Veinikelder Balatoni PiirkonnasUngari veinidest teatakse üldiselt vaid paari konkreetset stiilinäidet, mis on maailmaturul edu saavutanud. Tegelikult on Ungari tootnud sajandite jooksul väga mitmekesiseid kvaliteetveine. Lisaks magusale Tokaj veinile ja sügavpunasele Egri Bikavér’ile (eesti keeles „Egeri pulliveri“) Egeri piirkonnast, toodetakse Ungaris ka kuivi valgeid veine Balatoni järve ääres ja mitmed Ungari veinipiirkonnad toodavad suurepäraseid punaseid veine. Punaste kvaliteetveinide piirkonnana tasub kindlasti märkida Pannonhalma, Sopron ja iseäranis just Aszar-Neszmely piirkonda.

 

Tänapäeval on Ungari veinipiirkonnad üle kogu riigi laiali. Sopron asub riigi loodeosas ja Tokaj veinipiirkond Ungari kirdeosas. Nende kahe veinipiirkonna vaheline kaugus on ligikaudu 370 km, samas kui üks lõunapoolsemaid veinipiirkondi Hajos-Baja on ligikaudu 250 km eemal põhjapoolsetest piirkondadest. Ühtekokku on Ungaris 22 veiniregiooni, mis on grupeeritud seitsmesse rühma. Igas veiniregioonis on oma veinikultuur, ajalugu, pinnas ja omad veinistiilid. Näiteks lõunas suurtel tasandikel laiuvad viinapuuaiad keskenduvad kvantiteedile, olles üpriski erinevad järve ääres asuvatest viinapuuaedadest ja ka riigi kirdeosas mäejalamile rajatud viinapuuaedadest.

 

Ungari idaosas asuvad Karpaadid, mis mõjutavad märkimisväärselt sealset kliimat, kaitstes maad külmade tuulte eest, mis vastasel korral üle Poola ja Lääne-Ukraina Ungarisse puhuksid. Samas kui Balatoni ja Neusiedli järv muudavad ümbruskonna kliimat pisut mahedamaks.


Ungaris kasvatatavad viinamarjasordid

Tänapäeval kasvatatakse Ungaris nii kohalikke kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud viinamarjasorte. Rahvusvaheliste Prantsuse päritolu viinamarjasortide eeliseks on see, et neid on rahvusvahelisel turul lihtsam turustada.
Traditsioonilised valged Ungari viinamarjasordid on:

  • Furmint
  • Hárslevelű– seda valget viinamarja kasutatakse Tokaj veinide valmistamiseks.
  • Olasrizling ehk Welschriesling
  • Leányka
  • Keknyelu

Lisaks on eelpoolmainitud viinamarjasortide baasil välja töötatud hulgaliselt ristandeid nagu näiteks Irsay Oliver, Zefir ja Zenit.

Punastest kohalikest viinamarjasortidest kasvatatakse peamiselt:

  • Kadarka
  • Blaufrankisch (mida siin tuntakse nimede all Nagyburgundy ja Kekfrankos)
  • Zweigelt
  • Portugieser (Kekoporto)
  • Zierfandler, mis pärineb Ungari naaberriigist Austriast.

 

Ungari veinipiirkonnad

Ungaris on ametlikult kokku 22 veinipiirkonda, mis on grupeeritud 7 gruppi. Lihtsustamise huvides nimetame neid 7 gruppi veinipiirkonnaks ja 22 ametlikku veinipiirkonda alampiirkonnaks.

 

Balatoni veinipiirkond


Balatoni veinipiirkond veiniaedBalatoni veinipiirkond jaguneb kuueks alampiirkonnaks, mis ka alljärgnevalt välja on toodud. Kõik allpooltoodud piirkonnad asuvad Balatoni järve ümbruses. Balatoni järv on Kesk-Euroopa suurim järv, mis on ligikaudu 80 kilomeetrit pikk ja mõnikord viidatakse Balatonile ka kui „Ungari merele“. Balatoni järv on populaarne turismipiirkond.

  1. Badacsony: vulkaaniline pinnas; siit tulevad täidlased valged veinid, milles on märkimisväärne kogus happesust.
  2. Balatonboglár: siit tulevad täidlased valged ja punased veinid, mis on mõõdukalt happesed.
  3. Balaton-felvidék: sarnaselt Badacsony piirkonnale on siin vulkaaniline pinnas ja siit tulevad täidlased valged kõrge happesusega veinid.
  4. Balatonfüred-Csopak: Siinne pinnas on nn „terra rossa” pinnas, ehk siis pinnas, kus leidub punast savi ja lubjakivi; siit tulevad täidlased valged veinid.
  5. Nagy-Somló (või lihtsalt Somló): vulkaaniline pinnas, kus toodetakse täidlaseid ja happelisi valgeid veine. Peamised viinamarjasordid on Olaszrizling, Hárslevelű ja Furmint.
  6. Zala: siit piirkonnast tulevad peamiselt valged veinid.

Balatoni veinipiirkonna veinide kohta saab täpsemalt lugeda siit>>.

 

Duna veinipiirkond (ehk Doonau veinipiirkond)

Doonau veinipiirkond koosneb kolmest alampiirkonnast. Kõik need piirkonnad asuvad Tisza ja Doonau vahelisel tasandikul. Omal ajal oli see kolmik niiöelda „Ungari veinide masinaruum“ – siin toodeti miljoneid liitreid veine, mis transporditi mööda Doonau jõge Austriasse ja Saksamaale. Selles piirkonnas toodetakse peamiselt mahuveine. Ainult väga väike osa veinidest toodetakse sellise kvaliteeditasemega, mida kannataks eksportida.

  1. Csongrád: on põhja-lõuna suunas 40 kilomeetri pikkune veinipiirkond, ulatudes Csongrád’i linnast kuni Serbia piirini välja.
  2. Hajós-Baja: on keskmise suurusega alampiirkond Ungari lõunaosas.
  3. Kunság: on Ungari suurim veine tootev alampiirkond, mis laiub Serbia piirist praktiliselt Budapestini välja.

 

Egeri veinipiirkond

Egri BikaverEgeri veinipiirkond sisaldab endas 3 alampiirkonda, mis asuvad üksteise kõrval. Selle piirkonna kõige tähtsam alampiirkond on Eger, mis asub keskel, piirnedes läänest Mátra ja idast Bükki piirkonnaga. Alampiirkond Eger on andnud ka nime kogu veinipiirkonnale.

  1. Bükk: siin toodetakse peamiselt valgeid veine.
  2. Mátra: siit tulevad elegantsed ja täidlased valged veinid, mis on kasvanud vulkaanilisel pinnasel. Peamised viinamarjasordid, mida viljeletakse on Müller-Thurgau, Olaszrizling ja Chardonnay.
  3. Eger: siin toodetakse värskeid valgeid veine viinamarjadest Leányka ja Királyleányka, täidlasi valgeid veine viinamarjadest Olaszrizling ja Chardonnay. Lisaks headele Pinot Noir veinidele, on see piirkond koduks kuulsale veinile Egri Bikavér (ehk Egeri pulliveri), mis on elegantne punane seguvein, mida tehakse peamiselt viinamarjast Kékfrankos ja Kadarka.


Észak-Dunántúl’i veinipiirkond (ehk Transdanuubia veinipiirkond)

Észak-Dunántúl’i veinipiirkond jaguneb neljaks alampiirkonnaks.

  1. Neszmély: värsked ja aromaatsed valged veinid.
  2. Etyek-Buda: värsked valged veinid, kõrge happelisusega.
  3. Mór: siin on vulkaaniline pinnas ja siit tulevad täidlased valged veinid. Peamine viinamarjasort Ezerjó.
  4. Pannonhalma: siit tulevad täidlased valged veinid.

 

Pannon’i veinipiirkond

Pannon’i veinipiirkond jaguneb neljaks alampiirkonnaks.

  1. Pécs: toodetakse peamiselt valgeid veine, millede enamlevinumaks viinamarjasordiks on Cirfandli (ehk Zierfandler).
  2. Szekszárd: toodetakse täidlaseid punaseid veine, mis on kergelt vürtsikad. Siinseteks kuulsaks veiniks on Szekszárdi Bikavér. Peamised viinamarjasordid on Kadarka, Kékfrankos, Cabernet Franc ja Merlot.
  3. Tolna
  4. Villány: Siit tulevad jõulised, täidlased ja vürtsikad punased veinid. Peamised viinamarjasordid on Blauer Portugieser, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot ja mõningates kohtades ka Pinot Noir.

 

Sopron’i veinipiirkond

Sopron’i veinipiirkond alamipiirkondadeks ei jagune, st sisaldab endas vaid ühte alampiirkonda. Sopron’i veinipiirkond on tuntud ennekõike oma punaste veinide poolest. Peamiseks viinamarjasordiks selles piirkonnas on Kékfrankos.

 

Tokaj veinipiirkond

Tokaj veinidTokaj veinipiirkond samuti alampiirkondadeks ei jagune. Tokaj veinipiirkond on läbi aegade olnud kõige kuulsam Ungari veinipiirkond. Kuulsust on sellele veinipiirkonnale toonud ennekõike magus nektarilaadne Tokaji dessertvein, mis on valmistatud väärishallitusega nakatunud viinamarjadest. Tokaj veinipiirkonnale on isegi pühendatud üks rida Ungari hümnis. Rahvusvahelise kuulsuse poolest võib Tokaji veine võrrelda isegi Champagne’ga.

 

 

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga