Slovakkia viinamarjadSlovakkia traditsioonides on veinil suurem tähtsus kui Tšehhimaal. Siiski on teatud põhjustel viimase 30 aasta jooksul viinapuuaedade pindala järjekindlalt vähenenud ja hetkel kasvatatakse viinapuid vaid ligikaudu 15 000 hektaril. Siiski ei saa Slovakkia veinitööstust täielikult maha kanda. Slovakkias on oma koha leidnud magusad jääveinid ja nö õleveinid – ehk siis veinid, mis on valmistatud pillirool praktiliselt rosinaks kuivatatud viinamarjadest.

 

 

Slovakkias kasvatatavad viinamarjasordid

Viinamarjasortidest eelistatakse siin rahvusvahelisi sorte - Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ja Pinot perekonna viinamarju. Siiski on viimasel ajal hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka kohalikele viinamarjasortidele, mis on aretatud Slovakkia kliimale sobivaks. Kuulsad on sellised kohalikud viinamarjasordid nagu Hron, Nitranka, Rimava ja Váh. Sarnaselt Tšehhimaale on ka siin enamik rahvusvahelistest viinamarjasortidest tõlgitud kohalikku keelde. Enim kasvatatavad viinamarjasordid on:

  • Veltlínské zelené (Grüner Veltliner) – kasvatatakse ligikaudu 3 700 hektaril
  • Rizling vlašský (Welschriesling) – kasvatatakse ligikaudu 3 000 hektaril
  • Frankovka modrá (Blaufränkisch) – kasvatatakse ligikaudu 1 800 hektaril
  • Müller-Thurgau - White - kasvatatakse ligikaudu 1 700 hektaril
  • Svätovavrinecké (St. Laurent) - kasvatatakse ligikaudu 1 300 hektaril
  • Rulandské biele (Pinot Blanc) – kasvatatakse vähem kui 1 000 hektaril
  • Rizling rýnsky (Riesling) - kasvatatakse vähem kui 1 000 hektaril
  • Cabernet Sauvignon - kasvatatakse vähem kui 1 000 hektaril

 

Slovakkia veinide kvaliteedisüsteem

Slovakkia veinide puhul on välja töötatud oma kvaliteedistandard - Districtus Slovakia Controllatus (lühendatult DSC), mis on omamoodi ristand Saksamaa ja Prantsuse kvaliteedistandarditest. Selle standardi alusel jagatakse Slovakkia veinid kolme kvaliteediklassi. Aluseks võetakse viinamarjade küpsusaste ja saagikus. Etteruttavalt peab mainima, et nii Tšehhis kui ka Slovakkias kasutatakse magususe määramiseks oma skaalat, mida nimetatakse Normalizovaný moštoměr’ks (°NM). 1 °NM on võrdne 1 kg suhkrusisaldusega 100 liitris toorveinis (viinamarjamahl, mis pannakse käärima ja mille tulemusel saadakse vein). Eri kvaliteeditasemega veinide jaoks on määratud omad nõudmised minimaalse suhkrusisalduse kohta toorveinis. Kuid alustame kõige madalamatest kvaliteeditasemetest ja liigume seejärel kõrgema kvaliteeditasemega veinide poole:

  • Víno bez zemepisného označenia – geograafilise piirkonnatähiseta vein. Tegemist on kõige madalama kvaliteeditasemega. Varem nimetati seda kvaliteeditaset nimega Stolové víno ehk lauavein. Minimaalne suhkrusisaldus toorveinis peab olema vähemalt 13 °NM.
  • Víno s chráneným zemepisným označením – geograafilise piirkonnatähisega vein. Veini valmistamisel tohib kasutada ainult konkreetseid kindlaks määratud viinamarjasid. Viinamarjad peavad olema kasvanud vastavas piirkonnas ja vein peab olema toodetud ja pudeldatud samas piirkonnas. Viinapuuaia tootlikus ei tohi ületada 18 000 kg/hektari kohta, suhkrusisaldus toorveinis peab olema kõrgem kui 13 °NM ning alkoholisisaldus veinis peab olema vähemalt 8.5 %.
  • Víno s chráneným označením pôvodu – tegemist on samuti geograafilise piirkonnatähisega veiniga. Lisaks ülalpool väljatoodud tingimustele on siin natuke rangemad nõudmised suhkru sisaldusele toorveinis, mida peab olema minimaalselt 16 °NM. Juhul, kui vein läbib sertifitseerimise protsessi, võib vein kanda kvaliteeditähise Districtus Slovakia Controllatus lühendit "D. S. C.".
    • Akostné víno – ehk kvaliteetvein on "D. S. C." veini alamkategooria. Need veinid võivad olla sordiveinid, st tehtud ühest viinamarjast – odrodové. Või siis olla seguveinid kahest või enamast viinamarjasordist – značkové. Veini peal võib olla veel alljärgnevaid tähiseid:
      • Mladé víno – noor vein, mis on tehtud sama aasta korjest. Sellist veini võib müüma hakata alates novembrikuu esimesest esmaspäevast.
      • Archívne víno – vein, mis on vähemalt kolm aastat laagerdunud.
      • Panenská úroda – vein, mis on saadud noortest viinapuuaedadest.
    • Akostné víno s prívlastkom – kvaliteedivein lisaklassiga.
      • Kabinetné – tegemist on Saksa Kabinettveini analoogiga. Naturaalne suhkrusisaldus toorveinis peab olema vähemalt 19 °NM ja alkoholi veinis minimaalselt  9.5%. Selle kvaliteediklassi veinid on kas kuivad või poolkuivad.
      • Neskorý zber – hiliskorje. Naturaalne suhkrusisaldus peab olema toorveinis vähemalt 21 °NM ja alkoholisisaldus veinis minimaalselt  9.5%. Veinid on enamalt jaolt kas kuivad või poolkuivad, aga tehakse mõningal määral ka poolmagusaid veine.
      • Výber z hrozna – valitud korjest valmistatud vein. Selle kvaliteediklassi puhul peab naturaalne suhkrusisaldus toorveinis olema vähemalt 23 °NM, muus osas sarnaneb kvaliteedinäitajate poolest eelmisele kvaliteediklassile. Veinid on enamasti kuivad või poolkuivad, vähesel määral tehakse ka poolmagusaid veine.
      • Bobuľový výber – valitud viinamarjadest valmistatud vein. See vein valmistatakse käsitsi välja nopitud üleküpsenud viinamarjadest, mille toorveini suhkrusisaldus peab seal olema vähemalt 26 °NM ja veini alkoholisisaldus vähemalt 8%. Veinid on enamalt jaolt poolkuivad või poolmagusad, aga leidub ka kuivasid veinisid.
      • Hrozienkový výber – tegemist on sisuliselt rosinaveiniga, suhkrusisaldus toorveinis on vähemalt 28 °NM ja alkoholisisaldus veinis vähemalt  8%.
      • Cibébový výber – tegemist on väärishallitusega Botrytis nakatatud viinamarjadega, millest tehakse veini siis, kui nad on kuivad nagu rosinad. Suhkrusisaldus toorveinis on vähemalt 28 °NM ja alkoholisisaldus veinis 8%. Tegemist on magusa veiniga.
      • Ľadové víno – jäävein. Viinamarjad korjatakse põllult ära, kui temperatuur on 7°C või alla selle. Viinamarjad on külmunud olekus kogu korjamise ja töötlemise vältel. Suhkrusisaldus jääveini toorveinis on 27 °NM ja alkoholisisaldus veinis 6% või rohkem.
      • Slamové víno – Küpsenud viinamarjad kuivatatakse kas õlest või pilliroost tehtud mattide peal. Alternatiivina kuivatatakse viinamarjasid ka nööri peal kolme kuu vältel, nii et suhkrusisaldus toorveinis on vähemalt 27 °NM ja alkoholisisaldus veinis vähemalt 6%.

 

Slovakkia veinide klassifitseerimine magususe järgi


Slovakkia veinid jagunevad nelja klassi vastavalt magususele:

  • Suché – kuivad veinid, suhkrusisaldus vahemikus 4-9 grammi/liiter.
  • Polosuché – poolkuivad veinid, suhkrusisaldus kuni 18 grammi/liiter.
  • Polosladké – poolmagusad veinid, suhkrusisaldus kuni 45 grammi/liiter
  • Sladké – magusad veinid, suhkrusisaldus ligikaudu 45 grammi/liiter.

 

Slovakkia veinipiirkonnad

Slovakkia jaguneb kuueks veinipiirkonnaks, mis jagunevad omakorda 40 alampiirkonnaks:

  1. Malokarpatská – Väike-Karpaatia veiniregioon
  2. Južnoslovenská – Lõuna-Slovakkia veiniregioon
  3. Nitrianska - Nitra veiniregioon
  4. Stredoslovenská – Kesk-Slovakkia veiniregioon
  5. Východoslovenská – Ida-Slovakkia veiniregioon
  6. Tokajská - Tokaj veiniregioon

 

Kui lugeda Slovakkia veinide etiketti, siis seal on üldreeglina kirjas:

  • Veiniregiooni nimetus – neid on ühtekokku 6
  • Alampiirkonna nimetus, mida on ühtekokku 40
  • Munitsipaalüksuse või küla nimetus. Neid on Slovakkias kokku 690
  • Veiniaia nimetus.

 

Slovakkia vahuveinid

Slovakkiast tuleb ka mitmeid häid vahuveine.

  • Šumivé víno – vahuvein.
  • Akostné šumivé víno – kvaliteetvahuvein.
  • Akostné aromatické šumivé víno – aromaatne kvaliteetvahuvein.

 

Tokaj veinid Slovakkiast

Slovakkia veinidest rääkides ei saa üle ega ümber ka Tokaj veinidest. Kuigi Tokaj veinipiirkond on Slovakkia veinipiirkondadest kõige väiksem, on ta rahvusvaheliselt ehk kõige tuntum. Nagu ülalpool mainitud, on Slovakkias kuulsad magusad jääveinid ja õleveinid. Oma osa on siin sellel, et peale Esimest Maailmasõda mängiti riigipiirid ümber. Selle tulemusena kaotas Ungari tükikese enda maa-alast Slovakkiale. Slovakkia õnneks sai ta enda omandusse killukese maailmakuulsast Tokaj veinipiirkonnast. Seega tänapäeval on võimalik osta Slovakkias toodetud Tokaj veine, mille etikett ja magususe määramise klassifikatsioon on äravahetamiseni sarnane Ungari Tokaj veinidele – ainult keel veini etiketil on erinev. Tuleks veel mainida, et kui Ungari Tokaj veinipiirkonnast Slovakkiasse sõita, siis riigipiiri ületamist on praktiliselt võimatu märgata – mingil hetkel asenduvad Ungari lipud Slovakkia omadega andes märku sellest, et riigipiir on ületatud.

 

Kust tulevad head Slovakkia veinid?

Slovakkia soe kliima ja viljakas pinnas on iseäranis soodne punaste veinide kasvatamiseks, samas kui vähemviljakad Karpaatide mäejalamid on soodsad valgete viinamarjade kasvatamiseks. Kuulsamateks Slovakkia veinitootjateks on Karpatská perla, Mrva & Stanko ja Elesko. Rahvusvahelist kuulsust on kogunud ka Bhateau Bela, kes resideerub Štúrovo linna lähistel.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga