Riesling viinamari smallRiesling ehk riisling on valge viinamarja sort ja seda kasvatatakse peamiselt veini valmistamiseks. Marja poolest on Riesling väiksem kui Chardonnay, seetõttu on ka Riesling viinamarjade saagikus väiksem.

2004 aasta seisuga oli Riesling 20 enim kasvatatava viinamarja seas ja see trend on kasvav. Samas valgete kvaliteetveinide kontekstis peetakse Rieslingut isegi TOP-3 viinamarjasordi hulka kuuluvaks; ülejäänud kaks kuulsaimat valge viinamarja sorti on Chardonnay and Sauvignon blanc.

 

Rieslingu maitseomadused

Riesling on väga happeline vein ja seetõttu on Riesling väga tänuväärne viinamarjasort säilitamise mõttes. Kui enamik valgeid veine on 2-5 aastase elueaga, siis Riesling veini võib vabalt säilitada ka 10-20 aastat. Rieslingust valmistatud vein on üldiselt kuiv, mineraalne ja väga aromaatne. Rieslingus on tunda ka tsitruselisi ja lillede lõhna. Säilitamisel lisandub maitsesse "petrooleumi" ja kuivatatud puuviljaliste noote.

 

Kus kasvatatakse Rieslingut?

Kõige paremad ja kuulsamad Riesling veinid tulevad Saksamaalt, Prantsusmaalt (Alsace piirkonnast) ja Luksemburgist. Aga Rieslingut kasvatatakse ka sellistes riikides nagu Austria, Slovakkia, Horvaatia ja Itaalia. Samuti võib Riesling veine kohata Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

 

Saksamaa Riesling

Saksamaal on kõige kuulsamaks Riesling veine tootvaks piirkonnaks Moseli piirkond. Aga samas toodavad Riesling veine ka mitmed teised Saksamaa piirkonnad, nagu näiteks Rheingau, Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Saksamaal ei segata Riesling veine teiste viinamarjasortidega kokku ja neid ei hoita tammevaadis. Saksamaa Riesling veinide silte lugedes võib leida sealt selliseid tähiseid nagu halbtrocken (poolkuiv), trocken (kuiv), aga magususe astme näitajana kasutatakse ka selliseid termineid nagu Edelsüß, Feinherb ja Fruchtig-Süss. Saksamaal kasutatakse Riesling veini ka Saksa vahuveini ehk sekti valmistamiseks.

 

Prantsusmaa Riesling ehk Alsace'i Riesling

Alsace'i piirkonnas kasvatatakse rohkem kui ühel viiendikul viinamarjaistandustel Riesling viinamarjasid. Võrreles Saksamaa Rieslingutega on Alsace'i Rieslingud üpriski erinevad. Ühelt poolt tuleneb see erinevatest kliimaoludest (Alsace'i piirkonnas saavad viinamarjad rohkem päikest) ja kasvutingimustest (Alsace'is on pinnas savisem, võrreldes Saksamaa kiltkivimist pinnasega). Aga samas on ka veini valmistamise meetodid natuke erinevad - Alsace'is kasutatakse prantsuse stiilis veini valmistamise meetodeid. Oma olemuselt on Alsace'i Rieslingud tavaliselt kõrgema alkoholisisaldusega, kuivemad ja happelisemad.

 

Riesling Austraaliast

Austraaliasse jõudis Riesling viinamari 1838. aastal botaaniku William Macarthur'i kaudu, mil esimesed Riesling viinapuud istutati Penrith’i lähistele Uus-Lõuna-Wales osariigis. Kuni 1990-ndate aastateni oli Riesling viinamari kõige enim kasvatatum valge kvaliteetviinamarja sort Austraalias, pärast seda haaras esikoha endale Chardonnay. Hetkel on Riesling Austraalias kasvatatavuse poolest 2.-3. kohal olev valge viinamari. Klassikaliselt on Austraalia Riesling veinid kuivad ja täidlased, kus kumavad läbi sidruni ja laimi noodid. Mõnes üksikus piirkonnas toodetakse ka natuke magusamaid ja madalama alkoholisisaldusega Riesling veine. Hinnanguliselt tulevad parimad Austraalia Riesling'ud Clare Valley ja Eden Valley piirkondadest, kus on ka pikim ajalugu Riesling veinide tootmisel.

 

Riesling Austriast

Austrias on kõige levinum viinamarjasort Grüner Veltliner, kuid Riesling on valgetest viinamarjadest kohe järgmine. Seda pole ka imeks panna, kuna Austria kuulub siiski Saksa kultuuriruumi. Tänapäeval on Austrias üheksa veinipiirkonda, mis toodavad kvaliteedistandardile Districtus Austriae Controllatus (DAC) vastavaid veine. Ja neist kolmes piirkonnas - Traisental'is, Kremstal'is ja Kamptal'is tohib lisaks viinamarjasordile Grüner Veltliner kasutada ka Riesling viinamarjasid DAC kvaliteetveinide valmistamiseks. Lisaks DAC kvaliteedisüsteemile eksisteerib veel Austrias veel üks väikene kvaliteetveine tootev piirkond nimega Wachau milles on välja töötatud oma kvaliteedisüsteem - ka selles piirkonnas on Riesling viinamarjade kasutamine kvaliteetveinide tootmiseks lubatud.

 

Riesling Uus-Meremaalt

Riesling viinamarjasid kasvatatakse ka Uus-Meremaal. Kuigi see viinamarjasort kuulub seal TOP-6 enimkasvatatud viinamarjasordi hulka, on tema leviks siiski marginaalne, moodustades ca 2% kogu Uus-Meremaa veinitoodangust.

 

Riesling veini ja toidu sobitamine

Riesling vein ja Toit smallKuna Rieslingus leidub küllaldaselt nii happeid kui ka suhkruid, siis sellega saab sobitada väga erinevaid toitusid. Rieslingut saab juua nii valge kala kui ka sealiha kõrvale. Saksamaal süüakse üldiselt väga palju süsivesikurikkaid toitusid nagu hapukapsas ja sealiha. Võttes arvesse, et väga paljud traditsioonilised eesti toidud on mõjutatud saksa toidukultuurist, on riesling ideaalne paariline paljudele eesti toitudele.

Samas Riesling on üks väheseid veine mida saab juua ka selliste vürtsikate idamaiste köökide toitude kõrvale nagu Tai köök ja Hiina köök.

 

Riesling veini serveerimise temperatuur

Rieslingut tasub serveerida temperatuuril 11 °C, samas magusamaid Rieslinguid tasub serveerida natuke soojemana.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga