Uue Maailma veiniriigi kohta on Tšiilil pikk veinivalmistamise ajalugu, ulatudes tagasi 16. sajandisse (1551), mil Hispaania konkistadoorid tõid siinse regiooni vallutamisel endaga kaasa vitis vinifera. Hispaanlased leidsid Tšiilist ideaalse veinikasvatusparadiisi, kuna kliima lubab ideaalset kasvuhooaega ja marjade valmimist. Kui algselt kasvatati viinamarju vaid missaveini tarbeks, siis peagi ka juba igapäevaseks tarbimiseks ning isegi ekspordiks.

18. sajandil valmistati Tšiilis peamiselt magusaid veine Pais ja Muscatel viinamarjadest. Tõeline veinitööstus hakkas arenema aga alles 19. sajandil pärast Hispaaniast lahkulöömist (1810). Sajandi keskpaigas toimusid Tšiilis suured muutused - riik, mis oli peamiselt keskendunud põllumajandusele ja kaevandamisele oli jõudsalt arenenud. Rikkad ärimehed ja pered, kes reisisid välismaale, avastasid Prantsuse veinid ja viinamarjad ning tõid need endaga kaasa Tšiilisse juba aastakümneid enne, kui suur phylloxera (juuretäi) vanas maailmas laineid lõi. Nii jõudsid 19. sajandil Tšiilisse Bordeauxi viinamarjad Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenère ja Cabernet Franc.

Poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus 20. sajandil koos bürokraatia ja kõrgete maksudega takistasid Tšiili veinitööstuse arengut. Kuni 1980-ndateni peeti Tšiili veine pigem madalakvaliteetseteks, mis olid enamasti mõeldud sisetarbimiseks, ent teadlikkus Tšiili soodsatest kasvutingimustest kasvas ning ühes sellega ka välisinvesteeringud Tšiili veinimõisatesse. 1980-ndatel saabus Tšiilisse tuntud Hispaania veinimeister Miguel Torres ja hakkas tegema veine Curicó piirkonnas. Tema saabumisega algas Tšiilis veinivalmistamise uus ajastu. Ta oli esimene, kes tutvustas nüüdisaegseid veinivalmistamise tehnoloogiaid, näiteks roostevabast terasest mahuteid ja prantsuse tammevaati. Vanasti kasutasid Tšiili veinimeistrid vaate, mis olid tehtud pöögist ja see kandus edasi veinile, andes talle unikaalse maitse, mida paljud eriti meeldivaks ei pea. Torrese püüdlusi hakkasid peagi järgima ka teised Tšiili veinikasvatajad, mis viis uute veinikasvanduste rajamiseni ja alates 1990. aastast stabiilse kasvuni veinimüügi ekspordis. See ajastu nägi palju tehnilisi uuendusi ning Tšiili veinid teenisid maine kui mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga veinid. Alates 90test on veini eksport Tšiilist väga kiiresti kasvanud - täna on Tšiili maailma suuruselt viies veini eksportija, tootmismahult üheksas. Samuti hakati 90-ndatel tegelema kvaliteedi küsimustega: alustati saagikuse piiramisega ja viinapuud istutati laiemate vahedega.

Vaatamata oma pikaajalisele poliitilisele seotusele Hispaaniaga on Tšiili veinikasvatus siiski mõjutatud Prantsuse, peamiselt Bordeaux piirkonna veinivalmistamisest. Phylloxera leviku aegu reisisid paljud prantsuse veinimeistrid, kelle aiad Prantsusmaal olid laastatud, Lõuna-Ameerikasse ja tõid endaga kaasa oma veinitegemise kogemuse ja tehnikad. Tšiili kõige populaarsemad viinamarjad on Cabernet Sauvignon, Merlot ja Carmenère, ajalooliselt on olnud põhiline marjasort Pais (Mission), mis on tänagi veel küllaltki levinud.

Tšiilist tulevad väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid, mille kvaliteet paraneb iga aastaga.

 

Tšiili kliima

Tšiili kliima sobib suurepäraselt viinamarjade kasvatamiseks. Esiteks ei ole Tšiilis palju aastakäikude vahelisi kõikumisi tänu püsivalt soodsale ilmastikule, samuti on ootamatu külma või saagikoristuse aegse vihmasaju tõenäosus väga madal. Erandiks on muidugi Casablanca, tulenevalt tema suhtelisest lähedusest Vaiksele ookeanile. Tšiili kliima on eriti sobilik jaheda piirkonna viinamarjadele nagu Sauvignon Blanc, Chardonnay ja Pinot Noir.

Tšiili veiniistandused jäävad 32 ja 38 laiuskraadi vahele. Põhjapoolkeral vastab see Lõuna-Hispaania ja Põhja-Aafrikale, kuid seda kuumust aitab jahutada külm Humboldti hoovus, mis teeb veinikasvatamise sellistel laiuskraadidel üldse võimalikuks. Üldiselt liigitatakse Tšiili kliima vahemereliseks, mille suvine keskmine temperatuur on 15-18, maksimaalne temperatuur 30 kraadi. Tšiili vahemereline kliima ilmneb soojas, kuivas suves ja külmas, vihmases talves. Kliima on regiooniti väga erinev, olles põhja pool väga kuum ja kuiv, lõunas jahedam ja niiskem. Keskorus (Valle Central) Santiago ümbruses on kliima väga kuiv, keskmiselt ainult 380 mm sademeid ja kevadkülmade oht on minimaalne.

Tšiili kliima tervikuna on suuresti mõjutatud Vaikse ookeani Humboldti hoovuse jahutavast mõjust, mis saab alguse Antarktika jäistest vetest ja kulgeb mööda Lõuna-Ameerika lääneserva ülesse. Päeva jooksul kandub külm mereõhk Humboldti hoovuse poolt sisemaale ja igal ööl laskub külm õhk lumega kaetud Andide tippudelt alla orgu. Selline suur päevase ja öise temperatuuri vaheline kõikumine aitab viinamarjas luua vajalikke happeid ja värskeid maitseid, punaste marjade puhul tanniine, sügavat värvi. Huvitaval kombel, kui Humboldti külm hoovus tabab Tšiili põhjaosa rannajoont, siis tekivad pilved ja udu, kuid kaitsva rannikuaheliku tõttu vähe või üldse mitte sademeid, mistõttu vajavad enamik Tšiili paremaid veinipiirkondi lisaniisutust. Vajalik vesi saadakse Andide sulaveest. Rannikuala veinipiirkondadel ja kaugel lõunas ei ole sademete puudus muidugi probleemiks, kuna seal on jahedam ja puudub kaitsev rannikuahelik, mis teistes piirkondades loob ühelt poolt küll omamoodi puhvri külma hoovuse eest, teisalt käitub vihmavarjuna ja takistab sademete teket.

Saagikoristus algab Tšiilis tavaliselt veebruari lõpus (Chardonnay), Cabernet Sauvignon korjatakse aprillis ja Carmenere on valmis mais.

 

Phylloxera ja Tšiili

Tšiili on looduslikult küllaltki isoleeritud: läänes Vaikne ookean, idas Andid, Atacama kõrb põhjas ning Antarktika lõunas, mistõttu on ta ka jäänud puutumata Phylloxerast. Seetõttu ei pea Tšiili veinimeistrid viinapuid pookima, mistõttu kestavad viinamarjad kauem ja pookekulu ei kajastu veini hinnas. Kuigi Tšiili veinimeistrid väidavad, et „sellel puhtusel" viinapuudes on positiivne efekt ka veinide maitses, siis enamiku veiniekspertide hinnangul on siiski tegu vaid Tšiili veini hinnale olulise mõjuteguriga. Kuigi Tšiili on Phylloxera vaba, siis on siin teisi tegureid, mille pärast veinimeistrid peavad muretsema nagu näiteks kergesti leviv jahukaste, samuti põhjustavad probleeme seenhaigused.

 

Geograafiline asend ja piirkonnad

Tšiili on pikk ja kitsas riik, kus geograafiliselt ja klimaatiliselt domineerivad idast kõrged Andid ja läänest suur Vaikne ookean. Tšiili veiniistandused on venitatud Atacama kõrbest kuni Bio-Bio regioonini lõunas. Selline lai geograafiline mitmekesisus pakub mitmeid pinnaseid ja mikrokliimasid. Pinnas on hästi kuivendatud ja erineva kooslusega (saviliiv, savi, liiv, muda). Vaatamata suhteliselt kuivadele ilmastikutingimustele, voolab Andide igikeltsast rohke vesi alla orgu ja niimoodi kastetakse veiniaedasid. Tšiili veiniaedadesse on ehitatud kanalid, läbi mille voolab vesi ja ujutab pinnase veega üle, siis imbub pinnasesse ja juhitakse kanalite kaudu minema. See on julgustanud jõulist kastmist ning kõrget saagikust, millel on muidugi negatiivne mõju veinide kvaliteedile.

Tšiili veinide eripära ja regioonide erinevus ei tulene mitte niivõrd kaugusest ekvaatorist ja põhja-lõuna suunalisest väljavenitatusest kui just Vaikse ookeani lähedusest ja Andide mäestikust. Veiniistandused asuvad peamiselt Andide ja rannikuaheliku vahel, mis kaitsevad neid ühelt poolt külma Humboldti hoovuse eest ja teisalt mandrilt tuleva kuuma eest. Seetõttu ongi Tšiili palju erinevam ida-lääne suunal kui põhja-lõuna suunal. Peamiseks iseärasuseks on külm Vaikne ookean, mis annab endast tunda paiskudes vastu rannikut ja kattes maa igal hommikul paksu jaheda uduga, mis hajub keskpäeval ja lubab paista eredal päikesel.

Tšiili pinnase koostis veiniaedades varieerub, kuid domineerib savipinnas, aga leidub ka pinnase segu saviliivast, paekivist ja liivast. Samuti leiab mõningates regioonides vulkaanilist pinnast (osaliselt Curicos ja Bio-Bios), aga ka murenenud graniiti.

Tänapäeval teevad veiniteadlased ja veinikasvatajad tihedat koostööd, et uurida erinevaid pinnaseid ja leida uusi ja paremaid kasvualasid, mis jäävad kaugele traditsioonilistest veinikasvatuspiirkondadest nagu Central Valley. Veiniistandused ronivad Tšiilis järjest kõrgemale Andide mäestikku ja lähemale rannikule, otsides uudsust ja värskust. Seetõttu ongi Tšiilis väga palju äärmuslikke veinipiirkondi, nagu nt Põhja-Tšiili, kus viinamarjade kasvatamine oli kunagi täiesti mõeldamatu.

 

Tšiili veiniseadused

Tšiili veiniseadused sarnanevad rohkem USA kui Prantsuse süsteemile. Tšiili süsteem jõustus 1995. aastal, seades mõningad regulatsioonid veinipiirkondadele ja veini etikettidele. Siiski puuduvad piirangud marjasortide, veinikasvatamise tavade või tehnikate osas. Veinides, mis kannavad sordinime ja mida turustatakse Tšiilis, peab olema vähemasti 75% nimetatud viinamarjasorti, kui vein läheb ekspordiks, siis 85%. Samuti peab vähemalt 85% neist marjadest olema samast aastast, mis on näidatud sildil. Konkreetse veinipiirkonna äratoomiseks sildil peab veinis olema vähemalt 85% viinamarju pärit sellest regioonist. Sarnaselt USAga, ei oma sõna Reserva Tšiilis mingit ametlikku määratlust: Reserva, Gran Reserva ning Reserva Especiali märkimisel pudeli sildil peab olema viidatud vaid konkreetsele veinipiirkonnale.

 

TŠIILI VEINIREGIOONID

Atacama piirkond

Atacama piirkond on saanud nime Atacama haldusüksuse järgi ning jaguneb kaheks oruks: Copiapó ja Huasco, mis mõlemad kattuvad samanimeliste provintsidega. Piirkond on tuntud peamiselt oma Pisco ja lauaviinamarjade poolest. Atacama on väga kuum piirkond, mistõttu ei ole see sobilik veinide tootmiseks, kuigi väikeses koguses toodetakse veine Copiapó ümbruses.


Coquimbo piirkond

Coquimbos asub kolm alamregiooni: Elqui, Limarí ja Choapa, mis kõik kattuvad samanimeliste provintsidega. Kuna tegemist on ühe põhjapoolsema piirkonnaga Tšiilis, siis valmistatakse ka siin peamiselt vaid kohalikku jooki Piscot.

  • Elqui org asub Atacama kõrbe lõunatipus Coquimbo regioonis, 530 km Santiagost põhja pool. Elqui on tuntud ennekõike oma lauaviinamarjade ja teiste puuviljade kasvatamise ning Pisco poolest. Elqui veiniaiad laiuvad 200 m kõrgusel merepinnast, ulatudes Vaiksest ookeanist läänes Andide mäestikuni idas. Veinitootmine sai Elqui orus alguse 90-ndatel, ajal mil Tšiili veinitootjad otsisid aktiivselt uusi piirkondi veinitootmiseks väljaspool Keskorgu (Central Valley). Elqui piirkonda iseloomustab päikeselisus, kõrbeline kliima ja kuiv kivine pinnas ning järsud orud ja mõõdukad mäed, mida jahutavad Vaikse ookeani ja Andide tugevad tuuled. Selline kliima sobib suurepäraselt marjasordile Syrah.
  • Limarí org laiub Santiagost umbes 470 km kaugusel põhjas. Esimesed viinamarjaistandused rajati siia 16. sajandi keskel, kuid veinide tootmine on hoogustunud just viimastel aastatel tulenevalt tehnoloogia arengust ja sellest, et viinamarjade kasvatamine on laienenud uutele kasvukohtadele. Limari org on tuntud peamiselt kui Sauvignoni ja Chardonnay tootja, ent siin leidub ka Syrah't ja Pinot Noir'i. Piirkonda mõjutab Vaikne ookean oma jahutava uduga, mis siseneb igal hommikul orgu läänest ja taandub üle Andide tõusva päikesega. Limari orus on suhteliselt palju päikest, kuid kliima on pigem jahe kuna puudub Vaikse ookeani ja oru vaheline rannikuahelik. Vähene sademetehulk tingib mineraalsel pinnasel kasvavate viinamarjade kastmise vajaduse. Selline kombinatsioon loob mineraalse noodiga värskeid veine.
  • Choapa org asetseb Coquimbo Regiooni lõunaosas, umbes 400 km kaugusel Santiagost põhjas. Sarnaselt Atacamaga on see piirkond peamiselt tuntud Pisco ja laua viinamarjade poolest. Choapa org asetseb Tšiili kõige kitsamal alal, kus Andid kohtuvad rannikuga. Piirkond sisaldab endas kahte sisekasvuala: Illapel ja Salamanca. Mõlemas kasvavad viinamarjad mäejalami kivisel pinnasel. Piirkond toodab väikeses koguses kõrgekvaliteedilist Syrah ja Cabernet Sauvignoni.

Aconcagua piirkond

Aconcagua veinipiirkond sisaldab endas Aconcagua, Casablanca ja San Antonio orge. Aconcagua org kattub San Felipe de Aconcagua provintsiga ning Casablanca org samanimelise kommuuniga.

  • Aconcagua org. 1098 hektari suurune väike veinikasvatusala on tuntud oma punaveinide poolest. Kuigi org on peamiselt tuntud oma punaste viinamarjade, eriti Cabernet Sauvignoni poolest, siis rannikuäärsetel aladel kasvatatakse ka valgeid viinamarju. Kuiva ja kuuma kliimaga Aconcaguas kasutatakse viinamarjade kastmiseks lumesulavett ümbritsevatelt mägedelt.
  • Casablanca org asub samanimelises kommuunis, ulatudes ca 30 km ida-lääne suunas piirnedes idast Valparaíso provintsiga. Esimesed viinamarjad istutati siin 80-ndate keskel, Tšiili veinitööstuse taaselustamise käigus. Piirkond sai kiiresti kuulsaks oma valgete veinide, iseäranis Sauvignon Blanc'i ja Chardonnay poolest, aga ka pisut külmemat kliimat eelistava Pinot Noir'i poolest. Casablanca org asub 33. lõunalaiuskraadil, lähemal ekvaatorile kui ükski Euroopa veiniaed, mistõttu viinamarjakasvatus on siin võimalik vaid tänu jahutavale Vaiksele ookeanile.
  • San Antonio org on väike veinipiirkond, mis asub vaid 90 km kaugusel Santiagost. Ka San Antonio veinipiirkond on tugevasti mõjutatud Vaikse ookeani jahutavast mõjust, mis teeb veinivalmistamise selles piirkonnas üldse võimalikuks. Pinnas on orus graniidine, hästi kuiv ja savine, mis loob suurepärased tingimused heade veinide valmistamiseks. Vihma sajab peamiselt vaid talvel, mistõttu vajavad veiniaiad ülejäänud ajal aastast Maipo jõe veega lisakastmist.

Keskoru piirkond (Central Valley)

Keskorg (Central Valley) laiub üle O'Higginsi ja Maule haldusüksuste, osaliselt ka Metropolitana piirkonnas. Keskorgu jääb neli alamregiooni: Maipo, Rapeli, Curicó ja Maule org. Keskorg on Tšiili kõige produktiivsem ja rahvusvaheliselt tuntuim veinipiirkond, mis tuleneb tema lähedusest riigi pealinnale Santiagole. Keskorust tuleb suurem osa Tšiili veine ning seal elab suurem osa elanikke.

  • Maipo org asub Santiagole kõige lähemal, ulatudes ida suunas Andideni ja rannikuni läänes. Maipo on üks kuulsamaid Keskregiooni piirkondi, tulenevalt tema lähedusest pealinnale. Maipo on kuiva ja kuuma kliimaga. Oru pinnas on madala kaaliumi tasemega ja kõrge soolsusega, mis tuleneb kastmisest Maipo jõe veega. Maipo oru võib jagada kolmeks sisekasvualaks:
    • Alto Maipo – see alamregioon asetseb Andide jalamil ja on nendest suuresti mõjutatud. Kliima on öösel külm ja päeval kuum ning päikeseline. Pinnas on vaene, poorne ja kivine, mis asetab viinamarjad tugevasse stressi, mille tulemusena valmib täidlane ja elegantne Cabernet Sauvignon.
    • Central Maipo – asetseb alal, mis ümbritseb Maipo jõge. Siin piirkonnas domineerib Cabernet Sauvignon, kuid alustatud on ka Carmenere viljelemist. Piirkonna pinnas on kivine ja tegemist on kõige soojema ja kuivema osaga Maipost, mis vajab lisakastmist.
    • The Pacific Maipo – seda piirkonda mõjutab tugevalt vaikse ookeani rannikuala. Pinnas on settelise tekkega. Ookeani mõjutuse tõttu on see populaarne valgete viinamarjade piirkond, iseäranis Sauvignon Blanc.
  • Rapeli org on saanud nime Rapeli jõe ja Rapeli järve järgi ning on üks suuremaid keskoru veinitootmise piirkondi, tootes umbes veerandi kogu Tšiili veinidest. Rapel on tuntud punaste viinamarjade piirkonnana, peamiselt kasvatatakse siin Bordeauxi viinamarjasid. Rapeli org koosneb kahest väiksemast sisekasvualast: Cachapoal ja Colchagua orust.
  • Cachapoal org okupeerib Rapeli oru põhjaosa, asetsedes põhjas Paine ja lõunas Pelequéni kõrgustike vahel. Org on oma nime saanud Cachapoal jõe järgi, mis voolab oma lisajõgede Claro ja Cortaderaliga läbi Rapeli oru. Kliima on mõõdukas ja peamiselt vahemereline olles kaitstud Vaikse ookeani mõjutuste eest rannikuahelikuga. Enamik Cachapoal märkimisväärsemaid viinamarjaistandusi asetsevad Andide jalamil suunaga itta, kõrgemal soojast orust. Cachapoal on Cabernet Sauvignoni piirkond, samas rannikule lähemal, kus on ookeanibriise, kasvatatakse rohkem Carmenere.
  • Colchagua org on üks tuntumaid veinipiirkondi Tšiilis. See asetseb Rapeli oru lõunapoolsel alal, kulgedes Andidest idas kuni rannikuahelikuni läänes. Kõige olulisemad veiniaiad Colchaguas asuvad Rannikuaheliku jalamil. Piirkond on enim tuntud oma täidlase Malbeci, Cabernet Sauvignoni, Carmenere ja Syrah poolest. Colchaguas on jahe vahemereline kliima, pinnas savine, liivane ja murenenud graniidine.
  • Curicó org asub 200 km Santiagost lõunas, 35. laiuskraadil, mis vastab Lõuna-Hispaaniale. Curico jaguneb kaheks allregiooniks: Teno oruks põhjas ja Lontueks lõunas. Kuigi Euroopa viinapuud on kasvanud Curicó alal juba 19. sajandi keskpaigast, algas kaasaegne veinitootmine Curicós alles 70-ndate lõpus, mil siia jõudis Hispaania veinimeister Miguel Torres. Torres tõi endaga kaasa uusi tehnoloogiaid nagu roostevabast terasest mahutid, mis on tänaseks levinud üle kogu Tšiili. Torrese pürgimised julgustasid teisi välisinvesteeringuid, mille tulemusena suurenes kiiresti istanduste arv. Täna on Curicó org üks kõige produktiivsemaid veinipiirkondi Tšiilis. Oru kliima on varieeruv, olles Andides idas jahedam kui läänes. Lääneosas kaitseb rannikuahelik orgu Vaikse ookeani mõjude eest. Curicos on Tšiilis kõige rohkem viinamarju, peamiselt Cabernet Sauvignon ja Sauvignon Blanc.
  • Maule org asetseb Tšiili pealinnast Santiagost 250 km lõunas, Keskoru lõunapoolses otsas ja on üks jahedamaid veinipiirkondi Tšiilis. Maule on üks vanemaid ja suuremaid Tšiili veinikasvatamise piirkondi. Kuigi piirkonna suurus pakub erinevaid mikrokliimasid, mis sobivad nii punastele kui ka valgetele viinamarjadele, on Maule enim tuntud oma võimsa Cabernet Sauvignoni ning aromaatse ja vürtsika Carmenere poolest. Piirkonnas domineerib rikkalik ja vulkaaniline pinnas, kuigi osad alad orus on teistsuguse pinnasega, nt Empedrado, kus on kiltkivine pinnas. Maulest tulevad head igapäevaveinid, mille kvaliteet on aasta aastalt tõusnud.

Lõuna-Tšiili

Asetseb Bio Bio haldusüksuses ning hõlmab järgmisi veinitootmise alamregioone: Itata org, Bio Bio org ja Maleco. Piirkond on tuntud peamiselt masstoodanguna valmiva ja pakendatud Pais veini poolest, kuigi piirkonnas on katsetatud ka Gewürztraminerit. Tšiili lõunaosa veinipiirkondades on rohkem sademeid, madalam keskmine temperatuur ja vähem päikesevalgust kui põhjapoolsetes veinipiirkondades. Tegemist on ühe lõunapoolsema veinikasvatuspiirkonnaga, mis on üks külmemaid kogu ülejäänud Tšiilis.

  • Itata org asetseb Ñuble provintsis, 420 kilomeetrit Santiagost, 65 km olulisest sadamalinnast Concepciónist. Piirkond asub 36. lõunalaiuskraadil, mis on sarnane Lõuna-Hispaaniaga. Itata ulatub laias laastus 100 km põhjast lõunasse ja samapalju idast läände. Vaatamata oma ulatuslikkusele, on Itatas veinimajade kontsentratsioon üsna madal, viinamarjaistandusi leiab peamiselt Chillan, Quillon ja Coelemu linnade ümbruses. Oru läänepiiriks on Vaikne ookean, millel on orule jahutav mõju. Kliima on jahe vahemereline, mis sobib viinamarjadele nagu Pais, Muscat Alexandria ja Carignan. Viimasel ajal on alustatud ka moodsate viinamarjasortide, nagu Cabernet Sauvignon, viljelemist. Pinnas on setteline, koosneb Itata ja Ñuble jõgedest pärit liivast ja savist.
  • Bío-Bío org asetseb samanimelises regioonis ning on üks Tšiili lõunapoolsemaid veinipiirkondi, tuntud peamiselt oma kargete ja aromaatsete veinide poolest. Enamik veiniaedu asub 50 - 200 m kõrgusel merepinnast, kliima on kerge vahemereline. Kuigi piirkonnas on Tšiili suurim sademetehulk, siis aitavad tuuled vältida liigset niiskust – fenomen, mis on iseloomulik ka nt Põhja-Prantsusmaale. Peamised marjasordid, mida Bío Bío orus on läbi aegade kasvatatud on Moscatel de Alejandria ja Pais, kuid täna viljeletakse üle terve oru juba ka Pinot Noir'i, Chardonnay'd ja Sauvignon Blanc'i.
  • Malleco asetseb 540 km pealinnast lõunas. Piirkonna kliima on jahe ja kõrge sademete hulgaga (1300 mm), vegetatsiooniperiood on lühike, temperatuuride kõikumine öö ja päeva vahel on väga suur. Pinnas on vulkaaniline, koosnedes peamiselt liivast ja savist. Kuigi Mallecos on sademete hulk kõrge, peavad viinamarjad tulenevalt kuivendatud pinnasest end täiendavalt hüdreerima. Seetõttu on nende lehestik väiksem ja saagikus madalam. Need tegurid loovad kontsentreeritud maitse ja suurepärase struktuuriga viinamarju, mistõttu valmib piirkonnas karge ja värske vein.

 

TŠIILI VIINAMARJASORDID

  • Carmenere on omanäoline ja suisa Tšiili rahvuslikuks viinamarjaks tituleeritud karmiinpunane marjasort. Carmenere on sügav, tume, lillakaspunane viinamari, mis vajab oma täispotentsiaali saavutamiseks pikka vegetatsiooniaega. Carmenere on marjane ja vürtsikas (mustsõstrad, must pipar), mahedate, ümarate tanniinidega, mis teeb temast meeldiva ja kergesti joodava marjasordi. Hea kaaslane punaste lihadega ja maisipõhiste toitudega, nt Tšiili maisi ja lihapirukaga (pastel de choclo). Pikka aega peeti teda Tšiilis Merlot'ks, kuid mingi hetk täheldati, et osa Merlot'ks peetud marjasid valmisid hiljem, olid pisut lühemad, tumedamad ja paksema kestaga kui teised marjad. Geneetilised uuringud 1994. aastal kinnistasid Tšiili veinimeistrite kahtlusi, et tegemist on Carmenere'ga, mis on pärit Bordeaux'st, kus teda täna enam ei viljeleta. Kasvupindala Tšiilis kokku 8 827 hektarit.
  • Cabernet Sauvignon on kõige suurema kasvupindalaga viinamarjasort Tšiilis. Cabernet Sauvignon jõudis Prantsusmaalt Tšiilisse 19. sajandi keskel ning kodunes kiiresti. Kuigi Cabernet Sauvignon suudab kasvada kõikjal peale Tšiili külmemate kliimade, siis selle hilise valmimisega viinamarja täispotentsiaal avaneb viinamarjaistandustes, kus on soe ja kuiv kliima, mis võimaldab tal korralikult küpseda ja arendada välja rikas punane mari (Aconcagua, Maipo, Cachapoal ja Colchagua). Tšiili Cabernet Sauvignon ulatub oma stiililt lihtsast, mahlakast, sõbralikust veinist kuni suurte täidlaste meistriteosteni, mis on täis mahlakat kontsentreeritud puuvilja ja tekitab tõsist "wow" efekti. Kasvab kokku 40 728 hektaril.
  • Merlot, mis on endiselt kogu maailma lemmik punane viinamari: pehme tekstuuriga, väga lihtne juua, toidusõbralik ja mitmekülgne. See Bordeaux punane viinamari jõudis Tšiilisse 19. sajandi keskel, kuid tõsisema populaarsuse saavutas alles 90-ndatel. Kasvupindala Tšiilis kokku 10 041 hektarit.
  • Syrah on suhteliselt uustulnuk Tšiili veiniaedades, kuid on kiiresti populaarsust kogunud. See rikkalikult pigmente täis punane viinamari annab lillakaspunaseid veine, mis on sõltuvalt kasvupiirkonnast väga erinevad. Soojemates kliimades, nagu Colchagua, on veinid sageli tugevad ja mahlaste võludega. Jahedamates kliimades, nagu San Antonio või Elqui muutuvad nad vürtsikamaks ja kompleksemaks. Syrah kutsutakse ka Shiraziks. Kasvupindala Tšiilis kokku 6027 hektarit.
  • Malbec on tuntud ka Cot nime all. Malbec saabus Lõuna-Ameerikasse 19. sajandi keskel Lõuna-Prantsumaalt ning kohandus kergesti erinevate piirkondadega, iseäranis edukalt suurtel kõrgustel. Malbec on sügava ja tiheda tumelilla värvusega. Aroomis tuleb esile kannikest, ploome, naha ja tubaka noote, mis võivad sõltuvalt puidulaagerdusest võtta ka vanilje või kaneeli noote. Maitses on palju mahlast puuvilja, tanniinid on tavaliselt õrnad ja pehmed.
  • Chardonnay on maailma kõige populaarsem valge viinamari. Chardonnay on tõestanud oma südikust Tšiili jahedates kliimapiirkondades nagu Casablanca, San Antonio ja Limarís, kus ta omandab väga huvitava mineraalse noodi. Mahe ja ümar, mõõduka happesusega ja meenutab troopilisi puuvilju. Ideaalne kaaslane täidlase kala ja valge lihaga, samuti erinevate maisitoitude kõrvale. Kasvupindala Tšiilis kokku 13 082 hektarit.
  • Sauvignon Blanc võtmesõnaks on särtsakus. Sauvignon Blanc on aromaatne ja tsitruseline, rohelist õuna, karget pirni meenutav ja kivise, teraselise mineraalse noodiga. Sobilik jahutavaks kaaslaseks palaval suvel või koos krevettide, valge kala, salatite või sinihallitusjuustuga läbi kogu aasta. Kasvupindala Tšiilis kokku 12 159 hektarit.

MÕISTED

  • Pisco on värvitu või merevaigukollane viinamarja brändi, mida toodetakse Tšiilis ja Peruus. Pisco leiutati Hispaania asunike poolt 16. sajandil alternatiiviks Orujo'le, mida imporditi Hispaaniast.

 

Milline on hea Tšiili vein? Veiniguru.ee soovitab head Tšiili veini.

 

 Espiritu-de-Chile-Chardonnay-Gewurztraminer

Espiritu de Chile Chardonnay-Gewürztraminer
Tšiili, Central Valley

Valge, keskmise täidlusega kuiv vein

 

Kahvatu rohekas-kollase värvusega kuiv valge vein. Veini intensiivses ja vürtsikas aroomis on segunenud küpsete puuviljade ja lillede lõhnad. Maitse on kerge, värske, puuviljane, elegantne ja meeldivas tasakaalus.


 
 Espiritu-de-Chile-Shiraz-Cabernet

Espiritu de Chile Shiraz-Cabernet
Tšiili, Central Valley

Punane, kuiv, keskmise täidlusega

 

Veini aroomis on tunda küpseid punaseid marju, mustsõstart, tubakat ja ploomi.
Maitse on keskmise täidlusega, meeldivalt marjane ja kompleksne.

 

 

 


 


 Espiritu-de-Chile-Gran-Reserva-Sauvignon-Blanc

Espiritu de Chile Gran Reserva Sauvignon Blanc
Tšiili, Curico
Valge, kuiv, keskmise täidlusega vein

 

Veini värskes ja nooruslikus karakteris on tunda tsitruselisi, mango, virsiku, viigimarja ja värskete ürtide aroome. Veini värskus ilmutab end ka kerges maitses, järelmaitses magusa alatooniga puuviljalisus, mineraalsus, kerge vürtsikus ja ergas happesus.

 Espiritu-de-Chile-Gran-Reserva-Cabernet-Sauvignon  

Espiritu de Chile Gran Reserva Cabernet Sauvignon
Tšiili, Curico
Punane, kuiv, keskmise täidlusega vein

 

Veini marjases aroomis tuleb esile mustsõstar, põldmari, šokolaad, kuivatatud ploom ja vanilje. Veini kompleksne maitse pakub nauditavat küpset marjasust, mida tasakaalustab meeldiv sametine parkhape. Vein on laagerdunud 12 kuud tammevaadis.

 Millaman-Estate-Reserve-Sauvignon-Blanc  

Millaman Estate Reserve Sauvignon Blanc
Tšiili, Curico

 

Helekollane, roheka alatooniga. Aroom on värske, tunda tsitruseviljade aroome nagu mandariin ja greip ning lisaks veidikene granaatõuna. Maitse on värske, hea happega, kreemise tekstuuriga, tunda küpseid tsitrusevilju ja ananassi.

 Millaman-Estate-Reserve-Carmenere  

Millaman Estate Reserve Carmenere
Tšiili, Curico

 

Tumepunane, lillaka alatooniga. Aroom on värske, tunda küpseid punaseid marju nagu põldmari ja must ploom, veidi šokolaadi ning ürte. Maitse on pehme tekstuuriga, keskmise täidlusega, hea happega, marjane, tunda musta ploomi ja mustikaid, millele lisanduvad piparmünt ning šokolaad.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga