Prantsusmaa - AlsacePrantsusmaa on maailma suurim veinitootja, mille tootmismahud jäävad 5-6 miljardi liitri kanti aastas, mis teeb umbes 7-8 miljardit pudelit (0,75L). Tüübilt jagunevad need umbkaudselt vastavalt punased veinid 65%, valged veinid 20%, rose veinid 8%, vahuveinid 6% ja kangestatud ehk port veinid 1%. Veini on toodetud Prantsusmaal juba mitutuhat aastat. Esimesed teadaolevad ülestäheldused veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.m.a. Lõuna-Prantsusmaalt, kui Kreeka kolonistid asutasid Massilia (tänapäeval Marseille) linna ja asusid selle ümbruses aktiivselt veini tegema. Kreeklased üldiselt ilma veinita läbi ei saanud. Tänapäeval on Prantsusmaa veinid eeskujuks kogu veinimaailmale.

Populaarseimad tumedate viinamarjade sordid on Merlot, Grenache, Syrah, Carignan ja Cabernet Sauvignon ning heledatest viinamarjadest Ugni Blanc (tänu konjaki- ja armanjakitööstusele), Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Prantsusmaa veinide kvaliteediklassid

Esmakordselt teostati Prantsusmaal veinitootjate klassifitseerimist 1855. aastal, mil imperaator Napoleon III andis Bordeaux Kaubanduskojale inspekteerida kõiki Bordeaux veinitootjaid. Kuna Pariisist oli saanud selleks ajaks suur Bordeaux veinide tarbija, aga metropoli saabuvate veinide kvaliteet kõikus seinast-seina, pidas keiser vajalikuks kõiki veinitootjaid klassifitseerida toodetavate veinide kvaliteedi järgi, et õukonnal ja linnaelanikel oleks võimalik lihtsamini veinide kvaliteedist aru saada. Tegu oli nn Cru süsteemiga, mis toimib tänapäevani, küll aga tuleb nentida, et see on kasutusel teatud veinipiirkondades ja kohati on sealsed standardid erinevad. „Cru“ tähistab veiniaeda või piirkonda, mis väärib esiletõstmist. Grand Cru, Premier Cru, Grand Cru Classe, Cru Bourgeois jne tähistavad kõiki eri piirkondades ja süsteemides häid ja parimaid veiniaedu.

1935.a loodi Prantsusmaa Põllumajandusministeeriumi juurde INAO – Institut National des Appellations d’Origine (Rahvuslik Päritoluapellatsioonide Instituut), mille eesmärgiks oli asuda üleriigiliselt kontrollima ja reguleerima viinamarjakasvatust ja veinitootmist, et tagada ühtne kvaliteedistruktuur.

Tänapäeval jagatakse Prantsuse veinid nende kvaliteedi ja algupära järgi nelja klassi, millest kaks langevad Euroopa Liidu regulatsiooni kohaselt lauaveini kategooriasse ja kindla piirkonna kvaliteetveini (Quality Wine Produced in a Specific Region (QWPSR)) kategooriasse. Nimetatud 4 kvaliteediklassifikatsiooni on järgmised:

  • Vin de Table (VDT) ehk lauavein. Võib olla valmistatud ükskõik millisest viinamarjasordist või sortide segust ja pärit ükskõik kust Prantsusmaalt.
  • Vin de Pays (VDP), maakonnavein ehk kaitstud geograafilise tähisega vein. Antud veinide puhul on tegu veiniga, mis on pärit konkreetsest piirkonnast, aga selle kohta pole kehtestatud nii rangeid reegleid kui apellatsiooniveinidel (AOC).
  • Vin Délimité de Qualité Supérieure (VDQS), apellatsiooniveinide järelkasv, kuhu kuulub ca 1%  Prantsuse veinidest. Antud kategooria puhul ei ole nõuded nii karmid kui AOC puhul. Tavaliselt kasutatakse väiksemate alade puhul või siis nn „ooteruumina“ potentsiaalse AOC klassifikatsiooni omastamiseni. Nimetatud kategooria moodustati 2011. aasta lõpus.
  • Appellation d'Origine Contrôlée (AOC), kontrollitud algupäraga, st kindlast piirkonnast pärinev vein, millele on kehtestatud hulk nõudeid. Eri piirkondades (apellatsioonides) on need nõuded erinevad. Apellatsioonireeglid määravad täpselt apellatsiooni piirid, viinamarjasordid, alkoholiprotsendi, maksimaalse hektarisaagi, viinamarja kasvatusviisi (nt Bordeaux’s on keelatud kasta viinamarju), veini valmistamisviisi, nõuded pudeldamisel (mitmes apellatsioonis peab see sündima tootmispiirkonnas) ja kontrolldegustatsiooni reeglid.

Prantsusmaa veinipiirkonnad

Tuntumad ja kuulsamad veinipiirkonnad on alljärgnevad:

Alsace veinipiirkond

Alsace on peamiselt valge veini tootmise piirkond, kuigi mõningal määral toodetakse ka punast, rose ja vahuveini ning ühtlasi ka magusamapoolseid veine. Asub see Lääne-Prantsusmaal, Saksamaa piiri ääres, kulgedes põhjast lõunasse Vogeeside mäeaheliku ja Reini jõe vahel. Tegemist on ülimalt kauni veinipiirkonnaga, mida tasub kindlasti külastada. Sealsed külad ja majad ilmutavad nii Saksa kui ka Prantsuse traditsioonilise arhitektuuri tundemärke.

Parimaid veinimägesid ja -aedu kutsutakse Grand Cru’deks. Enamus viinamarjasorte on Saksa päritolu, nagu näiteks Riesling, Sylvaner ja Gewürtztraminer, aga erinevalt Saksamaast tehakse siinsed veinid üldjuhul kuivemapoolsed ehk väiksema suhkrusisaldusega.

Burgundia

Tegemist on maailma kõige kallima ja peenema veinipiirkonnaga.

Burgundia jaguneb mitmeks allpiirkonnaks, mis kõik on tuntud, kuulsad ja eripärased:

  • Chablis
  • Pärisburgundia
  • Beaujolais

Chablis on neist kõige põhjapoolsem muust Burgundiast tükk maad Pariisi pool. Selles piirkonnas tehakse ainult valgeid veine ja ainult Chardonnayst (100%).

Pärisburgundia jagatakse omakorda neljaks: Cote de Nuits, Cote de Beaune, Cote Chalonnaise ja Maconnais. Nii punased kui ka valged veinid on siin ühtemoodi tähtsad.

Beaujolais, kus toodetakse peamiselt punaveine. Beaujolais kruusapinnas annab Gamay tõelist hõrku veini, mida üldjuhul müüakse ja tarbitakse noorest peast. Maailmas laialt tuntud Beaujolais Nouvea ehk noor Beaujolais on ainus vein, mida juuakse alates korjeaasta novembri kolmandast nädalast.

Bordeaux

Viinamarja põldude pindalalt suurim veinipiirkond, kust tuleb suures koguses nii lauaveini kui ka mitmeid väga kalleid ja prestiižseid veine. Siinsed veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, millest punaste puhul on enamasti Cabernet Sauvignon, Merlot ja valgete puhul Sauvignon Blanck, Semillion ja Muscadelle. Umbes 89% toodetavast veinidest moodustavad punased veinid ning tootjaid on ühtekokku üle 8500.

Champagne

Kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Nagu kõigile peaks juba teada olema, siis tulevad siit ühed maailmakuulsamad Champagne vahuveinid (Eesti kõnekeeles šampanja). Vähesel määral valmistatakse ka roosat ja punast veini. Shampanja valmistatakse enamasti kolme viinamarjasordi segust. Need on Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier. Šampanja tehakse alati nn šampanja-meetodil, mille tähtsaim osa on nn teine käärimine pudelites.

Loire jõe org

Suur veinipiirkond, mis ulatub Atlandi rannikult kuni Bourgoneni piki Loire’d. Tinglikult võib selle jagada kolmeks osaks:

  • Alamjooks (Muscadet de Sevre et Maine)
  • Keskjooks (Anjou ja Touraine)
  • Ülemjooks (Sancerre ja Pouilly Fume)

Jura ja Savoie

Nendest piirkondadest tulevad peamiselt kanged ja teravad veinid, mis erinevad omajagu muude Prantsusmaa piirkondade veinidest. Juras toodetakse õlgedel kuivatatud marjadest dessertveini vin de paile. Savoie piirkonna spetsialiteet on vin jeune, kollane vein, mis meenutab fino šerrit ja mis valmib pärmikihi all käärides ja oksüdeerudes. Karm, veidi oksüdeerunud loomus on omapärane ka teistele sealsetele veinidele, olgu siis Chardonnay või Savagnin.

Edela-Prantsusmaa

Bordeaux’st lõuna poole jääb rida suhteliselt tundmatuid ja hajali asuvaid veinipiirkondi.

Rhône'i org

See on ulatuslik regioon piki jõe orgu, kus kasvatatakse väga palju erinevaid viinamarjasorte ning veinid valmistatakse tavaliselt mitme viinamarjasordi segust. 

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga