Veinivalmistamise traditsioon ulatub Portugalis juba foiniiklaste ajastusse, umbes 1100 aastat enne Kristust. Pärast seda panustasid veinikultuuri arendamisse roomlased, kes tootsid oma kolooniates ning ka Lusitania provintsis (peamiselt tänane Lõuna-Portugal) veine nii ekspordiks Rooma kui ka kohalikuks tarbimiseks.

Kuigi viinamarju kasvatati veini tegemiseks juba ammu, siis alles pärast seda kui kristlased lõid Ibeeriast maurid välja, algas tõsisem kaubavahetus ülejäänud Euroopaga, mille käigus Portugal eksportis veine Inglismaale, saades vastutasuks toitu ja kaupu. Tagamaks seda, et Portugali suured, tanniinised punaveinid säiliksid laevatamisel Inglismaale, kangestati neid enne reisi. Ühe legendi kohaselt kangestas üks inglise kaupmees veini fermentatsiooni ajal, mitte pärast selle lõppemist - brändi lisas käärivale veinile magusust ja nii sündiski kuulus portvein.

Portugali vahest ehk suurim panus veinimaailma on veinikork. Inglise laevnikud avastasid, et veinikorgid, mis on tehud korgipuu koorest, säilitavad veine pikkadel ookeanireisidel paremini. Kuigi avastus tehti inglaste poolt, siis enamik maailma korgipuid kasvab täna Hispaanias ja Portugalis. Tänase päevani on Portugal üks suuremaid korkide tootjaid.

19. sajand oli Portugali veinindusele raske periood, mil viinamarjaistandusi tabas eriti rängalt Phylloxera ning poliitilised muutused tegid viinamarjakasvatuse taastamise raskeks. Vabam hingamine saabus alles 1916. aastal kui maailma üldsus leppis kokku, et ainult Portugal võib seaduslikult kutsuda omi kangestatud veine portveiniks ja madeiraks.

Suurem kasv saabus Portugali astumisega Euroopa Liitu 1986. aastal, mil alustati kiiresti veinitööstuse parendamisega. Täna keskendutakse Portugalis kvaliteetveinide valmistamisele ja maailmaturul maine loomisega. Portugal on aastasadu nautinud rahvusvahelist kuulsust oma portveini ja madeira pärast, kuid tänapäeval on mõned Portugali punased lauaveinid samuti saavutamas teatud kuulsust.

Portugalil on kaks UNESCO maailmapärandi nimistus olevat veinitootmise piirkonda: Douro org (Douro Vinhateiro) ja Pico Island (Ilha do Pico Vinhateira). Portugalis kasvab väga palju erinevaid marjasorte, millest toodetakse väga erinevaid ja isikupäraseid veine.

 

Portugali kliima ja pinnas

Portugali kliima on stabiilne: peamiselt vahemereline kliima, mida mõjutab Atlandi ookean, mistõttu on suvine kuiv periood lühem. Riigi loodeosas on kliima mereline, kirdes pisut kontinentaalsem.

Pinnases domineerib graniitne kiltkivi, lõunas liiv ja liiva-savi.

 

Portugali veinide kvaliteedisüsteem

Portugal hiilgab oma kõige vanema päritolutunnusega veinipiirkonnaga maailmas, mis kuulub 1761. aastast Douro piirkonna portveinile. Täna kehtiv ametlik määratlus, mida kontrollib Junta Nacional do Vinho on järgmine:

  • Vinhos de Qualidade, kvaliteetveinid
    • DOP e Denominação de Origem Protegida – kaitstud päritolunimetus. Konkreetne piirkond, veini iskupära, piirkonna traditsioonid.
    • DOC e Denominação de Origem Controlada – kontrollitud päritolu.
    • Região Demarcada – kvaliteetveinid, mis on toodetud määratletud regioonis.
    • IPR e Indicacoes de Proveniencia Regulamentada on üleminekumääratlus DOP klassi, mis vastab prantsuse VDQS-le.
  • Vinho (de Mesa) Regional (VR), ehk piirkondlik vein. Uus tähistus on IGP, ehk Indicação Geografico Protegida. Siin peab 85 % viinamarjadest pärinema sildil toodud piirkonnast, ent neile ei kehti nii ranged nõuded nagu DOP veinide puhul.
  • Vinho (de Mesa) ehk lauaveini valmistamiseks võivad viinamarjad pärineda kõikjalt Portugalist ja pudelil ei pea tooma isegi korjeaastat.

 

Portugali veinipiirkonnad

Veinipiirkondade määratlemine on Portugalis suhteliselt lihtne, kuna seal on üsna selged klimaatilised piirkonnad. Riigi põhjaosas on kliima mereline, suved on soojad ning talved jahedad ja niisked. Lõunas on sademete hulk madalam ja temperatuur suvel palju kõrgem.

 

Vinho Verde

Riigi jahedas põhjaosas paiknev vihmane ja haljendav Vinho Verde on Portugali suurim DOC. Viinapuud kasvavad Minho ja Douro jõgede vahelisel graniitpinnasel. Vinho Verde veinid on äratuntavad oma kõrge happesuse poolest. Veini maitseomadused sõltuvad kasutatavast viinamarjasordist, kuid enamikke Vinho Verde veine võib kirjeldada kui kergeid, kargeid ja aromaatseid, tihti väikese mulliga veine. Vinho Verde veine eksporditakse täna ohtralt ning nad on portveinide järel suurima mahuga Portugalis.

 

Trás-os-Montes

Piirkond Kirde-Portugalis, mis on mäestikuga rannikust ära lõigatud, pinnas on vaene ja ebaproduktiivne, peamiselt graniidine, siin-seal leidub kiltkivi. Äärmuslik kontinentaalne kliima tähendab pikki sooje suvesid, millele järgneb pikk ning jäine talv. Tras-os-Montes jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: Chaves, Valpaços ja Planalto Mirandês.

 

Porto ja Duoro veinipiirkond

Douro piirkonnas tulevad kuulsad Portugali portveinid. Pinnas on peamiselt kiltkivine, kivine ja mineraaline. Kuigi viinapuu juured peavad niiskema pinnaseni jõudmiseks vaeva nägema läbi kõva kiltkivi, on veinikultuur õitsenud siin juba aastasadu. Piirkond on olnud pikalt tuntud eelkõige portveinide poolest, kuid tänaseks on Douro tuntust kogunud ka oma kangestamata veinidega ja toodab nii suurepäraseid punaveine kui ka valgeid. Mööda Douro jõge kulgev veinipiirkond on üks metsikumaid, mägisemaid ja kaljusemaid veinipiirkondi kogu Portugalis.

Suved on kuivad ja kuumad, talved pehmed ja niisked. Kirdes eemal Atlandi ookenist on kliima rohkem kontinentaalne. Vihma sajab peamiselt lääne pool Marão piirkonnas ning teatud määral ka läänes Douro veinipiirkonnas, samas Hispaania piiril on tingimused peaaegu kõrbelised.

Douro regioon jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: läänest itta Baixo Corgo, Cima Corgo ja Douro Superior. Baixo Corgos asub kõige rohkem veiniaedu.
Douros on palju kohalikke viinamarjasorte ja valmistatakse nii valgeid, roosasid kui ka punaveine. Tumedad sordid: Touriga Nacional, Tinta Roriz, Touriga Franca, Tinta Barroca ja Tinto Cão. Heledad sordid: Gouveio, Malvasia Fina, Moscatel, Rabigato.

 

Távora-Varosa

Távora-Varosa on väike, kauge ja mägine piirkond, piirnedes põhjas Douroga ja Daoga lõunas. Kliima on kontinentaalne oma ekstreemsete temperatuuridega. Viinapuud kasvavad 500-800 meetri kõrgusel merepinnast graniidi või kiltkivi pinnasel.

Tulenevalt kõrgusest säilitavad viinamarjad hea happesuse ja on ideaalsed vahuveinide valmistamiseks - see oli esimene Portugali piirkond, mis määratleti kui kvaliteetvahuveine tootev piirkond 1989. aastal.

 

Bairrada

Beirase lääneosas, mägise Dao ja Atlandi ookeani vahel asuv Bairradas on pehme mereline kliima. Kuigi suur osa piirkonnast on mägine, siis enamik veiniaedu on tasasel maal. Veiniaiad on tihti jagatud väikesteks kruntideks. Pinnases domineerib peamiselt savi-lubjakivi ja liiv (barros on tõlkes savi).

Bairrada on väga oluline vahuveini piirkond. Vahuveini baasveinis on vajalik kõrge happesus, mida pakub Bairrada jahe kliima. Peamiselt tehakse vahuveini Maria Gomesi viinamarjast (Fernão Pires) või Arinto, Bical ja Cerciali mõnikord isegi Chardonnay-st.

Kohalik traditsiooniline viinamari on aga Baga, millest tehakse taniinseid veine, millel võib olla kõrge happesus kui mari on vähe küpsenud. Samas väljaküpsenud ja hoolitsetud Baga annab rikkalikke ja mahlakaid punaveine. Alates 2003. aastast on DOC Bairrada veinides lubatud ka teisi viinamarju nagu Touriga Nacional ja Alfrocheiro samuti rahvusvahelised marjad nagu Cabernet Sauvignon, Pinot Noir, Syrah ja Merlot.

 

Dão ja Lafões

Kuigi Dão piiritleti alles 1908 siis tegeleti seal juba 1390. aastal meetmetega kohaliku veini kaitsmiseks. Dao veinid valmivad mägises piirkonnas, Mondego ja Dão jõgede alal Põhja Portugali keskpaigas. Olles piiritletud igast küljest mägedega on ta kaitstud nii mereliste kui ka kontinentaalsete mõjude eest. Pinnas on vaene ja graniidine mõningase kiltkiviga edelas.

Mägise ala kõige madalam punkt on 200 meetrit ning kõrgeim 1000 meetrit Serra da Estrela mäestikus. Kõrgus merepinnast muudab ööd jahedaks, aeglustab küpsemist ja toodab marjades head hapet ning aroomi, mis on eeldused elegantsetele veinidele, nii valgetele kui ka punastele. Dão on tuntud oma suurepäraste punaste lauaveinide poolest.

Punastest sortidest on tuntumad: Touriga Nacional (Dao punavein peab sisaldama vähemalt 30% Touriga Nacionali) ja Alfrocheiro, Tinta Roriz (Hispaanias Tempranillo) ning Jaen, Baga, Bastardo ja Tinta Pinheira. Valgete sortide staar on Encruzado, aga ka Bical, Cercial, Malvasia Fina, Rabo de Ovelha ja Verdelho.

Lafões on väike graniidine piirkond surutud Dao ja Vinho Verde piirkonna vahele. Veinid on stiililt Vinho Verde sarnased, mida iseloomustab kõrge happesus. Valgetest kasvatatakse Arinto, Cerceal, Dona Branca, Esgana Cao ja Rabo de Ovelha, punastest Amaral ja Jaen.

 

Beira Interior

Kõrged graniidist mäed Hispaania piiril on ühed kõrgemad ja muljetavaldavamad kogu Portugalis. Kliima on kontinentaalne ehk soojad ja kuivad suved, kuid väga külmad ja pikad talved. Peamised punased sordid on Bastardo, Marufo, Rufete, Tinta Roriz ja Touriga Nacional. Paljud viinapuud on vanad, mis tuleb kasuks veinide kvaliteedile, sest saagikus on väike ja kontsentratsioon marjades seda kõrgem.

 

Lissabon

Lissaboni linnast läänes ja põhjas asuvat veiniregiooni tunti veel hiljuti nimega Estremadura. Siin valmib palju veine koperatiivides, kus tehakse väga erinevaid stiile. Kuigi piirkonnas domineerib Vinho Regional (VR), siis asub siin ka 9 DOC ala.

Lissabon on pikk ja kitsas piirkond, mis kulgeb üles mööda Atlandi ookeani. Tuul on paratamatult tugev, mistõttu on lainjad mäed kaetud tuuleveskitega ning pole ime, et viinapuud on rannikul tuule-stressis ja nende küpsemiseks tuleb vaeva näha. Natuke sisemaa poole pakub mäeahelik mõningast kaitset paljudele Lissaboni alampiirkondadele idas.

Mitmed kuulsad veiniaiad Lissabonis asetsevad ümber Serra de Montejunto mäestikus asuva Alenqueri DOC veinipiirkonna, mistõttu on nad veidi soojemad, veidi vähem tuulised ja niisked. Viinamarjad küpsevad hästi ja toodetakse tipptasemel punaveine. Ka DOC Arruda on mägedega kaitstud. Need kaks DOCd koos DOC Torres Vedrasega võimaldasid 2002. aastal kasvatada piirkonnas ka mitmeid uusi kohalikke ja rahvusvahelisi viinamarjasorte, sh Cabernet Sauvignon, Touriga Franca, Syrah, Sauvignon Blanc ja Chardonnay.

Lõunas, Arruda ja Lissaboni linna vahel on väike valgeid kvaliteetveine tootev piirkond DOC Bucelas, kust tulevad värsked, karged, kuivad ja mineraalsed valged veinid, mis on tehtud vähemalt 75 % Arintost, vahel Rabo de Ovelha või Sercial.

DOC Óbidos on tuuline ja jahe, mis on ideaalne vahuveini viinamarjadele ning siit tulevad isegi mõned Portugali parimad vahuveinid. DOC Lourinhã, mis jääb Óbidose ja ookeani vahele on jahedam ja tuulisem, mistõttu valmivad marjad raskustega ning piirdutakse peamiselt brändi valmistamisega.

DOC Encostas de Aire on suurim DOC piirkond Lissabonis, kus on võimalik teha häid ja rikkalikke punaveine ning kaasaegseid valgeid.

DOC Colares ja Carcavelos olid kunagi väga kuulsad veinipiirkonnad, kuid tänapäeval valmistatakse seal väga vähe veine, kuna piirkond asub rannajoonel, kus maad on palju tulutoovam kasutada teistel eesmärkidel kui viinamarja kasvatamiseks.

Carcavelos valmistab väikeses koguses kangestatud veine, mis on peaaegu alati magusad. Colaresis aga valmivad kõrge happesusega tanniinsed veinid Ramisco viinamarjadest, mis kasvavad suisa liivaluidetel, ning kergelt aromaatsed valged veinid Malvasia marjasordist.

Lissaboni piirkonnas tervikuna on peamised traditsioonilised valged sordid: Arinto, Fernão Pires, Malvasia, Seara-Nova ja Vital ning punastest Alicante Bouschet, Aragonez, Castelao, Tinta Miúda, Touriga Franca, Touriga Nacional ja Trincadeira, kuid kasutatakse ka mitmeid teisi kohalikke ja rahvusvahelisi viinamarju nii VR kui ka mõningate DOC veinide puhul.

 

Tejo

Geoloogilised ja klimaatilised tingimused varieeruvad kogu piirkonnas. Mitmed viinapuud kasvavad koos köögiviljadega Tejo jõe alluviaal pinnasel, mida tuntakse kui leziria, mis on väga viljakas ja kvaliteetveinide jaoks isegi liiga tootlik.

DOC regulatsioonid lubavad üsna mitmeid valgeid viinamarju: kohalik Fernão Pires, Alicante Branco, Arinto, Tália, Trincadeira das Pratas ja Vital, aga lubatud on ka Chardonnay ja Sauvignon Blanc ning traditsiooniliste punaste osas on Castelão ja Trincadeira kõrval võimalik kasvatada ka Aragonez, Touriga Nacional, Cabernet Sauvignon ja Merlot.

 

Península de Setúbal

Setúbali poolsaar asub Tagose (Tejo) jõe suudmes Lissabonist lõunas, olles ühendatud Lissaboni linnaga kahe silla abil. Varasemalt nimetati piirkonda Sado jõe järgi Terras do Sado.

Kliima on vahemereline, kuuma ja kuiva suve ning pehme, kuid vihmase talvega. Piirkond on tasane ja liivane, välja arvatud väike mäeahelik Serra da Arrábida, mis kulgeb mööda lõunarannikut ning kus pinnaseks on lubjakivi ja savi-lubjakivi. Just siit tuleb kuulus magus Moscatel de Setúbal.

Piirkonnas on kaks DOC: Setúbal ja Palmela. Setúbal on peamiselt Muscat Alexandria viinamarjast valmistatud magus ja kangestatud vein. Palmelas on peamiselt punased veinid, mida valmistatakse hilise küpsemisega Castelao viinamarjast, millele sobib soe, liivane pinnas.

 

Alentejo

Kattes umbes kolmandiku Portugalist on Alentejo suur põllumajanduspiirkond Lõuna-Portugalis ning tuntud pigem oma lõputute teraviljapõldude ja korgipuumetsade kui oma veinide poolest. Üle poole Portugalis toodetavast korgist pärineb sellest piirkonnast.

Alentejo punaveinid on lihtsasti joodavad, rikkalikud ja marjased. Valgeid veine on soojas kliimas keerulisem kasvatada, kuid leidub ka mõni hea valge vein.

DOP Alentejos on 8 alamregiooni, mis moodustavad viiendiku Alentejo veiniregioonist. Neist seitse asuvad üsna koos ja vaid Portalegre asub veidi kirdes São Mamede mägedes, kus on suurem sademete hulk ja jahedam kliima. Borba, Évora, Redondo ja Reguengos on tüüpilised Alentejo veinid, kust tulevad mahedad, harmoonilised ja väga lihtsasti joodavad punaveinid.

Granja-Amareleja, Moura ja Vidigueiras on tingimused veidi keerulisemad, pinnas vaesem ja lubjakivine. Kliima on märgatavalt kuumem.

 

Algarve

Piirkond on sobilik viinamarjade kasvatamiseks – Algarves ei ole kunagi liiga kuum ega liiga külm, lisaks on piirkonnas rohkem kui 3000 tundi päikesepaistet aastas. Seda seetõttu, et Atlandi ookeanist kuni Hispaania piirini jookseb kaunis mäeahelik, mis eraldab piirkonna, jättes Algarve vahemere mahede kliima mõjusfääri.

Pinnas on Algarves väga erinev: liiv, savi, lubjakivi, liivakivi, kohati kivine, mõnes mägises põhjapiirkonnas isegi kiltkivi.

4 DOC piirkonda saavad oma nime linnadelt: Lagos, Portimão, Lagoa ja Tavira.

Traditsioonilised viinamarjad on valgetest Arinto, Malvasia Fina, Manteúdo ja Siria ning punastest Castelao ja Negra Mole.

 

Assoorid

Assooride saarestiku kliima on aastaringselt pehme ja niiske ning väga kiiresti muutuv. Viinapuud kasvavad kivisel või vaesel vulkaanilisel pinnasel. Assooridel ei ole ühtegi DOP piirkonda, kuid eksisteerib 3 IPR piirkonda: Pico, Biscoitos ja Graciosa.

 

Madeira

Madeira kangestatud veinid säilivad praktiliselt terve igaviku – on teada Madeira veine, mis on säilinud rohkem kui kaks sajandit. Atlandi ookeanis paiknev saar naudib pehmeid temperatuure läbi terve aasta, kuid kliima on mõjutatud tugevasti ookeani poolt.

Madeira saar on väga mägine, kus orgudes ja järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud. Viinapuud lõigatakse tavapäraselt enamasti Pergola stiilis, et lehestik varjaks rippuvaid kobaraid ülevoolava päikese eest. Saagikus on kõrge ning viinamarjad on kõrge happesusega – see iseloomustab pea kõiki Madeira veine.

80 % saare viinamarjaistandustest kasvatatakse Tinta Negra viinamarja, millest valmistatakse kangestatud veine.

 

Portvein

Portveinide viinapuud kasvavad kiltkivist pinnasel ja vajavad eripärast mikrokliimat. Enamasti on tegu punaste viinamarjadega, levinuimad marjad on Touriga Nacional, Touriga Franca, Tinta Cao, Tinta Barroca ja Tinta Roriz. Portveini toodetakse kauni maastikuga Douro orus Alto Douro piirkonnas, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vein eksporditakse läbi Douro jõe suudmes asuva Porto sadamalinna, kus antakse veinidele lõpptöötlus ning portveini nimi tulenebki selle linna nimest.

Portveini valmistamine ja kauplemine on olnud pikalt Portugali veinitööstuse keskmeks ja rahvusvahelise kokkuleppega ei tohi keegi peale Portugali märgistada oma veine "port." Sadamas lisatakse pooleldi käärinud veinile destilleeritud brändi (umbes suhtega 1:4), mis peatab kääritamise, jättes alles magusa maitse ja jääksuhkru, mistõttu on portvein magus. Tulemuseks on maailmakuulus dessertvein, milles on 19-20 protsenti alkoholi.

 

Terminid

  • Adega: veinikelder
  • Branco: valge
  • Tinto: punane
  • Casta: marjasort
  • Colheita: aastakäik
  • Espumante: vahuvein
  • Quinta: viinamarjaistandus
  • Reserva: kõrgekvaliteediline vein ühest aastakäigust, võib sisaldada 0.5% rohkem alkoholi.
  • Seco: kuiv
  • Verde: roheline, veinid, mis on toodetud Vinho Verde piirkonnas.
  • Vinho: vein
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga