Frangimaa veinipiirkondFrangimaa veinipiirkond (Franken saksa keeles ja Franconia inglise keeles) asub Saksamaa kirdeosas Bavaria Liiduvabariigis. Kuigi Bavaria on peaasjalikult kuulus oma õllekultuuri poolest, saab ta siiski uhkustada ka oma veinikultuuri traditsioonidega, olles üks omanäolisemaid kogu Saksamaal. Vaatamata sellele, et Riesling on Saksamaa üks populaarsemaid viinamarjasorte, siin mängib ta teist viiulit viinamarjasortide Silvaner and Müller-Thurgau järel. Samuti on tegemist ainukese kohaga maailmas, kus Riesling jääb oma kvaliteedinäitajate poolest alla Silvaner’ile.

 

Bocksbeutel – veinipudel, mis eristab Frangimaa veine teistest Saksa veinidest

Saksamaa vein Frangimaa BocksbeutelSamuti on Frangimaa tuntud selle poolest, et siin kasutatakse erilise kujuga pudelit, mida nimetatakse Bocksbeutel – ellipsikujuline pudel, mida kaitstakse Euroopa Liidu seadustega. Erilise staatuse oma veinipudelile võitles Baierimaa välja 1989. aastal, mil ta võitis Euroopa Liiduga peetud „pudelisõja“. Ligikaudu 40% Frangimaal toodetud veinidest pannakse Bocksbeutel tüüpi pudelitesse. See pudel öeldakse olevat väga praktiline – pudel on kujundatud selliselt, et see ei saaks omaniku juurest ära veereda. Lisaks Frangimaale kasutatakse analoogse kujuga pudeleid veel vaid Badeni mõningates põhjapoolsetes linnades ja samuti on mõningates üksikutes Portugali, Kreeka ja Itaalia väikestes veinipiirkondades olemas omad variatsioonid Bocksbeutel’ist.

 

Frangimaa veiniregioonid ja viinamarjasordid

Frangimaal on viinamarjade all ligikaudu 6100 hektarit maad ja 90% viinamarjaistandustest on valgete viinamarjade all. Frangimaal on külm kontinentaalne kliima, mida aitab natuke leevendada Main’i jõgi koos oma rohkete lisajõgedega. Jõgi jagab piirkonna kolmeks alamregiooniks:

  • Mainviereck (Suur nelinurk) – kõige läänepoolsem ja kõige soojem piirkond Frangimaal. Maapind sisaldab peamiselt punast liivakivi. See piirkond on eriti sobilik just punaste veinide kasvatamiseks.
  • Maindreick (Suur kolmnurk) – Frangimaa veinipiirkonna keskmine osa. Pinnaseks on peamiselt lubjakivi ja dolokivi ehk dolomiit. Siin kasvatatakse peamiselt Silvaner’i ja Müller-Thurgau viinamarjasorte. Kõige tuntum veiniaed on Würzburger Stein; sellest piirkonnast tulevaid veine tuntakse ka sünonüümi Steinwein all. Aga kvaliteetveinide tootmise seisukohalt on tuntud ka sellised linnad ja külad nagu Würzburg, Randersacker, Sommerhausen, Frickenhausen am Main, Sulzfeld am Main, Sommerach, Escherndorf, Nordheim ja Volkach.
  • Steigerwald (Steiger’i mets) – selle piirkonna pinnas sisaldab hulgaliselt kipsi. Siit piirkonnast tulevad veinid on väga mineraalirikkad. Tähtsaimateks küladeks selles piirkonnas on Iphofen, Rödelsee ja Castell.

Veinide valmistamise ajalugu ulatub vähemasti 1200 aastat tagasi. Vanadest dokumentidest on teada, et mõningaid veiniaedasid on mainitud juba Karl Suure aegadel aastal 779. Piirkonna südameks on Würzburg ja siin asub ka tuntud veiniaed Würzburger Stein. On teada, et sealt piirkonnast pärit veini (mida tuntakse ka nime all Steinwein), pidas kirjanik Johann Wolfgang von Goethe oma lemmikveiniks.

Silvaner on siin kõige tüüpilisem ja parim viinamarjasort. Seda kutsutakse ka hellitavalt „Frangimaa Kuningaks“. Muideks, Frangimaalt pärit Silvaner Beerenauslese veini kasutati ka 1953. aastal kuninganna Elizabeth II kroonimistseremoonia ajal. Vastav vein pärines veiniaiast nimega Iphofer Julius Echter Berg.

1960-ndatel kasvatati Silvaneri rohkem kui 50% Frangimaa pindalast. Tänapäeval on see pindala siiski tunduvalt vähenenud, kuna kvaliteetse Silvaneri saamiseks sobivad ainult kõige paremad maatükid. Tänapäeval on kõige enam kasvatatavaks viinamarjasordiks Frangimaal Müller-Thurgau, sellele järgnevad Silvaner ja Bacchus, Kerner ja teised viinamarjasordid.

 

Saksa kvaliteetveinid Frangimaa piirkonnast

Bürgstadt on linn Maini jõe ääres, kohas kus Erf’i jõgi suubub Maini jõkke. Kohe lõunasse jääb sealt Saksa üks suurimaid veinipiirkondasid Württemberg. Bürgstadt’i üks kuulsamaid veiniaedasid on Bürgstadter Centgrafenberg ja see asub linnast ida poole. Sellest veiniaiast tulevad veinid on hinnatud Erste Lage vääriliseks. Veiniaed jääb Odenwald’i mäestiku kaitsvasse varju. Veiniaed on näoga lõuna poole ja pinnas on seal kaljune, sisaldades liivakivi. Viinamarjadest kasvatatakse seal selliseid sorte nagu Spätburgunder, Weissburgunder ja Riesling. Vähesel määral ka Frühburgunder’it.


Castell on küla Rodelsee idaosas. Selles piirkonnas asub vähemasti seitse veiniaeda, aga Erste Lage vääriliseks on hinnatud vaid imepisike veiniaed nimega Schlossberg. Seda veiniaeda on esimest korda mainitud 1266. aastal ja sellest ajast saati on ta tootnud imepisikestes kogustes kõrgekvaliteedilist veini. Schlossberg’i veiniaed asub mäe edelanõlvakul ja ta on osaliselt kaitstud ümbritsevate metsadega. Viinamarjadest kasvatatakse seal Silvaner’i ja Riesling’ut.


Escherndorf on külakene, mis asub Maini jõe ääres Volkach’i idaosas. Kaks kuulsaimat veiniaeda on seal Fürtsenberg ja Lump. Escherndorfer Lump on näoga lõuna poole ja viinapuud on seal istutatud järskudele lubjakivist nõlvadele.


Frickenhausen on küla, mis asub Maindreick’i ehk Suure kolmnurga lõunapoolses nurgas. Linna idaosas asuvad Valentinuskapelle ja Kapellenberg. Küla üks suuremaid tuluallikaid on veiniturism ja seal peetakse kohaliku tähtsusega veinifestivali igal aastal augustikuu teisel nädalavahetusel. Frickenhausener Kapellenberg näol on tegemist järsu, mäe lõunapoolsel küljel oleva veiniaiaga. Viinamarjadest kasvatatakse seal peamiselt Silvaner’i.


Grossheubach on linn, mis asub Klingenberg’i ja Bürgstadt’i vahel. Selle linna märkimisväärseks tuluallikaks on turism. See piirkond on oma kliima ja liivakivise pinnase poolest sobilik just punaste viinamarjade kasvatamiseks, nagu näiteks Spätburgunder, aga seal kasvatatakse mõningal määral ka valgeid viinamarjasorte. Siiski, Erste Lage vääriliseks peetavas Bischofsberg’i veiniaias kasvatatakse eranditult ainult Spätburgunder’it.


Homburg on Maini jõe ääres asuv omavalitsus. Tegemist on maaliliselt ilusa piirkonnaga, kus peetakse igal aastal juulikuu viimasel nädalavahetusel Homburg’i veinifestivali (Homburger Weinfest), kus voolab ohtralt kohalikku veini. Piirkonna kuulsaimaks veiniaiaks on Homburger Kallmuth, mis asub erakordselt järsul mäenõlval ja on näoga lääne poole. See 55 hektari suurune veiniaed on ligikaudu 1000 aastat vana. Selles Erste Lage veiniaias toodetakse Silvaner’i ja Riesling’ut.


Iphofen on linn Rodelsee lõunaosas. Esimest korda on seda asulat mainitud 741. aastal. Lisaks arenenud veinitööstusele mängib selle linna arengus olulist rolli ka turism. Seal peetakse igal aastal vähemalt kolm erinevat veinifestivali, mis teeb selle linna atraktiivseks sihtkohaks igaühele, kes tahab osa saada Frangimaa veinikultuurist ja kes soovib tutvuda kohaliku kulinaariaga. Selle piirkonna üks tuntumaid  veiniaedasid, Julius Echter Berg, asub Iphofen’i põhjaosas Schwanberg’i mägedes. See järsul nõlval asetsev lõuna poole avanev veiniaed ulatub kuni Steigerwald’i metsani välja, mis kaitseb veiniaeda külmade põhjatuulte eest. Selles veiniaias kasvatatakse Silvaner'i ja Riesling'ut. Sellest veiniaiast tulevatel veinidel on hea laagerdamise potentsiaal. Eelpoolmainitud veiniaiast lääne poole jääb veiniaed nimega Kronsberg. See veiniaed on samuti hinnatud Erste Lage vääriliseks ja sealsed veinid on väga mineraalirikkad. Siiski ei ole see veiniaed nii kuulus kui Julius Echter Berg.

 

Klingenberg (ehk Klingenberg Main’i ääres) on linn Frangimaal ja see jääb Grossheubach linnast põhja poole. Selle linna ajalugu ulatub tagasi Rooma aegadesse ja siia jõe äärde oli ehitatud Limes Germanicus – kaitseehitis, mis eraldas Rooma impeeriumit germaani hõimudest, kellega sõjajalal oldi. Esimesed tõendid veinide valmistamise kohta Klingenberg’is pärinevad 13. sajandist ja selle piirkonna veine on nautinud eri riikide okupatsiooniväed. Tänapäeval kasvatatakse selles piirkonnas viinamarjasid ligikaudu 30 hektaril. Selles piirkonnas peetakse Erste Lage tiitli vääriliseks Schlossberg’i veiniaeda. Terrassid püüavad kinni päikesesoojuse ja salvestavad seda ning jõe lähedus aitab samuti kaasa mõõdukalt sooja mikrokliima tekkimisele. See loob ideaalsed tingimused punaste viinamarjade kasvatamiseks. Antud piirkonnas on populaarseimaks viinamarjasordiks Spätburgunder, millest tehakse tihtipeale seguveine, lisades hulka Portugieser’it.


Mainviereck’i põhjapoolseimas nurgas asub küla nimega Michelbach. Selle küla lähedal orus asub kolm veiniaeda: Steinberg, Apostelgarten ja Aloisengarten. Kõige märkimisväärsem neist kolmest veinaiast on Apostelgarten – veiniaed, mis on avatud edelapäikesele ja mis paikneb kaitsvate metsade vahel. Sellest veiniaiast tulevad head mineraaliderikkad Riesling veinid.


Randersacker on omavalitsus Würzburg’i ja Sommerhausen’i vahel. See linn on ehitatud veinide kasvatamise eesmärgil ja hiljaaegu on seal hakatud rohkem rõhku panema turismile. Linnas asub veinimuuseum ja palju ajaloolisi ehitisi. Erste Lage väärilistest veinaedadest on siin Randersackerer Teufelskeller, mis asub Randsacker'ist põhja poole, Würzburg’i lõunaosas. Siin kasvatatud Riesling viinamarjade veinid on kergelt vürtsikad – see tuleneb liivakivis sisalduvast rauaoksiidist. Randersackerer Teufelskeller’i piirkonnas on kliima suhteliselt soe, võrreldes muude Frangimaa osadega ja see võimaldab Rieslingul saavutada täiusliku küpsuse taseme. Teine Erste Lage vääriline veiniaed selles piirkonnas on Randersackerer Pfulben, mille näol on tegemist väikese ja järsu oru nõlvaga. Siinne lubjakivine pinnas sisaldab palju iidseid kivistunud fossiile ja savikat lubjakivi. Märkimist väärib ka veiniaed nimega Randersackerer Marsberg. See ala on tihti kaetud uduga, mis tekitab liigniiskust. Edasi lõuna poole jääb veel üks Erste Lage veiniaed nimega Randersackerer Sonnenstuhl, mille nimi tuleneb rohkest päikesest, mida see veiniaed saab. Suured tugiseinad ja orgaaniliste ainete rikas liiv võimaldab selle piirkonna Silvaner’il saavutada oma täieliku potentsiaali. Lisaks Silvaner’ile kasvatatakse siin veel viinamarjasid Rieslaner (viinamarjade Riesling ja Silvaner ristand), Weissburgunder ja Spätburgunder.


Rödelsee asub Iphofen'ist natukene põhja pool ja see asub Schwanberg’i mäe varjus. Sõna „Swanberg“ tähendab sõna-sõnalt „Luige mäge“ ja kohalikud elanikud ütlevad selle mäe kohta hellitavalt, et see on „nagu magav luik välja sirutatud tiibadega“. Erste Lage veiniaia vääriline on selles piirkonnas Kuchenmeister. Selle veiniaia pinnas on äärmiselt varieeruv ja siin kasvatatavad Silvaner'id on väga mineraaliderikkad. Veiniaia ülaosas on pinnaseks lubjarikas kiltkivi, liivakivi ja dolomiit. Madalamas osas, mis jääb küla poole, domineerib rohkem viljakas pinnas, milles sisaldub kipsi ja merelisi fossiile. Selles piirkonnas kasvatatakse ka mõningal määral Spätburgunder’it. 


Sommerhausen on väikene küla Würzburg’ist ja Randersacker’ist ülesvoolu. Seal asuvad veiniaiad Steinbach ja Reifenstein. Sealsele lubjakivirikkale pinnasele on istutatud peamiselt Müller-Thurgau ja Silvaner’i viinamarjad. Sealsed veinid on selged ja korraliku happelisusega. Terrassidele ehitatud kivimüürid hoiavad päikesesoojust hiliste õhtutundideni.


Würzburg’i linnast loode poole jääb väike veinide tootmisele keskendunud küla nimega Thüngersheim. Selle küla ümber on ligikaudu 250 hektari jagu veiniaedasid. Siin on väga madal sademete hulk. Thüngersheim’i veiniaiad asuvad Maini jõe parempoolsel kaldal. Märkimist väärivad Erste Lage vääriliseks hinnatud veiniaed Thüngersheimer Johannisberg ja veiniaed nimega Scharlachberg. Peamised viinamarjasordid, mida siin kasvatatakse on Müller-Thurgau, Silvaner. Samuti kasvatatakse siin Pinot perekonda kuuluvaid viinamarjasorte. Vähesel määral leidub siin ka Scheurebe, Bacchus ja Rieslaner viinamarjasid.


Volkach’i linna lähedal asub veiniaed nimega Volkacher Karthauser. Oma nime sai ta kloostri järgi, mis rajati sinna aastal 1409. Selles sirbi-kujulises Erste Lage veiniaias kasvatatakse peamiselt Weissburgunder’it. Pinnas selles veiniaias on savine. Põhja poole jääb teine Erste Lage veiniaed Volkacher Ratsherr. Selles veiniaias on pinnas paekivine, sisaldades palju koorikloomade fossiile. Viinamarjadest kasvatatase seal Riesling’ut ja Silvaner’i.


Frangimaa geograafiliseks ja poliitiliseks keskuseks on linn nimega Würzburg. See majesteetlik linn sai teise maailmasõja ajal tugevalt kannatada – 1945. aastal hävis õhurünnakute ajal ligikaudu 90% linnast. Tänaseks päevaks on suur osa linnast taastatud. Hoone Würzburg Residenz kanti 1981. aastal maailmapärandi nimekirja. Würzburg’i üks tuntumaid veiniaedasid on Würzburger Stein. See kuulus Erste Lage veiniaed on eelkõige tuntud Silvaner viinamarjade poolest, aga siin kasvatatakse ka viinamarjasid Riesling ja Weissburgunder.

 

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga