Rhône veinipiirkond laiub Lõuna-Prantsusmaal Rhône jõe orus 200 km pikkusel alal Vienne ja Avignon'i linnade vahel. Kokku kasvatatakse piirkonnas viinamarju 79 000 hektaril ning aastane veinitoodang on ligi 4 mlj hektoliitrit, millest enamik on Côte du Rhône või Côte du Rhône-Villages apellatsioonid. Rhône piirkond on üks kõige vanemaid ja suuremaid veini valmistamise piirkondi Prantsusmaal.

Rhône org jaguneb kaheks alampiirkonnaks Põhja-Rhône'ks ja Lõuna-Rhône'ks, mis erinevad teineteisest veinivalmistamise traditsioonide poolest. Põhja-Rhône's toodetakse punast veini Syrah viinamarjast, mida segatakse vahel valge veini viinamarjadega ning valget veini valmistatakse Marsanne, Roussanne ja Viognier viinamarjadest. Lõuna Rhône's valmistatakse väga mitmekesiseid erinevate viinamarjasortide seguveine, nii puna-, valge- kui ka rose veine. Tuntuimaks neist on Rhône'le omane Grenache, Mourvedre ja Syrah segu, mida tuntakse ka lühendiga GSM.

Üks väiksem, kuid oluline piirkond mis ei paigutu otseselt ei Põhja- ega Lõuna-Rhône alla on Die piirkond Rhône jõest idas. Iidne Die linn asub 50 km idas Valence ja Montelimar linnadest, Prantsuse Alpide jalamil. Siin toodetakse vahuveine Clairette de Die ja Cremant de Die, sekka ka mõned valged Coteaux de Die nime all.

Esimesed viinapuuaiad istutati Rhône orgu ilmselt 600 eKr paiku vanade kreeklaste poolt, mis teeb temast ühe vanima veinipiirkonna Prantsusmaal. Veini tootmine hääbus Rhône's roomlaste kadumisega ning tõusis taas au sisse 13. sajandil, kui Avignon muutus Paavstide residentsiks ning veini tootmine laienes oluliselt.

Rhône orust on pärit ka esimene veinidele omistatav kvaliteedimärk. Veini kvaliteedi tagamiseks kehtestas Uzesi hertsog toorete marjade kasutamise keelu ning kuna veini kvaliteet piirkonnas tõusis, siis võltsimise vältimiseks pressiti piirkonna vaatidele märge „CDR" - Cote du Rhone. Algselt lisati märge veinidele, mis olid pärit Tavel, Roquemure, Lirac ja Chusclan ümbrusest, hiljem lisandusid ka teised Rhône piirkonnad.

 

Põhja-Rhône

Põhja-Rhône asub Vienne linnast kuni Saint-Valliereni Rhone jõe paremal kaldal, sealt edasi ka vasakul kaldal. Põhja-Rhône veinipiirkonda iseloomustab kontinentaalne kliima oma karmide talvede kuid soojade suvedega. Kliimat mõjutab Lõuna-Prantsusmaale omane mistraal, mis toob külmema õhu, mistõttu on Põhja Rhône pisut jahedam kui Lõuna-Rhône ning seetõttu on erinevad ka viljeletavad viinamarjasordid ning valmistatava veini stiil. Pinnas on graniitne, kildane, vulkaaniliste kivimitega. Peamised viinamarjasordid, mida viljeletakse on Syrah, mis arvatavasti ongi pärit Rhone piirkonnast ning Viognier. Põhja-Rhône punaveinid on äratuntavad oma iseloomuliku roheliste oliivide ja suitsupeekonise aroomi poolest. Hinnatud Põhja-Rhône apellatsiooniveinid moodustavad kokku vaid vähem kui 5% kogu Rhône veinitoodangust.

  • Cotie Rotie, mis tähendab tõlkes küpsenud kallast, asub Saint-Cyr sur Rhône, Ampuis ja Tupin-Semonsi külade kohal kõrguvatel järskudel nõlvadel. Lubatud on ainult punaveinid, kus on minimaalselt 80% Syrah marja ning kuni 20% Viogneri. Praktikas on Viognieri osakaal tihti alla 5%. Cotie Rotie jaguneb kaheks: Cote Blonde ja Cote Brune. Kasvuala kokku 275 ha.
  • Condrieu on valge veini piirkond, mis asub 7 küla territooriumil: Condrieu, Saint-Michel sur Rhône, Verin, Chavanay Saint-Pierre de Boeuf, Nalleval, Limony. Viinamarjasordiks 100% Viognier. Kasvuala kokku 167 ha
  • Chateau Grillet on Saint-Michel sur Rhône ja Verin' külas asuv Põhja-Rhône kõige väikseim veinipiirkond, mis kuulub ühele omanikule. Viinamarjasort Viognier, kasvuala kokku 3,8 ha.
  • Saint Joseph veinipiirkond asub 45 km pikkusel alal Rhône jõe paremal kaldal. Viinamarjasortidest kasutatakse Syrah, Marsanne, Roussanne. Punaveinis, mida arendatakse tammevaadis, peab olema minimaalselt 90% Syrah, Marsanne-Roussanne maksimaalselt 10%. Kasvuala kokku 1201 ha.
  • Crozes-Hermitage on suurim alampiirkond Põhja-Rhônes. Marjasordid: Syrah, Marsanne, Roussanne. Kasvuala kokku 1534 ha.
  • Hermitage'st tulevad tippveinid, millest ca 70% on punaveinid (min 85% Syrah) ja 30% valged, sekka pisut õleveini. Alampiirkond laiub kolme küla territooriumil: Tain-l'Hermitage, Crozes-Hermitage, Larnage. Põllud on läänepoolse vaatega järskudel terrassidel graniitsel aluspõhjal. Marjasortidest viljeletakse Syrah, Marsanne, Roussanne. Kasvuala kokku 136 ha.
  • Cornas asub Rhône jõe paremal kaldal samanimelises külas, kust üldjuhul tulevad head veinid. Viinapuud (100% Syrah) asetsevad järskudel terrassidel. Kasvuala kokku 128 ha.
  • Saint-Peray asub Rhône paremal kaldal, Saint-Peray ja Tolaud külade orunõlvadel, kus toodetakse peamiselt valgeid ja kuivi veine (93%), aga ka vin Mousseux (7%). Marjasortidest Marsanne, Roussanne. Kasvuala kokku 76 ha.
  • Chatillon-en-dios kasvuala on kokku 40 ha ning viinamarjasordid Gamay, Syrah, Pinot Noir, Chardonnay, Alligote.
  • Clairette de Die (kuni 1999. aastani Clairette de Die) on vahuveinid, mis kunagi olid 100% Clairette'st, nüüd on lubatud lisada sekka ka Muscat apetits grains ja Alligote viinamarju. Coteaux de Die on kuivade valgete veinide ala samast piirkonnast. Kasvuala kokku 4 ha.

 

Lõuna-Rhône

Lõuna-Rhône alampiirkond on kliimalt rohkem vahemereline oma pehmete talvede ja kuumade suvedega. Pinnases valdavalt lubjakivine või savine muld. Kuna piirkonda kimbutab tihti ka põud, siis on lubatud täiendav viinapuude kastmine. Piirkonnale on pinnases iseäralik kruus- ja veerekivid, mis talletavad päeval päikesesoojust ning hoiavad viinapuud soojas öösel, mil temperatuurid langevad järsult. Lõuna-Rhône kuulsaim piirkond on kahtlemata Châteauneuf-du-Pape, mida võib valmistada isegi 18 erinevast viinamarjasordist. Teistes naabruskonna apellatsioonides nagu Coteaux du Tricastin, Côtes du Ventoux, Côtes du Vivarais, Lirac, Tavel ja Vacqueyras on lubatud seguveinides veelgi rohkem erinevaid sorte. Samas Gigondas's on lubatud kasutada ülekaalukalt vaid Grenache Noir'i.

Sõltuvalt konkreetsetest apellatsioonireeglitest, võivad Lõuna-Rhône segud sisaldada Grenache, Syrah, Mourvèdre, Carignan ja Cinsault'i. Punaveinid vasakkaldalt on täidlased, noorelt rikkaliku tanniiniga, mida iseloomustab aroomis ploom, šokolaad ja küpsed mustad marjad. Parema kalda punaveinid on pisut kergemad ja marjasemad.

  • Vinsobres (vin+sobre – "kained" Pr.k) on ainult punaveine tootev piirkond, mis asub samanimelise küla territooriumil Drome jõe lõunaosas. Marjadest Grenache (minimaalselt 70%), Syrah. Kasvuala kokku 445 ha.
  • Rasteau'st tulevad kuivad veinid. Viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvedre, Carignan, Grenache Gris, Grenache Blanc. Kasvuala kokku 887 ha.
  • Gigondas asub samanimelise küla territooriumil. Viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvedre. Kasvuala kokku 1228 ha.
  • Vacqueyras asub Vacqueyras'i ja Sarrians külade territooriumil. Viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvedre, Carignan, Cinsault, Grenache Blanc, Clairette, Bourboulenc, Roussanne, Marsanne, Viognier. Kasvuala kokku 1432 ha.
  • Beaumes-de-Venice kasvuala on kokku 626 ha.
  • Muscat de Beaumes-de-Venice (VDN) Kasvuala kokku 482 ha. Marjasordid Grenache, Syrah, Mourvedre, Carignan, Cinsault, Counoise, Muscat a Petits Grains jt heledad sordid.
  • Chateauneuf-du-Pape laiub ümbritsevate asulate Chateauneuf-du-Pape, Bedarrides, Courthezoni, Sourgues ja Orange territooriumil. Põllud on kivised ja akumuleerivad soojust, mistõttu on punaste marjade väljaküpsemiseks ideaalsed tingimused. Lubatud kokku 18 erinevat marjasorti. Kasvuala kokku 3173 ha. Chateauneuf-du-Pape veinipiirkonnast lähemalt siin >>>
  • Lirac laiub Rhone jõe paremal kaldal Liraci, Roquemaure, Saint-Laurent-des-Arbres ja Saint-Genies-de-Comoas külade territooriumil. Viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvedre, Cinsault, Carignan, Clairette, Grenache Blanc ja Bourboulenc. Kasvuala kokku 729 ha.
  • Tavel laiub Rhone jõe paremal kaldal Taveli küla ümbruses. 100% roosad veinid. Viinamarjad Grenache, Cinsault, Mourvedre, Syrah, Carignan, Clairette, Picpoul, Caligtro, Bourboulenc, mille ühegi osakaal ei tohi ületada 60%. Kasvuala kokku 917 ha.
  • Cotes du Vivarais asub 14 küla territooriumil Gard'i ja Ardeche'i ümbruses. Kasvuala kokku 311 ha. Grignan-les-Adhemar 21 küla Drome ja Vaucluse territooriumil. Kasvuala kokku 1487 ha. Ventoux 51 küla Vaucluse aladel. Kasvuala kokku 5983 ha.
  • Luberon 36 küla Vaucluse piirkonnas. Kasvuala kokku 3312 ha.
  • Duche d'Uzes 77 küla Gard' departemangus Uzes'i, Lussan'i ja Anduse asulate ümbruses.
  • Clairette de Bellegarde eraldiseisvad veiniaiad suurel alal. Kasvuala kokku 9 ha.
  • Costieres de Nimes 2004. aastast on osa piirkonna veiniaedu Rhône oru veinipiirkonnas. Kasvuala kokku 3534 ha.

 

Rhône veinide klassifikatsioon

Rhônes ei ole ametlikku Cru klassifikatsiooni erinevalt Bordeaux või Burgundiast. Rhônes eristatakse apellatsioone järgmiselt:

  • Côtes du Rône on üldapellatsioon, mille alla kuuluvad kõik veinid, mis on KPN tasemel, kuid mis ei oma konkreetset sidet konkreetse küla või kommuuniga või ei vasta apellatsiooni tingimustele. Seda võivad kasutada kõik 171 kommuuni ning on madalaim Rhône klassifikatsioon. Suur osa Côtes du Rhône veinidest toodetakse Lõuna-Rhônes, kuna Põhja-Rhône on kaetud hästi tuntud väikeste apellatsioonidega. Kasvuala kokku 35 129 ha.
  • Côtes du Rhône-Villages on lubatud 95 kommuunis, mis on kõrgema kvaliteedinõuetega kui lihtne Côtes du Rhône. Antud apellatsioon ei luba pudelile küla nime lisada.
  • Cotes du Rhone Villages + külanimi on lubatud 18 küla puhul. Need on paremate istanduste veinid. Kasvuala kokku 2738 ha.
Chateauneuf-du-Pape Chateauneuf-du-Pape Chateauneuf-du-Pape
Condrieu Condrieu Condrieu
Condrieu Cote-rotie Cote-rotie
Cote-rotie Hermitage Hermitage
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga