Moldova veinidMoldova asub endise Bessaraabia aladel, suhteliselt tasasel maa-alal lainjate mägedega, Musta mere ääres Ukraina ja Rumeenia vahel. Piirkond on jagatud Põhja-, Kesk-, Kagu- ja Lõuna-aladeks. Valgete veinide tootmine on keskendunud peamiselt põhja poole ja punased veinid domineerivad liikudes kaugemale lõunasse. Enamik veine, nii punased kui ka valged, on seguveinid kohalikest ja Euroopa viinamarjadest, aga valmistatakse ka ühe marjasordi kuivi veine, samuti vahuveine, dessertveine ja rosé veine. 2009. aastal oli Moldova suuruselt 22. veinitootmisriik maailmas. Lisaks kaubanduslikule eksportveinile valmistatakse eramajade ümbruses asuvatest aedadest pärit viinamarjadest koduveini ehk nn "vin de casa". Alates iseseisvumisest 1991. a. peab Moldova igal aastal oktoobri teisel nädalavahetusel kohe pärast korje lõppu veinifestivali: Ziua Nationala a Vinului (rahvuslik veinipäev).

 

Ajalugu

Moldovast leitud Vitis Teutonica viinapuu lehtedest fossiilid Naslavcia küla lähedal kinnitavad, et viinamarjad kasvasid sellel alal juba umbes 6-25 miljonit aastat tagasi. Dateeringuga 2800 aastat e. Kr leitud viinamarja seemnete jäljendid Varvarovca külas tõestavad, et juba sel ajal tegeleti piirkonnas viinamarjakasvatusega. Viinamarjade kasvatamine ja veinide valmistamine Nistru ja Pruti jõgede vahelisel alal on saanud alguse tõenäoliselt 4000-5000 aastat tagasi, kui daakialased avastasid, kuidas valmistada viinamarjadest veini ja on selle aja jooksul kogenud nii tõuse kui ka langusi ning läbi kõikide sotsiaalsete ja majanduslike vintsutuste suutnud ellu jääda. Veinivalmistamine hoogustus, kui piirkonda asusid elama kreeka asukad, kes olid saabunud Musta mere rannikule 3. sajandi lõpul eKr ja tõid endaga kaasa oma veinivalmistamise oskused ja traditsioonid ning jagasid neid kohalike elanikega. Rooma impeeriumi hiilgeaegadel, umbes 100 aastat p. Kr lõi veinivalmistamine veelgi enam õitsele.

Moldova feodaalriigi rajamisega 14. sajandil algas veinitööstuse kiirem areng, mis lõi õitsele 15. sajandil Stephen Suure (Stephen III, Stephen cel Mare) valitsemise ajal. Stephen Suur innustas kõrgekvaliteediliste lääne viinamarjasortide sissevedu ja veinikvaliteedi üldist parandamist. Ta soodustas kvaliteetveinide valmistamist, luues isegi ametiposti Paharnic („karikakandja"), kelle ülesandeks oli järelvalve viinamarjaistanduste ja veinitootjate üle, et tagada kõrge kvaliteediga veinide tootmine. Suurendati viinapuuaedade külvipinda ja parandati tehnoloogiat. Keskajal oli kvaliteetvein üks peamisi ekspordiartikleid Moldovast, peamiselt Poola, Ukraina ja Venemaa turgudele.

300-aastase Ottomani riigi ajastul koges Moldova veinitööstus suurt langust, kuna veinivalmistamine oli seadusega keelatud. Pärast Bukaresti lepingut 1812. aastal, mil piirkond liideti Vene impeeriumi provintsiks, lõi veinitööstus taas õitsele. Vene aadel omandas veinimõisaid ning kasvatas peamiselt kohalikke traditsioonilisi sorte: Rara Neagră, Plavai, Galbena, Zghiharda, Batuta Neagră, Fetească Alba, Fetească Neagră, Tămâioasa, Cabasia ja palju teisi kohalikke Ungari, Bulgaaria, Kreeka ja Türgi sugemetega viinamarju. Sel perioodil said viinamarjakasvatajad toetust ka riigilt ning 1837. aastaks oli viinamarjaistanduse pindala Bessaraabias jõudnud juba 14000 hektarini ja veinitootmine saavutanud 12 miljoni liitri piiri. 19. sajandi teisel poolel istutati aktiivselt erinevaid prantsuse sorte nagu Pinot Blanc, Pinot Noir, Pinot Gris, Aligote, Cabernet Sauvignon, Sauvignon Blanc, Gamay, Muscat Blanc. See oli aeg, mil hakati tootma kuulsaid veine nagu Negru de Purcari ja Romanesti, mis tõid Moldaaviale tuntust kui hea veini valmistaja.

Moldova veinitootmise taastumine Euroopat 19. sajandil laastanud Phylloxerast võttis kaua aega ning alles 1906. aastal hakkasid viinamarjaistandused taastuma poogitud istikutega. 1914. aastaks oli Bessaraabia taas Vene impeeriumi kõige suurem viinamarjaistanduste pindalaga provints.

Mõlemad maailmasõjad kahjustasid märkimisväärselt Moldova viinamarjaistandusi ja veinitööstust tervikuna. Viinamarjaistanduste taastamisega alustati alles Nõukogude Liidu ajastul 1950-ndatel, mil 10 aastaga istutati üle 150000 hektari ning 1960-ndateks oli viinamarjaistanduste kogupindala jõudnud 220000 hektarini. Järgnevad kümnendid nägid taaskordset tõusu veinitootmises ning massilist importimist teistesse NSVL vabariikidesse. 1980-ndateks oli Moldova peamine NSVL veinitootmispiirkond, kus valmis iga teine pudel veini ja iga kolmas pudel vahuveini. Ent sellele järgnes 1980-ndatel uus löök NSVL riigipealt Mihhail Gorbatšovilt läbi alkoholikeelu. Viinapuusid juuriti massiliselt välja ja valmistehtud vein hävitati, mis oli Moldovale lausa rahvuslik tragöödia.

Keeluseadus kestis 1990-ndate alguseni, mil Moldova iseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal ning algas veinitööstuse aeglane ja raske taastumine. 1990-ndate keskpaigal oli enamik veinitootjaid erastatud ja uued omanikud asusid investeerima kaasaegsesse tehnoloogiasse ja moderniseerimisse, samuti istutati populaarsete Euroopa viinamarjade kloone.

Järjekordne mõõn tabas Moldova veinitööstust 2006. aastal, mil diplomaatiline konflikt Venemaaga tõi endaga kaasa Venemaa keelu Moldova ja Gruusia veinidele, kahjustades nii märkimisväärselt Moldova veinitööstust, kuna Venemaa oli jätkuvalt suurim Moldova veinide sihtturg. Järjekordne Venemaa keeld kehtestati 2013. a septembris, vastuseks Moldova soovile allkirjastada assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga.

Nende keeldude tulemusena on Moldova veinimeistrid asunud rohkem panustama kvaliteeti ja otsima uusi eksportturge, peamiselt teistest Ida-Euroopa riikidest, Suurbritanniast ja Hiinast. Tasapisi kogub Moldova vein tuntust ka Põhja-Ameerikas. Seetõttu on viimastel aastatel Moldova veinitööstus tublisti arenenud ning paljud veinitootjad on alustanud koostööd suurte veinitootjatega Itaaliast, Prantsusmaalt, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Koostöös kohalike veinitehastega sobitatakse kohalikud traditsioonid ja oskused ning teadmised kaasaegsest veinivalmistamisest, sealhulgas oskust toota noori, puuviljaseid veine, mis üle maailma üha enam populaarsust koguvad.

 

Moldova veiniregioonid

Moldovas on neli veinikasvatuspiirkonda: Balti (põhjapiirkond), Codru (keskpiirkond), Nistreaa (kagupiirkond), kuhu jääb ka kuulus Purcari ala, Comrat (lõunapiirkond). Kõige olulisem veinikasvatuspiirkond on lõunapiirkond, mis on sobilik punaste magusate ja poolmagusate veinide tootmiseks. Valged veinid sellest piirkonnast on kõrge alkoholisisaldusega. Lõunaregiooni jäävad ka olulised sisekasvualad: Taraclia, Ciumai, Comrat, Ceadir-Lunga, Baurci, Cazaiac, Tomai, Cimislia jne. Moldova veinide kvaliteediklassid (Vin cu Denumirede Origine) on kehtestatud 27. märtsi 2008. aasta seadusaktiga.

 

Balti, Põhjapiirkond

Balti ala hõlmab endas 5750 hektarit viinapuuaedu ning on oma suuruselt kõige väiksem Moldova veinikasvatusala. Piirkonnas paistab keskmiselt 2100 tundi päikest aastas ja sademete hulk ulatub 520-620 mm. Piirkond asub 200-250 meetrit üle merepinna. Talved selles piirkonnas on pikemad ja külmemad kui teistes regioonides, samas suved ja sügised on soojad ja kuivad. Pinnas selles piirkonnas on hallikas must - pealiskihis domineerib tuhkjas must muld, mis on reeglina iseloomulik okaspuumetsadele; pinnase aluskihiks on savi ja kriitkivim. Piirkond on sobivaim valgetele marjasortidele nagu Sauvignon Blanc, Riesling, Chardonnay, Pinot Gris, Traminer, Feteasca Alba ja Aligoté. Suurt osa piirkonna viinamarjadest kasutatakse brändi ("Divin") tootmiseks, kuid kasvatatakse ka häid valgeid viinamarjasorte.

 

Codru, Keskpiirkond

Codru piirkond laiub üle 31500 hektari ning kliima on kontinentaalne, kus päikeselisi tunde on aastas keskmiselt 2135 tundi. Sademete hulk piirkonnas varieerub 550-680 mm aastas ja veevarustus viinamarjadel on piisav. Talved on pikad, kuid pehmed, suved ja sügised jällegi soojad. Keskmine kõrgus merepinnast on 100-150 meetrit. Pinnas on selles piirkonnas samuti hallikas must, mille pealiskihis domineerib tuhkjas must muld. Codrus on viinamarjadele soodne ja kontinentaalsele kliimale iseloomulik maastik, kus ülekaalus on puitunud mäed, mis kaitsevad viinamarjaistandusi talvel külma ja suvel põua eest. Seetõttu on soosingus valged viinamarjad, nagu kohalik Feteasca Alba, aga ka Chardonnay, Sauvignon Blanc, Riesling, Traminer ja Aligoté. Siin valmivad veinid on pehmed, värsked, ning lillelise aroomiga.

 

Kagupiirkond

Dnestri piirkond (Kaguregioon) hõlmab endas 15750 hektarit ning kliima on Musta mere poolt mõjutatuna mõõdukalt kontinentaalne. Keskmiselt on piirkonnas 2200 tundi päikest aastas ja keskmine sademete hulk jääb vahemikku 450-550 mm. Keskmine kõrgus merepinnast on vaid 60-70 meetrit. Pinnas on tuhkjas must muld. Piirkond laiub piki Dnestri jõe läänekallast, mida hellitavad merelt tulevad õrnad briisid. Selle piirkonna kasvutingimused on eriti sobilikud punastele viinamarjasortidele nagu Merlot, Cabernet Sauvignon ja igipõline Rara Neagră. Dnestri piirkonnas valmistatud veinidel on täiuslik, harmooniline maitse ja rikas aroomibukett (nahk, lilled (kannike), mustsõstar, tammevaat).

 

Lõunapiirkond

Cahul (Lõunaregioon) laiub 52500 hektaril ning päikest paistab aastas umbes 2500 tundi, sademete hulk on 350-500 mm. Piirkond on sarnane Vahemerele, kus on soojad ja kuivad suved ning lühikesed pehmed talved. Cahul asub kõrgemal kui teised Moldova veinipiirkonnad, ulatudes 280-300 meetrini üle merepinna. Enamik piirkonna viinamarjaistandused asuvad Nistru ja Pruti jõe orgude kallastel. Piirkond on kuivem kui mujal ning siin mängib olulist osa liivane ja savine pinnas, mille tõttu on suhkru kontsentratsioon viinamarjades kõrgem. Levinuimad on punased sordid nagu Pinot Noir, Merlot ja Cabernet Sauvignon, mis sobivad täidlaste veinide tootmiseks. Piirkond on samuti kuulus Moldova parimate punaste dessertveinide poolest.

 

Moldova veinitööstus

Moldova Wine Guild on mittetulundusühing, mis asutati 2007. aasta augustis mitme Moldova juhtiva veinikeldri : Acorex Wine Holding, Vinaria Bostavan, Chateau Vartely, DK-Intertrade Dionysos-mereni, Lion-Gri ja Vinaria Purcari poolt. Kokku moodustavad need veinitootjad 1/3 kogu Moldova veini ekspordist ning ühiselt töötatakse selle nimel, et tõsta Moldova kui veiniriigi mainet Euroopas ja mujal maailmas.

  • JV Lion-Gri on asutatud 1997. aastal ning suutnud selle ajaga luua kadestamisväärse maine innovaatiliste kvaliteetveinide tootjana.
  • Milestii Mici veinikeldrist leiab maailma suurima veinikollektsiooni (ligi 2 miljonit pudelit). Veinid paiknevad 250 km pikkuses keldris, mis on omal ajal tehtud lubjakivi kaevandamise tulemusena. Hetkel on sellest keldrist kasutuses 120 km pikkune lõik.
  • Cricova on hetkel kõige kuulsam nimi Moldova veinitööstuses. Nende veinid on suurepärased ja hinnad mõistlikud. Circova maa-alune veiniriik asub 15 km Chisinaust põhjas Circova külas. Selles on 120 km labürinttunneleid, mis on rajatud 15. sajandil, kui Chisinau ehitamiseks kaevandati ohtralt lubjakivi. 1950-1960-ndatel muudeti see veininduse suuräriks. Cricovaga seondub ka legend 1966. aastal veinikeldrit külastanud Juri Gagarinist, kes veetis väidetavalt keldrites mitu päeva. Kuigi osad allikad räägivad sellest, et Gagarini mitmepäevane veiniseiklus seisnes veinikeldrisse sisenemisest õhtul kell 23.00 ja väljumisest mõned tunnid hiljem ja seega juba „uuel päeval".
  • Purcari on 1827. aastal tegevust alustanud veinitootja, mis asub umbes kahe tunni autosõidu kaugusel pealinnast Chisinaust, Nistru jõe läheduses, ainult 30 km kaugusel Mustast merest. Seetõttu naudivad Purcari viinapuuaiad mõõdukaid Musta mere tuuli ning see on ideaalne piirkond punaste viinamarjade tootmiseks. Nende Negru de Purcari oli kuninganna Victoria lemmik.
  • Et Cetera on suhteliselt noor veinitootja Crocmazi linna läheduses, kahetunnise autosõidu kaugusel Chisinaust.
  • Acorex Wine Holding on 1994. aastal rajatud Moldova veinitootja, kes on turule toonud mitmeid uusi brände viimastel aastatel, nt kuulus Amaro de la Valea Perjei, mis ei jää alla Amarone della Valpolicellale.

 

Moldova veinid

Moldovast tuleb väga mitmekesine valik erinevaid veine. Valgete ja punaste veinide suhe on laias laastus 30% (punased) ja 70% (valged). Tänapäeva Moldova veine võib liigitada alljärgnevatesse kategooriatesse:

  • Sordiveinid. Paljud Moldovas valmistatud veinid on kas punased või valged vitis vinifera viinamarjadest valmistatud ühe sordi veinid, nii kuivad kui ka poolmagusad. Kuivade ja sordipõhiste veinide tootmine on kasvuteel ning paljud neist on saanud rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. Levinuimad kuivad veinid, mida pakuvad pea kõik Moldova Veinigildi (Moldova Wine Guild) liikmed on Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Noir.
  • Seguveinid. Moldova veinitootjad on aastakümneid valmistanud häid seguveine. Selle klassikaliseks näiteks on kuulus Moldova vein Negru de Purcari, mis on valmistatud Cabernet Sauvignon, Rara Neagră ja Saperavi viinamarjadest ja Roşu de Purcari, mis on valmistatud Cabernet Sauvignon, Merlot ja Malbec viinamarjadest. Täna toodavad ka paljud teised veinitootjad suurepäraseid seguveine, nagu nt Acorex Wine Holding's ikooniline Amaro de la Valea Perjei, mis on valmistatud Cabernet Sauvignon, Merlot ja Bastardo viinamarjadest.
  • Rosé veinid. Kuigi rosé veinid ei ole traditsiooniliselt Moldovas populaarsed olnud, toodavad kohalikud veinitehased tänapäeval siiski mitmeid suurepäraseid rosé veine. Näiteks DK-Intertrade vein Firebird Legend, Merlot Rosé on imponeerinud Inglismaa tarbijatele juba mitmeid aastaid ning 2006 aastakäik võitis isegi pronksmedali Decanteri World Wine Awardsilt 2007. aastal.
  • Vahuveinid. Moldova on suurepärase pinnase ja kliimaga vahuveinide valmistamiseks, mistõttu ongi vahuvein muutunud paljude veinikeldrite alustalaks, sealhulgas riigi omandis oleva Cricova veinikeldri jaoks, mis on kuulus oma miilide pikkuste maa-aluste koobaste poolest.
  • Dessertveinid. Magusaid veine on toodetud Moldovas aastaid. Kohalik lemmik on Cagor (Kagor või Cahor), mida toodetakse Moldovas tänu Vene Õigeusu Kirikule. Vene Õigeusu Kirik tõi veine Cahorist Prantsusmaalt ja magustas neid meega. Napoleoni sõdade ajal, mil Prantsuse veini ei olnud võimalik importida, arendati välja sarnase stiiliga magus punane vein. Vinăria Purcari toodab suurepäraseid Cahor de Purcari veine, aga ka näiteks Lion Gri veinikojast pärit Muscat Ottonnel on võitnud hõbemedali rahvusvahelise konkursil «Muscat du Monde-2002» Prantsusmaal.
  • Jääveinid. Uusim vein Moldova veinivalikus on jäävein (icewine), mida on hakatud tootma ning mille parimad veinid korjavad samuti auhindu mainekatelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

 

Moldova kliima

Moldovale on iseloomulik kontinentaalne kliima, mille eriti lõunaosa kliima ja pinnas on väga soodsad veini valmistamiseks. Laiuskraadidelt on Moldova peamised veinipiirkonnad võrreldavad Bordeauxiga, olles 47 ° paralleelil, ent siin ei esine kevadisi öökülmi. Aastane päikesepaisteliste tundide kestus on vahemikus 2100-2500 ning sademeid on tagasihoidlikult: tavaliselt 350-500 mm aastas. Keskmine viinapuuaedade kõrgus on 100-300 meetrit üle merepinna, sealjuures kui Moldova kõrgeim punkt üle merepinna on 490 meetrit.

Klimaatilised tegurid on kaasa aidanud sellele, et viinamarjakasvatus on kujunenud täna oluliseks osaks Moldova elust ja majandusest. Viinapuude all on umbes 105500 hektarit, millest ligi 86000 hektarit on veini viinamarjad, millest umbes 70% on peamiselt riigi keskosas valged sordid ja 30% punased sordid, mis asuvad peamiselt lõunas (Moldova Wine Gild).

 

Moldova viinamarjasordid

Peamised domineerivad viinamarjasordid Moldovas:

Valged viinamarjad (70%)

  • Aligoté 23%
  • Rkatsiteli 15%
  • Sauvignon Blanc 9%
  • Feteasca Albă 7%
  • Chardonnay 4%
  • Riesling 3%
  • Traminer 2%
  • Teised (sh Pinot Blanc, Pinot Gris ja Muscat) 7%

Punased viinamarjad (30%)

  • Merlot 9%
  • Cabernet Sauvignon 8%
  • Pinot Noir 7%
  • Teised (sh Rara Neagră, Saperavi ja Malbec) 6%

Kohalikest viinamarjadest võib Moldovast täna leida:

  • Fetească albă: ajalooline valge viinamari
  • Fetească regală: valge viinamarjasort, mis on looduslikult ristandunud Fetească albă ja Furminti vahel
  • Rara neagră: punane viinamari, mida on tavapäraselt kasutatud peamiselt erinevates segudes teiste marjadega, nt kuulsas Negru de Purcaris. Kogupindalalt täna vaid 170 hektarit, peamiselt Purcari regioonis.
  • Fetească neagră: punane viinamarjasort.
  • Plavai: valge viinamarjasort, mis oli väga populaarne 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tänapäeval pigem harv nähtus.

Terminid

  • Vin cu Denumire de Origine (VDO), apellatsioonivein
  • Divin – kohalik patenteeritud Moldova brändi, mida valmistatakse klassikalisel konjaki meetodil
  • Tinere – noor, korjeaastal tarbimiseks mõeldud vein
  • Vin rosu – punane vein
  • Vin alb – valge vein

 

Cricova veinitehas Cricova veinitehas Veinikäigud
Pupitre Veinide kollektsioon Veinikelder
Tiraspoli    
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga