Bordeaux veinideks võib nimetada kõiki veine, mis on toodetud prantsusmaal Bordeauxi piirkonnas Bordeauxi linna ümbruses Gironde departemangus. Veiniaedu on Bordeauxis kokku üle 120 000 hektari, mis teeb sellest prantsumaa kõige suurema veinikasvatuse piirkonna. Keskmiselt toodetakse Bordeauxis igal aastal üle 700 miljoni pudeli veini, alates igapäevasest lauaveinist kuni mõningate väga kallite ja prestiižete pudeliteni. 89% Bordeauxi veinist on punane, ülejäänu moodutsab magusad valged veinid (eeskätt Sauternes), samuti kuivad valged veinid ja väikeses koguses rosed ja Cremanti. Bordeauxis on üle 8500 veinitootja (chateau) ja kokku üle 54 appelatsiooni.

Bordeauxi veinide ajalugu

Bordeauxi nimetus tuleneb prantsusekeelsest sõnadest au bord de l'eau mis tähendab "vete või veekogude ääres", viidates Gironde suudmealale kus saavad kokku Garonne ja Dordogne jõed.
Bordeauxi veinide ajalugu ulatub enam kui kahetuhande aasta tagusesse Rooma aega, mil piirkonda istutati esimesed viinapuud. 48 e. Kr. asutati roomlaste poolt St. Emillioni linn ja rajati esimesed viinapuuaiad. St Emillioni linn ja sealsed viinapuuaiad on mõlemad tänaseks UNSECO maailmapärandi nimekirjas. Tõenäoliselt algaski Bordeauxis veini tõsisem tootmine ajal mil roomlased alistasid Gallia ja rajasid sõdurite tarbeks veiniaedu. Esimesed kirjalikud tõendid veinikasvatamisest piirkonnas pärinevad 71 p. Kr kui Plinius Vanem talletas tõendusmaterjali veiniaedade olemasolu kohta Bordeauxis. Pärast Rooma langemist kannatas Bordeauxi veinivalmistamine mitmete hädade käes. Ala vallutasid mitmed rändrahvad alates vandaalidest, gootidest ja lõpetades läänegootidega.

Tõus saabus keskajal kui sõlmitud abielu Henry II ja Akvitaania Eleanori vahel avas Bordeauxi piirkonnale inglismaa turu ja tõi piirkonna maailmakaardile. Enamus Bordeauxi veinidest eksporditi tollal inglismaale Clairet nime all. Nüüdisajal kannab Claireti nime vaid Bordeauxi roosa vein.

Uus kuldajastu saabus 17. sajandil kui hollandi kaupmehed hakkasid Medoci ümbruse märgalasid kuivendama ja veiniaedu istutama. Hollandlased avasid mitmeid müügikanaleid Bordeauxi veinidele ning viisid piirkonna järjekordsele õitsengule. Sellele järgnenud Hispaania pärilussõda andis aga taas hoobi ja muutis kaubanduse prantsuse rannikult Inglise kanalini äärmiselt ohtlikuks. Lisaks peatasid pinged Inglise ja Prantsuse riikide vahel kõik ametlikud kaubateed Bordeauxi ja Inglise turu vahel. Sellele vaatamata jõudsid mitmed Bordeauxi veinid ikkagi Londoni, Bristoli ja Plymouthi oksjonimajadesse tänu inglise privateersidele, kes kofiskeerisid veine ja toimetasid need edasi.

1855 aastal kehtestati esimene Bordeauxi piirkonna veinide kvaliteedisüsteem, et klassifitseerida parimad Bordeauxi veinimõisad. 1875-1892 laastas peaaegu kogu Bordeaux piirkonda Phylloxera ning veinitööstus suudeti päästa alles siis kui õpiti pookima veinipuid ameerika juurtele.

Bordeaux veinide kvaliteedisüsteemid

Kokku kehtib Bordeauxis hetkel 5 erinevat kvaliteedisüsteemi, millest kuulsaim on loomulikult Bordeaux Grand Crus Classes.

 

Grand Crus Classes

1855 aastal loodi Napolen III nõudel Bordeauxi veinimõisade klasssifikatsioon, mille aluseks võeti veini toonane hind ja veinimõisa tuntus. Kokku kvalifitseerus 60 Medoci, 1 Pessac-Léognan ja 27 Sauternesi piikronna veinimõisa. Seda klassifikatsiooni on on muudetud sellest ajast vaid kahel korral. 1856. a. lisati Chateau Cantemerle 5-sse Grand Crus Classe ja 1973. a. tõsteti Chateau Mouton-Rothchild teisest klassist esimesse.

  • 1st Grand Cru Classes on 5 mõisa: Chateau Lafite-Rothschild (Pauillac), Chateu Latour (Pauillac), Chateau Margaux (Margaux), Chateau Haut-Brion (Pessac-Leognan) ja Chateau Mouton-Rotschild (Pauillac).
  • 2nd GCC - 14 veinimõisa
  • 3rd GCC - 14 veinimõisa
  • 4th GCC - 10 veinimõisa
  • 5th GCC - 18 veinimõisa

Sauternes Grand Cru 3-e klassi

  • 1er Cru Superieure – 1 veinimõis
  • 1er Cru – 11 veinimõisa
  • 2nd Cru – 15 veinimõisa


Crus Classes de Graves

1953 aastal klassifitseeriti (korrigeeriti 1959 aastal) Graves Grand Cru veinimõisad – 17 veinimõisa, 6 neist teevad nii valget kui punast Grand Cru veini. Kõik veinimõisad mis kuuluvad antud klassifikatsiooni omavad „Cru Classe" ja neid ei järjestata omavahel.

 

St. Emilion-i Grands Crus Classes

1954 aastal loodi klassifikatsioon, mis hõlmab endas St. Emilioni piirkonna punaseid veine, mis liigitatakse kas Premier Grand Crus Classés (A või B) või lihtsalt Grand Crus Classés. Klassifikatsioon vaadatakse üle iga 10 aasta tagant.

1955 a. St. Emilion Grand Cru veinimõisad:

  • 1er Grand Crus Classe A – 2 veinimõisa
  • 1er Grnd Crus Classe B – 10 veinimõisa
  • Grand Cru Classe – 63 veinimõisa

Hetkel kuulub Premiers Grands Crus Classés 2 A ja 13 B ning 57 Grands Crus Classés veinimõisa.

 

Bordeauxi kliima ja geograafia

Bordeauxi veinipiirkonnast tulevad suurepärased veinid seetõttu, et seal on suurepärane keskkond viinamarjade kasvatamiseks. Piirkonna geoloogilise aluspinnas on paekivi, mis muudab mulla kaltsiumirikkaks. Piirkonna kliima tervikuna on tänu Atlandi ookeani lähedusele mereline. Garonne ja Dordogne jõed niisutavad piirkonda ning need jõed määratlevad ka peamised alamregioonid:

  • Paremkallas – asetseb Dordogne jõe paremal kaldal, Bordeauxi põhjaosas, Libourne linna ümbruses.
  • Entre-deux-mers – ala, mis prantuse keeles tähendab „kahe mere vahel", tähistab jõgedevahelist piirkonda, mis jääb Dordogne ja Garonne vahele.
  • Vasakkallas – asetseb Garonne jõe vasakul kaldal, Bordeauxi linnast lääne -ja lõuna pool. Vasakkallas jaotatakse omakorda:
    • Graves, piirkond Bordeauxi linna ülemjooksul.
    • Medoc, piirkond Gironde ja Atlandi ookeani maanina vahel, mis asub Bordeauxi linna alamjooksul.

Bordeaux pinnas terviiuna on kruusane, liivakivine ja savine. Piirkonna parimad viinamarja istandused asetsevad hea drenaažiga kruusasel pinnasel, mida leidub palju Gironde jõe ümbruses. Ka Bordeauxi üks vanasõna ütleb, et parimatest veinmõisatest "näeb jõge". Enamik istandusi, mis asetsevad jõegede vahetus läheduses kuuluvad klassifitseeritud veinimõisate hulka.

 

Bordeauxi viinamarjad

Bordeaux punaveinid on tavapäraselt mitme viinamarja seguveinid. Klassikaline Bordeauxi segu tähendab segu viinamarjadest Cabernet Sauvignon (Bordeauxi number kaks kõige enam kasvatatud sort), Cabernet Franc ja Merlot, kuid lisaks on lubatud kasutada ka Petit Verdot, Malbec ja Carmenere viinamarju. Carmenere kasutatakse tänapäeval väga harva. Tavapärane Bordeauxi kvaliteetvein on segu 70% Cabernet Sauvignon, 15% Cabernet Franc ja 15% Merlot. Merlot domineerima Saint-Émilion, Pomerol jt paremakalda veinimõisates, kus tavapäraselt on 70% Merlot, 15% Cabernet Franc ja 15% Cabernet Sauvignoni.
Valge Bordeaux vein tuleb peamiselt ja magusate veinide puhul ainult Sauternes-st, mis on valmistatud Semillon, Sauvignon Blanc ja Muscadelle viinamarjadest. Tavapäraselt on segus 80% Semilloni ja 20% Sauvignon Blanci. Ka valged Bordeaux veinid, nii nagu ka punased on tavaliselt segud, millekadvaim osa on kõige sagedamini Semillon. Lisaks on lubatud ka viinamarjasordid nagu on Sauvignon gris, Ugni blanc, Colombard, Merlot Blanc, Ondenc ja Mauzac.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga