Sloveenia maastikSloveenia näol on tegemist väikese riigiga, mis on üle kahe korra väiksem kui Eesti. Kui Eestit ja Sloveeniat veel omavahel võrrelda, siis Sloveenias võeti euro kasutusele 4 aastat varem kui Eestis – 2007. aasta jaanuaris; ehk siis varem kui ühelgi teisel Balkanimaal või Ida-Euroopa riigis. Seega on tegemist igati eesrindliku riigiga, kes oma naabritest alati sammu võrra ees on, olles selles suhtes vägagi sarnane Eestiga. Erinevalt Eestist on Sloveenial aga pikk veinitootmise ajalugu.

Sloveenia on ümbritsetud nelja riigi poolt, milledel kõikidel on pikaajalised veinitootmise traditsioonid – Horvaatia jääb Sloveeniast lõunasse, Ungari ida poole, Austria põhja suunas ja läänes on Itaalia. Asudes põhjalaiuskraadide 45 ja 47 vahel, on ta samal põhjalaiuskraadil kui Bordeaux, Burgundia ja Rhône piirkonna põhjaosa. Kuna Sloveenia ulatub Aadria mere rannikult välja kuni Pannoonia tasandikuni, siis kliima Sloveenias on üpriski muutuv. Mereäärsetele veinikasvatuspiirkondadele avaldavad mõju nii Vahemere lähedus kui ka Alpid, samas kui sisemaale liikudes muutub kliima kontinentaalsemaks.

Negatiivse küljena peab märkima, et keeruline poliitiline situatsioon, mis valitses möödunud sajandil Balkani riikides, ei ole eriti kaasa aidanud veinitööstuse arengule. Siiski on suutnud Sloveenia oma veinitööstuse ka rasketel aegadel säilitada. On öeldud, et isegi Raudse Eesriide aegadel oli raske öelda, kus lõppes Itaalia ja kus algas Sloveenia. Seega olid Sloveenial sidemed lääneriikidega ka kõige sügavamal Nõukogude ajal ja see ei lasknud veinitööstusel täielikult hääbuda. Positiivse poole pealt peab veel märkima, et ka kõige karmimal Nõukogude ajal teati ja tunti Sloveenia veine lääneriikides ja need olid seal kättesaadavad. Samuti oli Sloveenia esimene riik, kes 1991. aastal Jugoslaaviast lahku lõi ja iseseisvust deklareeris. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist hakkas Sloveenia veinitööstus kiiremini arenema.

Sloveenias on kolm suuremat veinikasvatuse piirkonda – Podravje, Posavje ja Primorski. Vaatlemegi neid kolme piirkonda alljärgnevalt.

 

Sloveenia veinid Podravje veinipiirkonnast

Podravje on Sloveenia suurim ja kõige produktiivsem veinipiirkond. Mitme aastakümne vältel jäi Podravje veinipiirkond Primorski veinipiirkonna varju. Kuid näib, et nüüdseks on Podravje mängus tagasi. Viinapuusid kasvab siin ligikaudu 6780 hektaril. Seda on kaks korda rohkem kui tema kõrval asuvas veinipiirkonnas Posavje. Podravje piirkonnas valitseb kontinentaalne kliima.

Veinikasvatus on koondunud linnade Maribor ja Ormoz ümbrusse. Maribori linn on omal ajal olnud vastavas Euroopa regioonis üks suuremaid veinikeskusi. Siin asub ka tohutult suur Vinag’i veinikelder (Vinag wine cellar), mille näol on tegemist Euroopa suurima traditsioonilise veinikeldriga. Tänapäeval on Vinag’i veinikelder menukas turismiatraktsioon. Habsburgide ja Austria-Ungari impeeriumi päevil olid punased veinid Ormozist ja Mariborist täienduseks Austrias tehtud valgetele veinidele. Tänapäeval eksporditakse siit piirkonnast suhteliselt väikene kogus veine. Sellest piirkonnast tulevad peamiselt mahuveinid.

Rohkem kui 10 miljonit aastat tagasi kuivas täielikult ära Pannoonia meri, jättes endast järele tasandiku, mida me täna tunneme Pannoonia basseinina, mida mõnikord kutsutakse ka Karpaatia basseiniks. Sel ajaperioodil tekkis erosiooni tulemusena sadu väikeseid kumeraid künkakesi, mis olid mineraalainete rikkad ja mis sobivad ideaalselt viinapuuaedade jaoks. Selle piirkonna viinapuuaiad saavad hulgaliselt päikesevalgust, mis aitab viinamarjadel küpseks saada. Teiselt poolt jälle aitab rohke päike kaasa põua tekkele, millele lisanduvad veel kuumad tuuleiilid, mis rulluvad üle Pannoonia tasandiku.

Siinse piirkonna viinamarjasorte vaadates on selgelt tunda Saksa mõju. Pole ka ime, kuna seda piirkonda tunti omal ajal Untersteiermark’i ehk Alam-Staierimaa nime all, olles osaks Staierimaa Suurhertsogiriigile, mis oli omakorda Austria-Ungari impeeriumi osa. Siin kasvatatakse Riesling viinamarja – nii päris ehtsat Rieslingut kui ka Welschrieslingut. Lisaks nendele kasvatatakse veel mitmeid Saksa päritolu viinamarju, millele on Sloveenia keeles antud oma nimi. Nende viinamarjasortide alla kuuluvad Traminec (Gewürztraminer), Rizvanec (Müller-Thurgau ehk Rivaner). Samuti kasvatatakse siin veel viinamarjasid Sivi Pinot (Pinot Gris), Beli Pinot (Pinot Blanc) ja kohalikku sorti Radgonska Ranina.

Podravje piirkond on jagatud mitmeks alamregiooniks. Kuigi need alamregioonid ei ole ametlikult piiritletud ega reglementeeritud, kasutatakse nende alampiirkondade nimesid aeg-ajalt veinietikettide peal. Nendeks alampiirkondadeks on: Prekmurje, Stajerska Slovenja, Maribon, Radgona-Kapela, Srednje Slovenska Gorice, Haloze ja Ljuotomer-Ormoz.

 

Sloveenia veinid Posavje veinipiirkonnast

Posavje tähendab tõlkes Alam-Savat ja nimi tuleneb sellest, et veinipiirkond asub Sava jõe alamjooksul. Posavje on kõige väiksem Sloveenia veinipiirkond ja sellel piirkonnal on veel pikk tee käia, et saavutada oma reputatsiooni kvaliteetsete veinide tootjana. Posavje veinipiirkond jääb kahe ülejäänud Sloveenia veinipiirkonna varju ja rahvusvahelistes veiniringkondades mainitakse selle piirkonna nime haruharva. Posavjes on ligikaudu kaks korda vähem veiniaedasid kui Podravjes. Viinapuid kasvab siin ligikaudu 2703 hektaril. Posavje on küll geograafilise pindala poolest tunduvalt suurem kui Primorski, kuid selles piirkonnas ei ole nii tihedalt viinapuuaedasid ja viinapuuaedade saagikus on seal madalam.

 

Sloveenia veinid Primorski veinipiirkonnast

Primorskit on nimetatud mõnikord ka Sloveenia Rannikualaks (inglise keeles „The Slovenian Littoral“). Primorski veinikasvatuse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viimastel aastatel on ta hakanud oma reputatsiooni taastama. Viimasel ajal on Primorski veinid saanud hulgaliselt rahvusvahelist tähelepanu. Peamiseks puuduseks nendel veinidel on suhteliselt kõrge hind.
Kuna Primorski veinipiirkond asub Vahemere ääres, täpsemalt Aadria mere ääres, avaldab see olulist mõju veinitööstusele. Temperatuurikõikumised eri aastaaegade vahel on siin väiksemad ja temperatuur on mõõdukam.

Viinamarjadest kasvatatakse siin sortisid Refosco, Tokaj ja Rebula. Siiski, rahvusvahelist tuntust saavutatakse peamiselt rahvusvaheliste viinamarjasortide kasvatamisega, milledeks on Cabernet Sauvignon ja Merlot. Aga siin kasvatatakse ka viinamarjasid Carmenere, Pinot Noir (mida siin tuntakse „Modri Pinot“ nime all) ja Chardonnay. Kuivade valgete veinide tegemiseks kasvatatakse siin viinamarjasid Pinot Gris (Sivi Pinot) ja Sauvignon Blanc.
Primorski veinipiirkond jaguneb omakorda 4 alampiirkonnaks: Goriska Brda, Kras, Slovenska Istra ja Vipava.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga