Provence veinipiirkond asub suuremas osas Var'i departemangus Prantsusmaa kaguosas, piirnedes Läänest Arles'i linnaga, idast Nice'ga ja lõunast vahemerega. Provence oli esimene roomlaste provints väljaspool Itaaliat, mistõttu kutsuti seda piirkonda provincia nostra ("meie provints"), millest tulenebki piirkonna tänane nimi. Veiniaedade pindala on Provences kokku umbes 27 000 hektarit. Valmistatud veinidest 80% on rosè (38% kogu Prantsusmaa ja 8% kogu maailma rosè veinist pärineb Provencest), 15% puna ja vaid 4% valge vein. Enim kasvatatud viinamari on Mourvèdre, eelkõige kasutatakse seda Bandoli punaveinides. Teine kuulus veinipiirkond on Cassis, mis on erandlikult tuntud oma valgete veinide poolest.

Provence on Prantsusmaa vanim veinipiirkond, mis asutati umbes samal ajal kui Piedmonte. Veini on valmistatud piirkonnas vähemalt 2600 aastat, alates aegadest, mil antiiksed kreeklased asustasid Massalia (Marseille) linna aastal 600 e.Kr. Läbi aegade on piirkonnas viljeletud veinivalmistamist. Esimene Provence kuldaeg saabus roomlaste tulekuga, mil pensionile jäänud rooma leegionäridele jagati piirkonnas maid ning lõppes Rooma impeeriumi lagunemisega ja tänase Prantsusmaa ala killustumisega erinevate isevalitsejate vahel. Piirkonnale mõjus laastavalt ka 10. sajandil toimunud mauride invasioon, kes hävitasid viinamarjakasvatused. Provence on asustanud läbi aegade erinevad rahvad (kreeklased, roomlased, keldid, katalaanid jt), kes on toonud piirkonda väga erinevaid viinamarjasorte.

Uus Provence tõus saabus 18. sajandil, mil piirkonda saabusid esimesed suvitajad, sh vene tsaari õukond, kes šampanja kõrval tarbisid ka kohalikke veine. Suurele kaardile tõusus Provence 1930ndatel, mil Prantsumaa valitsus ergutas siseturismi ning Cote Azur sai üheks prantslaste lemmik suvituspiirkonnaks.

 

Provence kliima ja geograafia

Provence's on stabiilne vahemereline kliima, kus talved on pehmed ning millele järgnevad väga soojad suved ja vähe sademeid. Päikesepaistet on piirkonnas küllaga, isegi enam kui 3000 tundi aastas, mida on kaks korda enam kui on vajalik viinamarjade täielikuks küpsemiseks. Kuumusele annab leevendust tugev Mistraal, mis jahutab viinamarjaaedu ning samas ka kuivatab neid pärast vihma, hoides nii eemal paljud viinapuude haigused nagu mädanik. Samas on Mistraal muidugi halastamatu viinapuudele, mis ei ole korralikult seotud või ei asu mägede kaitsvatel nõlvadel. Piirkondades, kus Mistraal on eriti tugev kasvatatakse viinamarju lõunanõlvadel suunaga vahemere poole, nii et mägi pakub mõningast kaitset tugeva tuule vastu.

Geograafiline mitmekülgsus oma arvukate mäeahelikega on kujundanud Provence's maastiku, kus pinnas on väga varieeruv ning puudub ühtlus. Üksikutes piirkondades nagu Cassis ja teistes mereäärsetes piirkondades on ladestunud palju lubjakivi ning põlevkivi ja seetõttu on need pigem sobivamad valgete veinide viinamarjadele. Samas leiab mõningatelt rannikuga piirnevatelt aladelt ka kiltkivi ja kvartsi, sisemaal on pinnas pigem savine ja liivakivine.
Üle kogu Provence võib leida rosmariini, kadakamarju, tüümiani ja loomulikult lavendlit, mida kasvab peaaegu kõikjal ning mis mõjutavad piirkonna veinide iseloomu.

 

Provence veinipiirkonnad

Côtes de Provence
Tegemist on suure piirkondliku apellatsiooniga, mis hõlmab endas 85 kommuuni kolmes departemangus. Siin asuvad 18 veinitootjat, kellele on omistatud Cru Classes. Veinidest on 87% rosè, 9% punaveinid ja 4% valged veinid. Kuigi piirkonna veine tunti juba 17. ja 18. sajandil, siis apellatsiooni staatuse sai piirkond alles 1997. aastal. Peamised marjasordid on tumedatest Grenache, Mourvedre, Cinsault, Tibouren, Syrah, Cabernet Sauvignon, Carignan ja heledatest Barbaroux, Calitor, Clairette, Rolle, Semillion ning Ugni Blanc.

Kuna piirkond on väga suur, siis on väga suur erinevus ka kliimas, veiniaedade kõrguses, pinnases ja sademete hulgas, mistõttu võib piirkonnas saagi koristusaeg rannikuäärsete alade ja jahedamate sisemaa viinapuuaede vahel erineda isegi kuni 60 päeva. Suure piirkonna tõttu eristatakse „alamregioone", mida on kokku 4 ja mis on kergesti äratuntavad, kuna neil on lubatud lisada see ka pudeli etiketile:

  • Sainte-Victoire – lubjakivine pinnas. Piirkonna on teinud kuulsaks kunstnikud nagu Matisse, Cezanne ja Van Gogh.
  • La Londe – pinnases on palju kvartsi, vähe sademeid ja pidev meretuul. Peamised viinamarjasordid on Cinsault ja Grenache, enamuses rosè vein
  • Fréjus – Côtes de Provence idaserval asuvad vulkaanilisel pinnasel viinamarjaistandused. Massif de L'Estereli mägede jalamil on ideaalsed tingimused viinamarjadele nagu Tibouron. Rosè veinid on iseloomulikud vaskse / lõhe varjundiga. Punaveinid peavad olema tammevaadis vähemalt 6 kuud.
  • Pierrefeu – uusim alampiirkond, mis asub üsna vahemere rannikul, Touloni linnast põhja pool. Peamised viinamarjad on Grenache, Syrah ja Cinsault.

 

Coteaux d'Aix-en-Provence

Suuruselt teine Provence apellatsioon, mis laiub üle 50 komuuni. Piirkond asub Aix-en-Provence linnast põhjas ja läänes. Ligi 60% veinist on punavein, millele järgneb 35% rosè ja 5% valge vein. Peamised marjasordid on tumedatest Grenache, Cinsault, Mourvedre, Cabernet Sauvignon, Syrah, Counoise, Carignan ning heledatest Bourboulenc, Clairette, Grenache Blanc, Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Semillon.

Piirkonnas valmistatakse mõningate tootjate poolt valget Nouveau veini, mis paisatakse turule kohe pärast korjet detsembris, 2 nädalat pärast Beaujolais Nouveau veini.


Bandol

Bandol, mis on oma nime saanud antiikse Phocaean sadama järgi, on üks rahvusvaheliselt tuntuim ja tunnustatum Provence veinipiirkond, asudes mererannikul Marseille'st ja Cassisest idas. Ka Bandol kannatas Euroopat laastanud viinapuutäi tõttu, ent kui läks uute viinapuude istutamiseks, siis arvestati asjaoluga, et antud piirkonna põuane ja viljatu ent hea drenaaziga liivase megli ning lubjakivi pinnas sobib eriti hästi soojust armastavale hilise küpsemisega Mourvedre viinamarjale.

Viinamarjaistandused asuvad looduslikus amfiteatri moodustavate mägede nõlvadel jõekividest laotud kivimüüridega toetatud terrasidel (restanques). Bandolist leiab hämmastavaid valgeid veine alates Clairette'st, mida segatakse Ugni Blanc või Bourbouenc ent siiski on Bandoli tunnusvein rikkalik ja täidlane punavein, mida valmistatakse kuni 95% Mourvedre (minimaalselt 50%) ja laagerdatakse tammevaadis vähemalt 18 kuud. Vein on tumeda värvusega ja ning selles leidub musti marju, vaniljet, kaneeli ja nahka ning nõuab väljaarenemiseks tavaliselt vähemalt 10 aastat.


Cassis

Cassis asub Marseille ja Bandoli vahelisel rannikul. Cassis eristub teistest Provence aladest oma suure valge veini osakaalu poolest, mis moodustab rohkem kui 75% piirkonna toodangust. Cassise elegantsed kuivad valged veinid on täidlased, madala happesusega ning neis on intensiivseid tsitruse aroome, virsikut, mett aga ka taimseid aroome, sobitudes hästi kokku kala ja mereandidega, sh kohaliku köögiga (bouillabaisse). Kohapealne Cassise veinide tarbimine nii kohalike kui ka läbisõitvate turistide poolt on suur, mistõttu jõuab ekspordiks vaid piiratud kogus Cassise veine.
Cassise veinipiirkonna kohta loe lähemalt siit >>>

 

Les Baux-de-Provence

See on ilmselt kõige küpsenum osa Provence'st, mis asub iidsest Arlesi linnast põhjas. Ala on oma nime saanud 13. sajandi kindluslinna Baux järgi. Veiniaiad asuvad Alpide mäenõlvadel ning kuigi kliima ja kaljune maastik on eemalepeletav, siis on need tingimused ideaalsed viinamarjadele. Mistraal hoiab kõike kuivana, mistõttu mädanikud ei ole piirkonnas probleemiks, lisaks paistab piirkonnas keskmiselt 3000 tundi päikest aastas. Les Baux's valmivad peamiselt punaveinid viinamarjadest Granache, Syrah, Cinsault ja Cabernet Sauvignon.

 

Palette

Asetseb Coteaux d'Aix-en-Provence linnast lõunapool ning kokku vaid 43 hektaril, olles väikseim apellatsioon Provence's. Viinamarjaistandused, mille rajasid roomlased umbes 100 e. Kr, asuvad lubjakivi ja savimullasel pinnal. Täna on piirkonnas lubatud kasvatada üle 25 erineva viinamarjasordi, mis kõik korjatakse käsitsi ja mida tohib segada vaid kindlate reeglite alusel. Peamine viinamarjasort on Mourvedre nii rosè kui punaneveini jaoks koos Cinsault, Grenache ja teiste ebatavaliste viinamarjade nagu Castet, Muscat de Hamburg, Petit Brun ja Téoulier. Punaveini tuleb laagerdada 12 kuud tammevaadis ja 12 kuud pudelis.

 

Bellet

Bellet asub Nice linna ümbritsevatel järskudel mäenõlvadel kauges Provence idaservas. Peamiselt kasutatakse valget sorti Rolle (Vermentino) ning see on ainus Provence AOP piirkond, kus on lubatud kasutada Chardonnay viinamarja. Punane ja rosè vein valmib peamiselt Braquet ja Folle Noire'st. Rosé veinidel Bellet'st on iseloomulik roosi kroonlehtede aroom.

 

Pierrevert

Pierrevert on põhjapoolseim ja kõige uuem Provence AOP (1998). Piirkond asub Luberoni lähedal ning omab tugevaid Rhone mõjutusi nii viinamarjasortide kui ka veini valmistamise stiili osas. Pierrevert'st leiab punaveinide segusid viinamarjadest Grenache ja Syrah, sekka Cinsault'i ja Carignan'i ning valgetest Grenache Blanc, Rolle (Vermentino), Roussanne ja Marsanne.

Rosé vein on üsna määrava osakaaluga ning teda valmistatakse samadest viinamarja sortidest kui punaveine, kuid nad eristuvad teistest Provence rosé'dest, kuna vähemalt 50% veinist peab olema valmistatud nn saignée meetodil.


Coteaux varois en Provence

Nime Coteaux Varois kasutati esmakordselt aastal 1945, mil piirkonnas alustati vin de Pays tootmisega, apellatsioonistaatus saadi 1993 aastal. 2005. aastal muudeti piirkonna nimi Coteaux Varois en Provence. Põhilised punastes veinides kasutatavad viinamarjad on Grenache, Cinsault, Mourvèdre ja Syrah. Valgetes veinides kasutatakse Clairette, Grenache Blanc, Rolle Blanc, Sémillon Blanc ja Ugni Blanc. Piirkonnast tuleb 80% rosé veine, 17% punaveine ja ainult 3% valgeid veine.

Piirkonda ümbritsevad ja kaitsevad Sainte-Baume mäed, millel on oluline jahutav mõju. See on ka peamine põhjus, miks Brignoles'i ümbruses põhjustab jahedam kliima korjeaja liikumise novembrisse, kui enamik Provence'i veinialadel on korje septembri alguses. Aeglasem küpsemine annab veinile hea happesuse, komplekseid maitseid ja hea struktuuri.

 

Provence veinimõisade Crus Classés

Lisaks Bordeaux'le on ainsana Prantsusmaal ka Provence veinipiirkonnas välja töötatud klassifikatsiooni veinimõisadele (Burgundia, Champagne ja Alsace klassifitseerivad veiniaedu, mitte veinimõisasid). 20. juulil 1955 a. omistati 14-le Provence veinimõisale Crus Classes staatus, mis tugines veinimõisa ajaloole, veinivalmistamise traditsioonidele ja veinikeldri mainele ning üleüldisele viinamarjaistanduse kvaliteedile.

Crus Classes veinimõisad: Château de Brégançon Bormes-les-Mimosas, Clos Cibonne Le Pradet, Château du Galoupet La Londe-les-Maures, Domaine du Jas d'Esclans La Motte, Château de Mauvanne Hyeres, Château Minuty Gassin, Clos Mireille La Londe-les-Maures, Domaine de Rimauresq sisse Pignans, Château de Roubine Lorgues, Ste. Marguerite La Londe-les-Maures, Château St Maur in Cogolini Ste. Roseline Les Arcs ja Château de SELLE in Taradeau.


Provence viinamarjasordid

Peamine viinamarjasort kogu Provence's on Mourvèdre, mis on põhikomponent paljudes punaveinides ja rosé veinides. Provence'st tuleb üle 1000 erineva veini, millesse segatakse tihti Grenache ja Cinsault, eriti rosé veinides. ja Syrah kerkivad tasapisi esile, kuigi paljud veinimeistrid hoiavad neist eemale kui globaliseerumise märgist ja veinimaitse rahvusvaheliseks muutumisest. Eelmisel sajandil oli Carignan üks peamisi viinamarju, kuid parema kvaliteedi huvides on selle suure saagikusega viinamarja osatähtsus vähenenud. Teised olulised viinamarjasordid, mida kasutatakse peamiselt segudes on Braquet, Calitor, Folle ja Tibouren.
Cabernet SauvignonValgetest viinamarjasortidest on Provence's Bourboulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne ja Viognier samuti Chardonnay, Sauvignon Blanc, Semillon, Rolle (Vermentino) ja Ugni Blanc (Trebbiano).
Kokku on piirkonnas lubatud kasvatada 36 viinamarjasorti, mis pärinevad nii Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast kui ka Ungarist.


Pastis

Pastis on traditsiooniline aniisimaitseline Provence'i liköör, mis sisaldab tavaliselt 40–45% alkoholi. Kui absint Prantsusmaal 1915. aastal keelustati, eemaldasid sealsed suured absinditootjad (Pernod Fils, Ricard) oma joogist koirohu ja lisasid rohkem aniisi ja nimetasid selle joogi ümber Pastiseks. Pastist juuakse tavaliselt veega lahjendatult. Eriti populaarne on Pastis Marseille's ja selle ümbruses.

Cannes Cannes Eze
Eze Le-Castellet Le-Castellet
Marseilles Marseilles Marseilles
Marseilles St-tropez Nice
Nice Nice Provence
Provence Provence Provence
Provence Provence  
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga