Uus-Meremaa veinidUus-Meremaa puhul on tegu kauge saareriigiga Vaikses ookeanis, mis jääb 36° ja 45° laiuskraadi vahele, millest tulenevalt on tegu kõige lõunapoolsema veini tootva riigiga. 1970-ndatest aastatest on Uus-Meremaa tõusnud maailmas tuntud ja tunnustatud veiniriigiks, kust tulevad paljude tunnustatud veinikriitikute sõnul maailma parimad veinid Sauvignon Blanc’ist.

 

 

Uus-Meremaa veini ajalugu

Esimesed viinapuud istutati Uus-Meremaale 1819. aastal pastor Samuel Marsden’i poolt põhjasaare põhjaosas asuvas Northlandi veinipiirkonnas. Aastal 1851 loodi vanim siiani säilinud viinamarjaistandus Prantsuse Rooma katoliiklike misjonäride poolt. 19. sajandil proovisid veinivalmistamises õnne veel mõned Saksa ja Prantsuse sisserändajad. Järjepidevamale veinitootmisele panid 20. sajandi algupoolel aluse aga horvaadid, kes olid saabunud tööle Aucklandi lähedal asuvatesse kummipuuistandustesse. Kui see amet maailmaturu kõikuvate hindade tõttu enam ära ei tasunud, vahetasid nad kummipuud viinapuude vastu. Veinivalmistamine polnud aga sugugi kõigile meelepärane ja lihtne tegevus. Võidelda tuli nii juuretäi Phylloxera’ga (mis laastas 20. sajandil ka mitmeid Euroopa veinipiirkondi) kui ka kohalike karskusmeetmetega. Peamiselt valmistati veini algselt rohkem kohalikuks tarbimiseks.
Vein oli pikki aastaid marginaalse tähtsusega Uus-Meremaa majanduses tänu kolmele tegurile: põllumajanduse olulisus – Teise maailmasõjajärgsetel aastatel oli Uus-Meremaa jaoks olulise tähtsusega või ja lambaliha eksport Inglismaale. Alkoholi tarbimist piirav seadusandlus  kohalikku joogikultuuri mõjutas tugevasti 1917–1967 kehtinud seadusandlus, mille kohaselt baarid/pubid võisid avatud olla kuni kella 6-ni õhtul, ehk baarid/pubid suleti tund aega peale tavapärase tööpäeva lõppu ning lisaks sellele olid need suletud pühapäeval. See tekitas olukorra, kus pärast tööpäeva tormati pubisse, et enne sulgemist loetud minutite jooksul õlle kiirkaanimisega tegeleda. Joogikultuur – valdav ülekaal oli õllel ja muudel piiritusjookidel.
1960-ndate aastate lõpp ja 1970-ndate algus olid Uus-Meremaa veinitööstuses murdeline punkt, peale mida sai moodne veinitööstus endale hoo sisse. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa ühisturuga, mille tulemusel hakkasid Uus-Meremaa kaupadele kehtima kõrged tõkketollid, sest eks Prantsusmaa farmeridki tahtsid elus püsida. Tolleks hetkeks 140 aastat Inglismaale kuulunud Uus-Meremaa jaoks oli asi tegelikult päris hull. Kohalikud mägised olud viljakasvatust või muude sarnaste põllumajanduslike saaduste tootmist ei soosinud. Mäenõlvadel rahumeelselt rohtu näsinud lambaid polnud samuti ühtäkki kuhugi müüa. Niisiis olid lehmad ja lambad määratud Uus-Meremaalt kaduma, mistõttu kivised karjamaad hakkasid aegamööda tühjenema ja nende asemele hakkasid kerkima veiniaiad.

 

Uus-Meremaa veinide Tänapäeva areng

Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana ning alles hiljem, käesoleva sajandi esimesel kümnendil hakkas tekkima poeriiulitele soodsamaid veine. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis tunda 2008. aastal. Seetõttu oldi kriisi ilmnedes ja süvenedes tegelikult juba toimuvaks valmis. Uusi veiniaedu enam nii tormiliselt ei rajatud ja alates 2008. aastast on varem tühise osa moodustanud tsisternidega transporditavate ja mujal maailmas villitavate veinide kogused üha kasvanud. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. 2014. aasta seisuga Eesti poelettidel just väga suurt valikut Uus-Meremaa veine ei leia ning nende hinnad algavad enamasti umbes 10-st eurost.
Kasvatatavate viinamarjapõldude pindala on viimase pea 20 aastaga suurenenud ligemale 6 korda. 1995. aastal oli viinamarjapõldude all 6110 hektarit, 2005. aastal 21002 hektarit ja 2013. aastal juba 35733 hektarit. Veinitootmise mahud on olnud vastavalt (miljonit liitrit) 56,4 (1995), 102,2 (2005) ja 248,4 (2013).
Kõige populaarsem kasvatatav viinamari Uus-Meremaa veinitootmises on Sauvignon Blanc, moodustades ca 68% kogu veinitoodangust (2013. aasta andmetel). 10 aastat varem moodustas Sauvignon Blanc veinitoodangust 42%. Mitmed kuulsad veinikriitikud on täheldanud, et Uus-Meremaalt pärinevad maailma parimad Sauvignon Blanc veinid, eriti on veel välja toodud Marlborough piirkonnast pärinevad veinid (mis on ühtlasi ka suurim veinipiirkond, moodustades ca 65% kogu Uus-Meremaa veinipõldude pindalast). Ühesõnaga võib öelda, et Uus-Meremaa kliima ja pinnase koosmõjul on leitud Sauvignon Blanc’i kasvatamiseks ideaaltingimused.
Veinitoodangu mahtudelt populaarsuselt järgmised viinamarjasordid on Pinot Noir ca 9%, Chardonnay 8%, Pinot Gris 7%, Merlot 3%, Riesling 2%. Ühtekokku moodustavad need kuus nimetatud viinamarjasorti 97% kogu veinitoodangust.
Kui Euroopas on veinivalmistamise sektoris üsna levinud kooperatiivide mudelid, kus teatud piirkonna või AOC küla veinitootmine toimub tsentraliseeritud tootmisvahendite tootmiskeskustes, siis sellist praktikat Uus-Meremaal eriti ei kasutata. Ühe tootmismudelina on levinud isiklikud või perekondlikud viinamarjaaiad, koos oma veinivalmistamise seadmete ja ladudega. Teise tootmissuunana on üsna levinud lepingulised viinamarjakasvatajad, kes kasvatavad viinamarju suurtele veinitööstustele. Lepinguline viinamarjakasvatus sai hoo sisse 1970-ndatel veinivalmistamise buumi ajal. Mitmed tuntud veinivalmistajad on algselt kasutanud just lepingulisi viinamarjakasvatusi, kuniks oma viinapuuaiad andsid soovitud koguse vilju.
Uus-Meremaal puuduvad kindlaks määratud veinide kvaliteediklassid. Peamine erinevus veinidel tuleneb aastakäigust, viinamarjaistandusest ja veinimeistrist.
Kõige suurem osa eksporditavast veinist läheb naaberriiki Austraaliasse, moodustades kogu ekspordimahust (liitrite baasil) 29%. Sellele järgnevad Inglismaa (28%) ja USA (26%). Need kolm sihtkohta moodustavad 83% kogu Uus-Meremaa veini ekspordimahust. 2013. aastal eksportis Uus-Meremaa 169,7 miljonit liitrit veini.

 

Uus-Meremaa kliima ja pinnas

Teatavasti on Uus-Meremaa pikk ja kitsas saareriik, mis algab laiuskraadist 36° põhjast (Northland, mis on võrreldav Hispaania lõunaosaga) ja lõpeb laiuskaardil 45° lõunas (Central Otago, mis on võrreldav Prantsusmaa Bordeaux piirkonnaga). Kliima on valdavalt mereline. Ümbritsevast merest tulenevalt on suved jahedamad ja talved pehmemad kui samadel laiuskraadidel Euroopa või Põhja-Ameerika. Merelisest kliimast tulenevalt varieeruvad temperatuurid külmadest hoovustest igal aastaajal ja soojade perioodidega isegi kõige kargemal talveajal. Viinamarjaistandused kogevad sageli külmasid öötemperatuure isegi kuumadel suvekuudel. Külmadest öötemperatuuridest tingituna on Uus-Meremaa viinamarjad peaaegu alati kõrge happesisaldusega.

Ühtlasi on Uus-Meremaa kliima üsna niiske. Piki saare keskosa paiknevad kõrged mäed, mis kaitsevad viinamarjaistandusi tugevate läänetuulte eest. Seetõttu paiknevad enamus viinamarjaaedadest just idarannikul, mis on päikesele avatud ja piisavalt kuiv. Ainult paar veinipiirkonda jääb läänerannikule.

Antarktika lähedusest tulenevalt on kliima suures plaanis üsnagi jahedapoolne, mistõttu on eelistatud jahedamasse kliimasse sobilikud viinamarjasordid, eeskätt valged sordid.

Paljude Uus-Meremaa veinipiirkondade pinnas on vulkaaniline ja seda eriti põhjasaarel. Põhjasaart iseloomustab lisaks veel liivakas-savine pinnas. Lõunasaare põhjapoolsed alad on valdavalt kruusased, savised ja liivased, lõunapoolsetel aladel aga domineerivad kriidine ja lubjakivine pinnas.

 

Uus-Meremaa tuntumad veinipiirkonnad

Northland – Uus-Meremaa kõige põhjapoolsem ja merele väga lähedal asuv veinipiirkond, millest tulenevalt on siinne piirkond subtroopilise kliimaga – niiske, päikeseline ja soe. Temperatuuri poolest on selles piirkonnas aastane keskmine temperatuur kõige kõrgem. Pinnaseks on peamiselt savirikas liivasavi ning enamus veiniaedasid jääb kõrgusele kuni 150 meetrit merepinnast. Ajalooliselt on antud piirkond tähtis seetõttu, et just selles piirkonnas istutati Uus-Meremaa esimesed viinamarjaistikud 19. sajandi algupoolel.

 

Auckland – Uus-Meremaa suurima linna ümbrusala, kus toodetakse peamiselt punaveine. Ka selle piirkonna kliima on üks soojemaid. Pinnas on siin savine ja vulkaaniline. 2013. aasta seisuga on antud piirkonnas 406 hektari jagu viinamarjapõldusid, kus toodetakse 0,2% Uus-Meremaa veinidest (9000t). Kasvatatavatest viinamarjadest on kõige populaarsemad Bordeaux punased (Merlot, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc), Chardonnay, Syrah ja Pinot Gris.


Waikato ja Plenty laht – Aucklandist lõunasse jäävad veinipiirkonnad, mis on hetkel küll väga väikesed kuid kus on alustatud jõulist laienemist viinamarjapõldude istutamise näol. Veini valmistamine on keskendunud peamiselt Chardonnay’le koos Cabernet Sauvignon’i ja Sauvignon Blanc’iga. Mõlemas piirkonnas on mõõdukalt soe kliima ning pinnas on Uus-Meremaale omaselt raske savimullaga.

 

Gisborne – Veinitootmise mahtude poolest on Gisborne Uus-Meremaa suuruselt kolmas veinipiirkond, andes 4,5% kogu riigi toodetavast veini mahust. Ühtlasi on tegu maailma kõige idapoolsema veinipiirkonnaga. Viinamarjapõldude pindalast umbes poole moodustavad Chardonnay. Esimesed viinamarjad istutati antud piirkonda 1850-ndatel aastatel. Tänu päikeselisele ja soojale kliimale, hakatakse sageli Gisborne’s kõige esimesena riigis viinamarjasaaki korjama. Tegu on väga mägise piirkonnaga. Viinamarjapõllud jäävad peamiselt Waipaoa jõe lähedusse, kus pinnas koosneb savist, savimullast ja jõe savimullast.

 

Hawke’s Bay – põhjasaare idakaldal paiknev veinipiirkond. Uus-Meremaa suuruselt teine veinitootmise piirkond, andes riigi veinitoodangust 11%. Soodne kliima ja päikeseküllus on puuviljakasvatamiseks ideaalne piirkond. Esimesed viinamarjad istutati sellesse piirkonda aastal 1851. Hawke’s Bay omab rahvusvahelisel turul väga kõrget reputatsiooni kuna sealt tulevad riigi ühed parimad valged ja punased veinid. Kõige enim kasvatatavad viinamarjad on Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Merlot, moodustades võrdselt igaüks umbes 20% piirkonna viinamarjapõldude pindalast.

 

Wellington/Wairarapa – veinipiirkond asub põhjasaare lõunatipus. Kokku annab antud piirkond 1,3% kogu Uus-Meremaal toodetavast veinist. Peamisteks viinamarjasortideks on Sauvignon Blanc ja Pinot Noir.

 

Nelson – veinipiirkond asub lõunasaare põhjapoolses tipus. Paljud usuvad, et selles piirkonnas on Uus-Meremaa parim kliima kuna statistiliselt on selles piirkonnas kõige enam päikeselisi tunde. Pikk sügis võimaldab siin häid hilise korje veine. Veinivalmistamine sai siin alguse 1850-ndatel, kuid moodne tootmine võeti kasutusele alles 1970-ndatel. Täna tuleb Nelson’i piirkonnast 2% kogu Uus-Meremaa veinitoodangust. Kõrgmäestik kaitseb piirkonda külmade tuulte eest ning mere lähedus võimaldab pehmemaid temperatuure kui teistes lõunasaare veinipiirkondades.

 

Marlborough – suurim veinipiirkond, moodustades ca 65% kogu Uus-Meremaa veinipõldude pindalast ja tootes 75% kogu riigi veinitoodangust. Marlboroug asub lõunasaare põhjaosas, kus peamiselt toodetakse Sauvignon Blanc’st veine. Huvi ja nõudlus Marlborough’st pärit Sauvignon Blanc veinide vastu on pidevalt tõusnud üle maailma. 2013. aasta seisuga on nimetatud piirkonnas 23200 hektari jagu veinipõldusid, millest ca 75% on Sauvignon Blanc viinapuude all. Kliima poolest on Marlborough üks Uus-Meremaa päikeselisemaid ja kuivemaid piirkondi. Keskmine päevane temperatuur on suvel 24 kraadi, kuid jahedad ööd hoiavad hapete taseme viinamarjades kõrgel. Pinnas on keskmiselt madalama viljakusega, kivine ja saviliivane, mille all paiknevad kruusakivi kihid, mis aitab vett ära juhtida ning seetõttu on ka pinnas kuivem. Säärane pinnapealne, kiiresti kuivav ja madala viljakusega pinnas aitab toota lopsakat ja aromaatselt küpset veini.

 

Canterbury/Waipara Org – lõunasaare keskosas idakaldal asuv veinipiirkond, mis toodab 2,4% riigi veinitoodangust. Peamised viinamarjasordid, mida siin kasvatatakse on Sauvignon Blanc, Pinot Noir ja Riesling.

 

Central Otago – tegu maailma lõunapoolseima veinipiirkonnaga, kust tuleb 2,4% kogu riigi toodetavast veinist. Umbes 75% veinipõldude pindalast on Pinot Noir viinamarjade all.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga