RumeeniaRumeenia on iidsete veinitraditsioonidega maa, mille viinamarjakasvatus sai alguse juba rohkem kui 6 000 aastat tagasi. Kuigi maailma mastaabis on Rumeenia veini tootmismahtude poolest 13-ndal kohal (2011), ei seosta enamus inimesi seda riiki eriti veini tootmisega. Eks põhjuseid ole mitmeid, kuid üheks põhjuseks võib lugeda perioodi 20-ndal sajandil, mil oldi nn „raudse eesriide" taga. Sel ajal väliseksporti eriti ei esinenud, rõhku pandi rohkem kvantiteedile kui kvaliteedile, täideti kommunistlikke nõudmisi ja plaane, tehnoloogia areng puudus jne. Kõik see on jätnud Rumeenia veinitööstusesse oma jälje.

Rumeenia asub Musta mere läänekaldal ning teda ümbritsevad põhjast Ukraina ja Moldova, läänest Ungari ja Serbia ning lõunast Bulgaaria. Viinapuuaedade all on umbes 209 000 (2007) hektari jagu maad, mis moodustab 1,7% kogu Rumeenia põllumaast. Eksporditavatest põllumajandussaadustest on vein kolmandal kohal.

Paljudele veinisõpradele võib Rumeenia seostuda kohe väga magusate veinidega. Kes siis ei oleks meist joonud eestlaste poolt välja töötatud kaubamärgi Dreamer veinisarjast (enamasti tuntud kui „magava mehe“) veine, mis kannavad nime Late Harvest. Tõsi, "raudse eesriide" taga olles toodeti peamiselt magusaid veine, seda omaaegse suurima tellija ehk Nõukogude Liidu nõudmisel. Lisaks sellele oli kommunistlikul ajal oluline kvantiteet mitte kvaliteet. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist said paljud veinitehased endale uued omanikud peamiselt Austria, Inglise, Prantsuse, Saksa ja Itaalia veinifirmade näol, kes lisaks investeeringutele tõid kaasa uued tehnoloogiad ning moderniseerisid viinamarjakasvatust. Kuigi ka tänapäeval valmistatakse Rumeenias magusaid veine, siis üha enam pannakse rõhku kvaliteetsetele ja kuivadele veinidele.

Sarnaselt muu maailmaga kannatas ka Rumeenia 19. sajandi teises pooles juuretäi Phylloxera hävitustööde all, peale mida asendati hävinud viinapuud prantsusepäraste viinapuusortidega nagu Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay, Sauvignon Blanc jne. Tänapäeval kõige enam kasvatatavad viinamarjad Rumeenias on Cabernet Sauvignon (17%), Pinot Noir (16%), Pinot Grigio (9%), Feteasca Neagra (9%), Feteasca (9%), Merlot (8%), Sauvignon Blanc (8%), ülejäänud moodustuvad 24%. Rumeenia viinamarjasortidest on kõige populaarsem Feteasca (nii Alba kui ka Regala variant), millest tuleb oluline osa riigi valgest veinist. Valgetest viinamarjadest kasvatatakse ka sellist teada-tuntud sorti nagu Riesling, kuid Rumeenia Rieslingu puhul on tegu pigem Welschriesling viinamarjasordiga kui päris Riesling’uga.

Kui paljude riikide puhul on veinipiirkonnad koondunud riigi teatud osasse, siis Rumeenia puhul paiknevad need üle riigi. Veinipiirkonnad asuvad samal laiuskraadil Prantsusmaa Bordeaux ja Lõuna-Prantsusmaa veinialadega. Muidugi see ei tähenda seda, et Rumeenia kliima on sama, mis Prantsusmaal, kus on Atlandi Ookeanist mõjutatud parasvöötmeline kliima. Rumeenia kliima on pigem kontinentaalne, kus on soojad ja kuivad suved ning külmad talved regulaarsete lumesadudega. Ainult Musta mere äärsetel aladel on mõnevõrra pehmemad talved ja veidi jahedamad suved. Rumeenia pinnas on valdavalt kivine, kuid rannikualadel on omajagu uhtelist ja liivast pinnast.

2000-ndate aastate alguses uuendas Rumeenia oma kvaliteedi märgistusnorme, mille kohaselt eksisteerib 3 kvaliteediklassi: Vin de Masa (lauavein); Vin cu Indicatie Geografica (IGP ehk geograafiliselt kaitstud piirkond) ja Denumire de Origine Controlata (AOP/DOC ekvivalent).

 

Tuntumad veinipiirkonnad

  • Murfatlar – piirkond, mis jääb Musta mere ranniku lähedal asuva Constanta sadamalinna juurde. Viinamarjasortidest domineerivad Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Eriti hinnatud on väärishallitusega nakatunud Chardonnay’st valmistatud mesine dessertvein.
  • Cotnari – üks Rumeenia vanimaid veinipiirkondi. Regiooni iseärasuseks võib lugeda seda, et siin kasvatatakse peamiselt Rumeenia enda viinamarjasorte nagu Grasa, Tamaioasa, Francusaand Feteasca ja Feteasca Alba, millest valmistatakse magusaid valgeid veine.
  • Dealu Mare – kõige suurema pindalaga regioon, mis asub Karpaatide jalami lõunaküljel. Selle regiooni tähelepanuväärsed veinid on peamiselt Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Noir viinamarjadest.
  • Târnave – regioon asub Transilvaania platool kahe jõe vahelisel alal, mis on tuntud peamiselt valgete veinide piirkonnana.
  • Jidvei
  • Minis - Maderat
  • Panciu
  • Odobeşti
  • Cotești
  • Recaș
  • Vânju Mare
  • Bucium
  • Dragasani
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga