Saksamaa moselSaksamaa veini tootmise alad on ühed põhjapoolseimad maailmas. Valdavalt jäävad venide tootmise alad allapoole 50 põhja pikkuskraadi, mis läbib täpselt Saksamaa veinipiirkondi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega leida viinamarjasorte, mis oleksid piisavalt külmakindlad elamaks üle ka lumiseid talvi ning mille marjad valmiksid kiiremini. Ühtlasi kuna heledad viinamarjad valmivad reeglina kiiremini ja varem kui punased, siis sellest tulenevalt on ka enim kasvatatavad viinamarjasordid Saksamaal heledad. Kui 90’ndatel moodustasid Saksamaal kasvatatavatest viinamarjadest heledad ca 85%, siis täna on nende osakaal langenud ca 70%-ni.

Põhjuseks võib tuua mõningase kliima soojenemise kui ka antud kliimasse sobilike punaste viinamarjasortide leidmise, mis oleksid külmale vastuvõtlikud ning valmiksid piisavalt varakult. Peamised veini tootmise alad jäävad Lääne-Saksamaale Reini jõe ja selle lisajõgedega piirnevatele aladele, kus jõgede orgudes on mikrokliima mõnevõrra pehmem kui mujal.

Saksamaa veinitoodangu säravaimaks pooleks on sealsed kerged ja maitseküllased valged veinid. Seevastu punaste veinide hoopis teine lugu. Siinkohal oleks kõige parem tsiteerida Kalev Keskküla, et Saksamaa punaste veinide armastamiseks on vaja olla kas sakslane või siis tõsine saksa asja austaja, kuna nende veinide maitse vajab üldjuhul omajagu harjumist.

Viinamarjapõldude all on kokku umbes 102000 hektari ehk 1020 ruutkilomeetri jagu maad, mis moodustab umbes 1/10 Hispaania, Prantsusmaa või Itaalia viinamarjapõldudest. Nendelt viinamarjapõldudelt toodetakse aastas kokku ca 1000000 tonni veini, mis paigutab Saksamaa maailma veinitootjate riikide edetabelis orienteeruvalt 8-10 kohale.

Kõige populaarseim Saksamaal kasvatatav viinamarjasort on otseloomulikult teada tuntud Riesling. Tõsine Saksamaa uhkus, mis moodustab ca 22% kõigist kasvatatavatest viinamarjadest. Punastest viinamarjadest on kõige populaarseim Spätburgunder (ca 12% kõigist kasvatatavatest viinamarjadest), kuid rohkem tuntakse seda Pinot Noir nime all.

Saksamaa veinide kvalissifikatsioon

Veinide valimisel on hea teada teatavaid Saksamaa veinide liigitamise algtõdesid.
Saksamaa veinid jaotatakse nelja kvaliteediklassi:

  1. Deutscher Tafelwein – tegu lauaveiniga, mida toodetakse enamasti kohaliku turu tarvis ja mida ei ekspordita.
  2. Landwein – maakonnavein, mis samuti ei mängi olulist rolli eksporditurul
  3. Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete (QbA) – kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast
  4. Prädikatswein (varasema nimetusega Qualitätswein mit Prädikat (QmP)) – kvaliteetvein lisaklassiga. Antud kvaliteediklass jaguneb virde (käärima pandava viinamarjamahla) magususe alusel 6 klassi. Magusust mõõdetakse Oechsle skaala (Oe) alusel, kus 1 Oe = umbes 2g suhkrut liitri kohta. Nimetatud kvaliteetveini klassi algse virde suhkru sisaldus on vähemalt 73 Oechele kraadi, mille täielikul alkoholiks kääritamisel oleks alkoholi sisaldus vähemalt 9,5 mahuprotsenti.
    1. Kabinett – väikese alkoholisisaldusega (ca 7-9 mahuprotsenti) ja enamasti kuiv või poolkuiv vein.
    2. Spätlese –tähendab „hilist korjet“. Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Alkoholisisaldus jääb pigem madalapoolseks ning vein on enamasti poolkuiv või magus.
    3. Auslese –tähendab „valitud korjet“. Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Enamasti poolmagus, aga vahel ka kuiv.
    4. Beerenauslese –tähendab „valitud viinamarju“. Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega – Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis „sööb“ viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.). Sellest tasemest alates on alati magusad veinid.
    5. Trockenbeerenauslese –tähendab „kuivatatud valitud viinamarju“. Viinamarjad, mis on kaetud väärishallitusega ja on peaaegu rosinataolised. Valmistatakse ainult hoolikalt valitud marjadest. Dessertvein.
    6. Eiswein – tähendab „jääveini“. Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein.

Vahel võib leida veinisildilt väljendi „trocken“ ehk kuiv või „halbtrockenen“ ehk poolkuiv.

Saksamaa veinipiirkonnad

Kokku on Saksamaal 13 veinipiirkonda:Saksamaa veinipiirkonnad

  • Ahr – (558 ha) väike piirkond Ahr jõe ääres, mis on Rhine lisajõgi. Hoolimata põhjapoolsesest asetusest toodab peamiselt punast veini (ca 86%). Seda võimaldavad siinsed kuumaveeallikad. Populaarseim punaviinamarja sort on Spätburgunder (ca 60%).
  • Mittelrhein – (461 ha) väike piirkond, mis paikneb Reini jõe keskosas ja jääb Rheingau and Mosel’i veinipiirkonna vahele. Kunagi oli tegu väga hea ja kuulsa veinipiirkonnaga, aga tänaseks on see unustustesse jäetud ja rohkem tuntud turismipiirkonnana.
  • Mosel – (9024 ha) paikneb Moseli jõe ja tema lisajõgede Saari ja Ruweri orgudes. Kuni 2007. aasta augustini kutsuti seda piirkonda Mosel-Saar-Ruwer, aga kuna see oli üsna kohmakas, siis otsustati kasutusele võtta lihtsustatud ja tarbijasõbralikuma versioonina lihtsalt Mosel. Tegu on ühe kõige tuntuima Saksamaa veinipiirkonnaga, kust tulevad mitmed QbA ja Prädikatswein kvaliteetveinid. Moseli piirkond on kuulus Riesling veinide pooles, mis moodustavad ca 60% sealsest veinitoodangust. Põhjapoolsest kliimast tulenevalt on siinsed Riesling veinid sageli madala alkoholisisaldusega ning nende suhkur ja happesus on täiuslikus tasakaalus.
  • Rheingau – (3 125 ha) Reini jõe org, kus Rein voolab idast läände ning viinamarjad kasvavad kaldaterrassidel vastu lõunapäikest, mis annab suurepärased tingimused viinamarja kasvatuseks. Vanimate dokumentide kohaselt pärineb Riesling just antud piirkonnast. Täna on Riesling all ca 80% veinipõldudest. Kõigest eelnevast tulenevalt on Rheingau üks parimaid Riesling piirkondi Saksamaal. Vein on mineraaliderikas ning alkoholisisaldus on kõrgem kui mõningatel teistel piirkondadel. Suured mahuveini tootjad antud piirkonnas puuduvad, vaid on väikesed tipp veinimõisad.
  • Nahe – (4 155 ha) Nahe jõe Reini suubumise aladel paiknev piirkond, kus on vulkaanilise päritoluga vaheldusrikas pinnas.
  • Rheinhessen – (26 444 ha) on suurim Saksamaa veinipiirkond ja ühtlasi suurim veini eksportija. Enamik mahuveinidest tuleb just sellest piirkonnast. Populaarseimad viinamarjasordid on Müller-Thurgau (16%), Riesling (14%) ja Dornfelder (13%).
  • Pfalz – (23 461 ha) (ka Palatinate nime all) suuruselt teine Saksamaa veinipiirkond, kus toodetakse väga erinevad veine (eriti lõuna pool).
  • Hessische Bergstrasse – (439 ha) väike piirkond Hesse liidumaal, kus domineerib Riesling.
  • Frangimaa ehk Franken – (6 063 ha) (tuntud ka Franconia nime all). Main’i jõe ümbrus. Ainuke veinipiirkond, mis asub Baierimaal. Siinseid veine eristab teistest üldkasutatav Bocksbeutel, lapik ümarate vormidega pudel. Veinid on enamasti kuivad või poolkuivad ja suhteliselt kanged.
  • Baden – (15 906 ha) Saksamaa lõunapoolseim, soojem ja päikesepaistelisem veinipiirkond, kus kehtivad Euroliidu nõudel muust Saksamaast erinevad reeglid. Üle Rein’i jõe asub kohe Alsace veinipiirkond. Riesling'ut on siin väga vähe (ca 7%), populaarseimad viinamarjad on aga Spätburgunder (36.8%), Müller-Thurgau (17.2%) ja  Grauburgunder (10.5%).
  • Württemberg – (11 511 ha) traditsioonilise punase veini piirkond. Ligi 71% toodetavatest veinidest on punased. Pindalalt on tegu suuruselt neljanda veinipiirkonnaga Saksamaal. Peamiselt toodetakse siin lihtsat lauaveini. Ligi 70% veinidest on villitud liitristesse pudelitesse ja vein on selles piirkonnas igapäevane toidujook. Keskmine veinitootjate veinivaldus on ca 0,69 ha, mis sisuliselt tähendab, et veini toodab pea iga majapidamine, millel on väike maalapp. Väiketootjad on siin koondunud kooperatiividesse, mille toodang moodustab umbes 75% kogu piirkonna toodangust.
  • Saale-Unstrut – (685 ha) üks kahest piirkonna endise Ida-Saksamaa aladelt, mis asuvad piki Saale ja Unstrut jõgesid. Ühtlasi on tegu Saksamaa põhjapoolseima veinipiirkonnaga.
  • Saksimaa veinipiirkond (või Saxony ehk Sachsen) – (462 ha) üks kahest piirkonna endise Ida-Saksamaa aladelt. Asub Kagu-Saksamaa nurgas Elbe jõe ääres.
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga