LuxembourgLuksemburg ehk ametliku nimega Luksemburgi Suurhertsogiriik, on väikene riigikene Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa vahel. Pindala poolest on Luksemburg kordades väiksem kui Eesti, olles 2586 ruutkilomeetrit suur ja inimesi elab seal ligikaudu pool miljonit. Riigis räägitakse kolme keelt: prantsuse, saksa ja letseburgi keelt. Viimati mainitud keele puhul on tegemist ülemsaksa keele dialektiga.

Luksemburgi näol on tegemist linnriigiga, kus asub üksainus linn - Luxembourg, mis on ka riigi pealinnaks. Luxembourg’i linna mainiti esmakordselt 963. aastal ja 1244. aastal sai ta linnaõigused. Lisaks sellele, et Luxembourg’is asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Parlamendi sekretariaat ja Eurostat, on ka Luxembourg’i vanalinn väga maaliline ja see on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

 

Luksemburgi veinid

Veinide degusteeriminePaljudele võib tulla üllatusena, et Luksemburgis üleüldse veine toodetakse. Siiski peab nentima, et Luksemburg on elaniku kohta üks suuremaid veinide tarbijaid Euroopas. Statistiliselt on küll Vatikan suurem veinide tarbija, aga võttes arvesse Vatikani elanike arvu, keda on ligikaudu 200, ja struktuuri, võib vabalt juhtuda, et mõni usinam veininautija võib statistilisi numbreid oluliselt moonutada.
Sarnaselt Saksaamaale on ka Luksemburg üks jahedamaid riike veinide kasvatamiseks. Veinikasvatuspiirkond on koondunud Luksemburgi kaguosasse, Moseli jõe kallastele. Moseli jõgi on ühtlasi ka looduslikuks piiriks Luksemburgi ja Saksamaa vahel. Veinipõldude all on Luksemburgis ligikaudu 300-400 meetri laiune ja 42 kilomeetri pikkune ala.

Viinamarjadest kasvatatakse valgeid viinamarjasorte. Enimlevinud valgeteks viinamarjasortideks on Rivaner (ehk Müller-Thurgau), Elbling, Auxerrois, Riesling, Pinot Gris, Pinot Blanc ja Gewürztraminer. Punastest viinamarjasortidest tasub mainida ainult viinamarja Pinot Noir. Silmapaistvamateks on siiski peamiselt Rivaner ja esiletoomist väärib ka Auxerrois viinamari. Eelpoolmainitud viinamari kuulub Pinot’ perekonda. Alsace’is seda viinamarja eriti ei hinnata, küll aga Luksemburgis.

Luksemburgis toodetakse ka vahuveini, mida nimetatakse Cremant de Luxembourg. Tegemist on traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveiniga. On huvitav teada, et Luksemburg on ainukene riik Prantsusmaa kõrval, kes kasutab vahuveinide puhul terminit „Cremant“.

 

Luksemburgi veinide kvaliteedisüsteem

Veinide degusteerimine BernardMassardLuksemburgis eksisteerib ainult üks veinipiirkond ja selles mõttes siin ei saagi eksisteerida analoogset kvaliteedisüsteemi nagu on Prantsusmaal või Saksamaal. Siiski on Luksemburgis olemas oma kvaliteedisüsteem, mida kutsutakse Marque Nationale. Veinitootmist reguleerivaks organiks on Remichis asuv riiklik viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise instituut Institut Viti-vinicole. Veinide kvaliteeti reglementeeriv seadus võeti vastu 2. juulil 1931. ja vastav süsteem asutati 1935. aastal ja selle süsteemi alusel võib kvaliteetvein langeda ühte kolmest kategooriast: Appellation Controlée, Premier Cru või Grand Premier Cru. Kui mõni veinitootja tahab saada ülalmainitud tiitlit, siis ta peab saatma oma veinide näidised vastavale komiteele, kes veine degusteerivad ja siis vastavalt veinide maitsele ja omadustele veini kvaliteediklassi otsustavad.

Kui Luksemburgi veini pudelil on silt „Marque Nationale – Appellation Protégée”, siis tarbija võib olla kindel, et:

  • Vein on allutatud riiklikule kvaliteedikontrollile,
  • Vein on pärit Luksemburgist Moseli jõe äärsest piirkonnast,
  • Veini hulka ei ole segatud teistest riikidest pärit veine,
  • Vein on vastavuses nii Luksemburgi kui ka Euroopa Liidu õigusaktidega.

Samuti peavad vastava tähisega mägitud veinid olema villitud Luksemburgis.

 

Ekspertide nõukogu

Ekspertide nõukogu määratakse ametisse 4 aastaks ministri poolt, kes on vastutav veinikultuuri arendamise eest. Sellesse nõukogusse kuulub viinamarjakasvatuse kooperatiivide esindajaid, sõltumatuid viinamarjakasvatajaid, veinitootjaid ja -kaupmehi, asjatundjaid hotellide ja restoranide juurest ja ka riigiesindajaid.

Kui viinamarjatootja tahab saada oma veinidele kvaliteedimärki „Marque Nationale“, siis peab ta täitma vastava taotluse. Taotlusesse kirjutatakse taotleja nimi ja aadress, korjeaasta, viinapuu tüüp, tootmismahud jms vajalik informatsioon. Juba pudeldatud veinidele lisatakse ka villimise aeg ja veini magusus Öchsle skaalal. Enne tegelikku kvaliteedi testide läbiviimist võetakse igalt kvaliteediveini taotlejalt kolm eksemplari igast veinisordist: üks eksemplar on veini analüüside tegemiseks, teine eksemplar on organoleptiliste testide tegemiseks ja kolmas eksemplar on võimaliku järelkontrolli jaoks.

 

Kvaliteedi püramiid

Veiniaed AlyDuhrVeini degusteerimise käigus annab iga ekspertide nõukogu liige individuaalselt veinile hindeid vahemikus 0 kuni 20. Veini kvaliteeditase määratakse ära ekspertide poolt antud punktide aritmeetilise keskmisega. Selleks, et vein oleks „Marque Nationale – Appellation Protégée” kvaliteedimärgi vääriline, peab veinile antud punktide aritmeetiline keskmine olema 12 punkti või rohkem. Kui skoor on alla 12 punkti, siis kvaliteedimärgi andmisest loobutakse.

Veinide puhul, millele on omistatud kvaliteeditähis „Marque Nationale – Appellation Protégée“, kuid mis on veel pudelisse villimata, kehtib reegel, et veinid tuleb pudelisse villida kuue kuu jooksul peale ametliku teate välja andmist. Vastasel korral võetakse kvaliteedimärk tagasi.

Veine, millele on omistatud „Marque Nationale – Appellation Protégée“ kvaliteedimärk, saab saata täiendavatele analüüsidele, et saada kõrgemat kvaliteeditaset. Test koosneb jällegi keemilistest analüüsidest ja organoleptilistest testidest.


Teise veinide hindamise tulemusena võib vein saada kvaliteeditähiseks „Vin classé” või „Premier Cru”. Eranditeks on viinamarjasordid Elbling, millele vastavaid kvaliteeditähiseid ei väljastata ja Rivaner, mille puhul on kõrgeimaks kvaliteeditasemeks „Vin classé“.
Veini kvaliteedi tase määratakse alljärgnevalt jällegi vastavalt Ekspertide Nõukogu poolt antavale punktiskoorile:

  • 12,0 kuni 13,9 punkti: Vein võib kanda kvaliteedimärki „Marque Nationale – Appellation Protégée”;
  • 14,0 kuni 15,9 punkti: Vein võib kanda kvaliteedimärki „Marque Nationale – Appellation Protégée” tasemega „Vin classé”;
  • 16,0 kuni 17,9 punkti: Vein võib kanda kvaliteedimärki „Marque Nationale – Appellation Protégée” tasemega „Premier Cru”.

Veinid, mida on hinnatud „Premier Cru” vääriliseks, pääsevad edasi kolmandasse vooru. Kolmandas voorus viiakse jällegi läbi organoleptilised testid ja need veinid, mis saavutavad punktiskoori vahemikus 18-20 punkti, neile omistatakse kõrgeim võimalik kvaliteedimärk - „Marque Nationale – Appellation Protégée” tasemega „Grand Premier Cru”.

 

Luksemburgi dessertveinid


Lisaks eelpoolmainitud kvaliteediklassidele võivad Luksemburgi veinid kanda veel tähiseid "Vendanges Tardives" (hiliskorje), "Vin de Glace" (jäävein ehk „ice wine“) and "Vin de Paille" (rosinatest tehtud vein ehk „straw wine“. Nimi tuleneb sellest, et viinamarjasid kuivatatakse õlgede peal). Lisakriteeriumid, mida sel puhul vaadeldakse, reglementeeriti 8. jaanuaril 2001. aastal.

 

Luksemburgi veinide kasvuala tähistamine

Luksemburgis on küll vaid üks veinikasvatamise piirkond, küll aga mahub sellesse piirkonda omajagu väikeseid külasid ja veiniaedasid. Veiniaedade nimetamisel on malli võetud Saksamaa süsteemist. See tähendab, et veiniaia määratlemisel öeldakse, mis küla ja millise veiniaiaga vastavas külas on tegemist. Samas ei ole üldsegi mitte harv juhus, kus eri külades on sama nimega veiniaedasid. Näiteks veiniaia Grevenmacher Fels puhul on Grevenmacher küla nimi ja Fels veiniaia nimi vastavas külas.

 

Luksemburgi veinitootjad

BernardMassardLes Domaines de Vinsmoselle on Luksemburgi üks suuremaid veinitootjaid. Tegemist on kooperatiiviga, mis asutati 1921 aastal ja mis koondab endas ligikaudu 300 veinitootjat. See veinitootja annab üle poole kogu Luksemburgi veinitoodangust. Tänu Domaines Vinmoselle initsiatiivile tohivad Luksemburgi vahuveinid kasutada markeeringut Cremant de Luxembourg ja neid võib täie uhkusega kõrvutada Prantsuse samanimeliste crémant’idega sellistest Prantsuse regioonidest nagu Alsace, Bordeaux, Die, Jura, Limoux ja Loire.

Bernard-Massard asutati aastal 1921. Aluse sellele ettevõttele pani noor andekas veinimeister Jean Bernard-Massard, kes oli käinud omi oskusi täiendamas Champagne piirkonnas Prantsusmaal. Kuna sel ajal oli sõlmitud Belgia ja Luksemburgi vahel kaubandusleping, siis ettevõtte eesmärgiks oli hakata tootma Luksemburgis kõrgekvaliteedilisi vahuveine ja paisata need Belgia turule. Jean Bernard-Massard leidis endale rahalisi toetajaid nii Luksemburgist kui ka Belgiast ja rajas saadud raha eest Moseli jõe äärde Grevenmacher’isse veinitöökoja. Tänu oma Belgia partneritele õnnestus tal pääseda Belgia turule ja see on tänase päevani ettevõtte üheks peamiseks turuks. Järgmisena siseneti Saksamaa turule, asutades Trier’i ettevõtte Sektkellerei J. Bernard-Massard.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga