Kapilinn LAV

Lõuna-Aafrika Vabariik on kahtlemata üks silmapaistvamaid veinitootjaid lõunapoolkeral. See riik omab üle 300 aasta veinitootmise ajalugu ja ta on omamoodi sillaks Vana ja Uue Maailma vahel. Enamus veine on valmistatud kasutades Uue Maailma veinivalmistamise meetodeid, kuid siiski on neil rohkem ühist stiili Vana Maailma veinitootjatega.

Lisaks sellele on Lõuna-Aafrika Vabariik lihtsalt üks ilus riik. On öeldud, et kui kunagi peaks korraldatama iludusvõistlus, et milline maailma veiniaed on kõige ilusam, siis Lõuna-Aafrika Vabariigi veiniaiad oleksid kindlasti finaalis esindatud.

Enamik LAV-i veinitööstust on koondunud kaljusele Lääne-Kapimaale. Siin leidub arvukalt mägesid, orgusid ja platoosid, mis võimaldab veinitootjatel toota väga erinevas stiilis veine. Viinamarjaistandusi leidub ka Põhja-Kapimaal Orange River'i regioonis, kus on peamiselt tasane ja viljatu kõrbemaastik. Enamikus Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkondades valitseb vahemereline kliima, muutudes sisemaal kõrbeliseks, mis on oluliselt mõjutatud Atlandi ja India ookeanide lähedusest. Pinnas on kruus, kõva liiv-savi, liivakivi, graniit, Paarli alal graniit, liivakivim, liiv. Jõgede orgudes on pinnas setteline, uhteline ja lössine. Pea kõikjal vajab maa kastmist, milleks rajatakse kanaleid ja isegi tehisjärvi.

Esimesed viinamarjaistandused rajati siia 1650-ndatel aastatel flaami päritolu asunike poolt. Samas tõsiselt võetav veinikultuur sai hoo sisse alles 1680-ndate aastate paiku, mil siia saabusid Prantsuse hugenotid. LAV-i vanim veinimõis asub Constantia's ja seal toodetakse legendaarset Vin de Constance dessertveini, mis oli eriti kuulus just 18. ja 19. sajandil. Stellenbosch on võrdselt kuulus nii oma ajaloolise pärandi poolest kui ka oma veiniaedade poolest. Esimene veiniaed rajati siia 1690-ndatel aastatel.

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstuses on viimase paari sajandi jooksul olnud mitmeid tagasilööke. 19. sajandi teises pooles laastasid viinamarjaistandusi mitmed haigused. Läbi kogu 20. sajandi omas selles riigis suurt mõjuvõimu Lõuna-Aafrika Veinitootjate Ühendus (KWV). See organisatsioon pani veinitootjatele peale selliseid piiranguid, mis tegi igasuguse innovatsiooni praktiliselt võimatuks. Samuti eelistati veinitootmisel kvaliteedile kvantiteeti. Veinitootjate Ühenduse kontroll hakkas raugema alles 1990-ndatel aastatel. Kõigi aegade madalaimal tasemel oli LAV-i veinitööstus 1980-ndatel aastatel, mil läänemaailm hakkas LAV-i boikoteerima selle apartheilise poliitilise süsteemi pärast.

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstus sai uue tuule tiibadesse 1990-ndatel aastatel. Nelson Mandela oli see inimene, kes aitas taaselustada LAV-i veinitööstust, et aidata seda uuele tasemele. Näiteks 1993. aastal, mil Nelson Mandela läks Oslosse Nobeli auhinda vastu võtma, lasi ta seal serveerida Rust en Vrede veinimõisast pärit Stellenbosch'i veinisid.

 

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinide kvaliteedisüsteem

1973. aastal hakati LAV-is välja töötama kvaliteedisüsteemi, mille nimi inglise keeles on Wine of Origin ehk lihtsalt WO. LAV on oma kvaliteedisüsteemi puhul võtnud üle mitmeid aspekte Prantsusmaa Appellation d'Origine Contrôlée (AOC) süsteemist. Siiski LAV-i kvaliteedisüsteem paneb peamiselt rõhku viinamarjade kasvatamise geograafilisele asukohale ja ei sea piiranguid piirkonnas kasvatatavatele viinamarjasortidele, viinamarjade hooldamise meetoditele, niisutamisele ega saagikusele. Veiniregioonid jagatakse lihtsalt nelja kategooriasse - kõige laiaulatuslikum ja üldisem kategooria on Geograafiline Üksus (inglise k Geographical Unit) nagu näiteks Lääne-Kapimaa või Põhja-Kapimaa. Geograafiline üksus saab sisaldada mitmeid Regioone ( inglise k. Region), järgmiseks kategooriaks on Piirkond (inglise k. District) ja kõige väiksemaks üksuseks on veiniaed (inglise k. ward). 

 

Lõuna-Aafrika Vabariigi veiniregioonid

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstus on koondunud Lääne-Kapimaale, Põhja-Kapimaa ja Ida-Kapimaa on selles suhtes marginaalse tähtsusega.

Lääne-Kapimaa jaguneb kuueks regiooniks:

  1. Boberg  - seal toodetakse kangestatud veine, mille toormaterjal tuleb piirkondadest Paarl, FranschhoekWellington ja Tulbagh.
  2. Breede River Valley - sisaldab endas 3 veinipiirkonda ja 14 veiniaeda. Kuni 8.juunini 2012 oli 15 veiniaeda, aga Aan-De-Doorns kaotati ära
  3. Cape South Coast - sisaldab 6 veinipiirkonda ja 17 veiniaeda
  4. Coastal Region ehk Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuala - sisaldab 9 veinipiirkonda ja 17 veiniaeda. Hetkel tuntud peamiselt kangestatud veinide poolest.
  5. Klein Karoo - sisaldab 2 veinipiirkonda ja 5 veiniaeda
  6. Olifants River - sisaldab 3 veinipiirkonda ja 5 veiniaeda

Põhja-Kapimaal regioonid puuduvad, sisaldab endas 2 veinipiirkonda ja 3 veiniaeda.

Ida-Kapimaal asub üks veiniaed.

 

LAV-i rannikuala regioon - Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstuse süda

coastal-region-4984-1-1

LAV-i rannikuala (inglise k. "Coastal region") on Lääne-Kapimaa üks kuuest Lääne-Kapimaa veiniregioonist ja seda võib õigustatult nimetada Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstuse südameks. Minnes tagasi Lõuna-Aafrika Vabariigi veinitööstuse ajalukku peab tõdema, et LAV-i veinitööstus sai alguse just siit. Kapimaa teine kuberner Simon van der Stel asutas siia esimesed veinimõisad, lasi rajada linna Stellenbosch, mis siiamaani tema nime kannab. Prantsuse hugenotid põgenesid siia 17. sajandi teises pooles ja tõid endaga kaasa nii omi viinamarjasorte kui ka veinide valmistamise teadmisi, tekkis nn prantsuse nurgake "Franschhoek". Prantsuse mõju on selles regioonis siiani selgelt tuntav.

Rannikuala regiooni mõõtmeteks idast läände on ca 100 km ja põhjast lõunasse ca 50 km. Selle regiooni läänekallast uhuvad Atlandi ookeani lained ja teistelt külgedelt on see piirkond ääritsetud mägedega. Lõunapiiril asetseb mägi Hottentots-Holland kaitseb veinipiirkondasid ookeanilise mõju eest. Üle kogu piirkonna leidub väikeseid "mäesaarekesi", mis samuti lisavad kogu veinipiirkonnale nüannsse juurde.

Seega Lääne-Kapimaa rannikuala viinamarjaaedasid mõjutavad nii ookean kui ka ümbritsevad mäed. Ookeani lähedastel rannikualadel domineerib mereline kliima koos rohke ookeanibriisiga. Samas kui sisemaa poole liikudes muutub kliima rohkem vahemereliseks - suved on üle keskmise soojad ja päikselised ja talved on mahedad. Samas mäestikesse rajatud viinamarjaistandused ei pruugi saada nii palju päikesevalgust ja mäestikes esineb tihti suuri temperatuurikõikumisi - mis kõik omakorda avaldavad positiivset mõju viinamarjade valmimisele ja sellest valmivate veinide maitseomadustele.

Kuna tegemist on suure maa-alaga, siis ka pinnase tüüp piirkondades on erinev. Läänerannikul on pinnaseks tihtipeale murenenud graniit, sisemaal on pinnaseks nii kiltkivi kui ka liivakivi, sõltuvalt piirkonnast. Võttes arvesse nii kõiki neid erinevaid pinnase variatsioone kui ka kliimast tulenevaid iseärasusi on Lääne-Kapimaa rannikuala jagatud 9 veinipiirkonnaks (inglise k. district) ja 17 veiniaiaks (inglise k. ward). Vaatleme alljärgnevalt natuke lähemalt Lääne-Kapimaa veiniregioone.

 

Paarl - tõeline pärl kõikidele LAV-i kvaliteetveinide austajatele

paarl-4998-1-1Paarl on kahtlemata Lõuna-Aafrika Vabariigi üks kuulsamaid veinikasvatamise piirkondi. Regiooni nimi tuleneb flaamikeelsest sõnast ja see tähendab pärli. Oma nime sai see piirkond seal asuva kaljumäe järgi, mis pärast vihma päikese käes sätendab ja sillerdab nagu pärl. Prantsuse hugenotid asustasid selle piirkonna 1680-ndatel ja hakkasid siia rajama viinamarjaistandusi ja viljapuuaedasid. Ajalooline Lõuna-Aafrika Veinitootjate Assotsiatsiooni (KWV) peakontor asus siin ja siin korraldatakse ka kuulsaid Nederberg'i veinioksjone.

Paarl'i viinamarjaistandused on rajatud madalatele Paarli kaljumäe nõlvadele, Simonsberg'i mäe põhjanõlvale ja Berg River'i jõe oru kallastele. Mägedes kasvavate viinamarjade pinnaseks on kuiv graniit ja kiltkivim, orus kasvavate viinamarjaistanduste pinnaseks on peamiselt liivakivi. Mida kõrgemal mäestikes viinamarjad kasvavad, seda toiteainevaesem on pinnas ja seda sügavamale peavad viinamarjad oma juured ajama, et eluks vajalikke toitaineid kätte saada. Selle tulemusena on mägedes kasvavate viinamarjade saagikus väiksem ja kvaliteet selle võrra kõrgem.

Kliima on Paarl'is suhteliselt kuiv võrreldes muude Lääne-Kapimaa viinamarjakasvatuspiirkondadega. Sellele piirkonnale on iseloomulik pikk ja kuiv suveperiood ja külm talveperiood. Sademete hulk on keskmisest suurem, aga siiski vajavad viinamarjaistandused suvel aeg-ajalt kastmist. Ookean on ca 60 km kaugusel ja selle mõju on suhteliselt väike.

Paarl asub Kaplinnast ainult 60 km sisemaa poole ja sellest piirkonnast lõuna poole jääb teine kuulus veinipiirkond nimega Stellenbosch. Viinamarjadest kasvatatakse siin peamiselt selliseid sorte nagu Cabernet Sauvignon, Pinotage, ChardonnayChenin Blanc ja Shiraz. Punaseid veine iseloomustab lihtsus ja rikkalikkus, valged veinid on puuviljased ja troopilised.

 

Stellenbosh - üks kuulsamaid Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkondasid

stellenbosch-4999-1-1Stellenbosh on kahtlemata üks kuulsamaid Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkondasid ja selle piirkonna veinid kuuluvad samasse kaalukategooriasse Paarl'i piirkonna veinidega. Piirkonnale on nime andnud Stellenbosch'i linn, mis on Kaplinna järel vanuselt teine Lõuna-Aafrika Vabariigi koloonia. Piirkond asub vaid 40 km Kaplinnast ida poole. Viinamarjaistandused asuvad Stellenbosch'i küngastel ja Simonsberg'i mägede madalatel nõlvadel. Selline pinnase erinevus võimaldab toota väga palju erinevaid veine. Pinnas on graniidine ja liivakivine, samas leidub ka rohkelt savi, mis hoiab hästi vett kinni.

Kuigi ookean on Stellenbosh'ile väga lähedal, on kliima seal siiski suhteliselt palav ja kuiv. Aeg-ajalt käib jahe edelabriis viinamarjaistandustele peale ja värskendab viiamarju peale kuuma hommikupäikest. Üldiselt on enamik valgeid viinamarjasorte kasvatatud ookeanile lähemale ja nendele on mõju rohkem tuntav.

Eelpoolmainitud kliimaerinevustest tulenevalt on Stellenbosh jaotatud 7 eri veiniaiaks: Banghoek, Bottelary, Papegaaiberg, Polkadraai Hills, Devon Valley, Jonkershoek Valley ja Simonsberg-Stellenbosch.

Stellenbosch'is toodetud Cabernet Sauvignon on üle kogu maailma tuntud, samas kui selles piirkonnas toodetakse ka veel veini sellistest viinamarjadest nagu Sauvignon Blanc, Shiraz ja Chenin Blanc. Stellenbosch on veel märkimisväärne ka selle poolest, et see on kohaliku viinamarja Pinotage sünnikohaks. Pinotage loodi 1925. aastal viinamarjade Pinot Noir ja Cinsaut ristamisel.

 

Franschhoek - tükike Prantsusmaad Lõuna-Aafrika Vabariigis

Franschhoek ehk Franschhoek valley tähendab flaami keeles 'Prantsuse nurgakest' (French corner) ja on oma nime saanud prantsuse hugenottide järgi, kes 1600-ndate teises pooles siia põgenesid. Tegemist on väga väikese piirkonnaga, kuid mis on koduks paljudele kuulsatele veinimõisatele, mis toodavad veini juba alates 17-ndast sajandist. Selles piirkonnas toodetakse ka Lõuna-Aafrika vahuveini Cap Classique - tegemist on traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveiniga, mida tehakse enamasti Chardonnay ja Pinot Noir'i segust.

 

SWARTLAND

Swartland tähendab tõlkes "Musta maad" ja ta on oma nime saanud seal kasvava taimestiku järgi. Pärast vihma näib kogu maa mustana ja sellest ka nimetus. Tegemist on hiiglasliku alaga ja seal kasvatatakse peamiselt viinamarjasid Shiraz, Chenin Blanc ja Pinotage. Väga suur osa Chenin Blanc ja Shiraz veinidest läheb ekspordiks. Shiraz viinamarja kasutatakse tihtipeale ka Prantsusmaal Lõuna-Rhone's populaarse viinamarjasegu GSM valmistamiseks, segades seda viinamarjadega Grenache ja Mourvedre.

 

Darling

Darling on veinipiirkond, mis asub vaid 60 km Kaplinnast põhja poole. Atlandi ookean on sellest veinipiirkonnast vaid 10 km kaugusel ja seega on selle piirkonna kliima suuresti ookeani poolt mõjutatud.

Darling oli vastavalt Lõuna-Aafrika Vabariigi veinide klassifitseerimisele kuni 2003. aastani Swartland'i osa, kuid siis muudeti see eraldiseisvaks veinipiirkonnaks.

Viinamarjadest kasvatatakse seal selliseid jahedale kliimale vastupidavaid viinamarjasortisid nagu Sauvignon Blanc and Shiraz.

 

CAPE PENINSULA - Veinid kahe ookeani ristumisalalt

Cape peninsula ehk Cape Point kujutab endast kitsast mägist poolsaart, mis asub Kaplinnast lõuna poole. Seda kohta peetakse India ookeani ja Atlandi ookeani ristumiskohaks. Nagu eelnevast järeldada võib, on selle piirkonna kliima tugevalt mereline - suved on seal pikad ja see kliima on sobilik viinamarjade Chardonnay ja Cabernet Sauvignon kasvatamiseks.

 

TULBAGH

Tulbagh on veinipiirkond, mis jääb ca 50-60 km Paarli veinipiirkonnast põhja poole. Piirkond asub hobuseraua kujulises orus ja seal kasvatatakse peamiselt Shiraz viinamarja. Teisteks populaarseteks viinamarjasortideks on Mourvedre ja Viognier. Valgetest viinamarjadest kasvatatakse veel viinamarjasid Chenin Blanc, Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Seal valmistatakse ka Rhone lõunaosas populaarseid GSM seguveine, ehk siis veine, milles sisalduvad kolm eri viinamarjasorti: Grenache, Syrah ja Mourvedre.

 

TYGERBERG

Tygerberg on veinipiirkond Kapplinna põhjaosas. Veinide kvaliteeti mõjutab oluliselt ookeani lähedus, mis tingib ka suhteliselt jaheda kliima. Seetõttu tulevad sellest piirkonnast mineraaliderikkad Sauvignon Blanc viinamarjadest valmistatud veinid. Selles piirkonnas kasvatatakse ka Shiraz, Merlot ja Chardonnay viinamarjasid.

 

LAV veinid Breede River Valley'st

Nagu ülalpool mainitud, sisaldab Breede River Valley 3 veinipiirkonda ja 14 veiniaeda:

  1. BREEDEKLOOF
    1. Goudini
    2. Slanghoek
  2. ROBERTSON
    1. Agterkliphoogte
    2. Bonnievale
    3. Boesmansrivier
    4. Eilandia
    5. Hoopsrivier
    6. Klaasvoogds
    7. Le Chasseur
    8. McGregor
    9. Vinkrivier
  3. WORCESTER
    1. Hex River Valley
    2. Nuy
    3. Scherpenheuvel

 

Breede River Valley veinipiirkond on kaitstud kolmest küljest mägedega. Siin kasvatatakse palju eri viinamarjasorte, tuntuimad neist on Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Pinotage ja Shiraz.

Breedekloof on koduks nii paljudele kooperatiividele kui ka väikestele veinimõisatele. Enim kasvatatavad viinamarjasordid on siin Sauvignon Blanc, Shiraz ja Pinotage.

Üks tuntumaid regioone selles piirkonnas on kahtlemata Robertsoni veinipiirkond. Piirkonna nimi tuleneb Robertsoni linnast. Robertsoni piironda nimetatakse mõnikord ka hellitavalt "veini ja rooside oruks" (inglise keeles "valley of wine and roses"). Farmerid hakkasid selles orus lambaid karjatama juba 18. sajandil ja linn ise rajati 1852. aastal. Alates 19. sajandist hakati siin tegelema ka jaanalinnukasvatuse ja võidusõiduhobuste kasvatamisega. 19. sajandil tekkisid siia ka esimesed viinamarjaistandused. Ajalooliselt ei ole Robertsoni veinipiirkond nii oluline kui Stellenbosch või Paarl. Siiski võib öelda, et see veinipiirkond on koduks paljudele Lõuna-Aafrika Vabariigi parimatele veinimõisatele.

 

Olifants River Valley

Olifants River Valley ehk Elevantide Jõe Org on kõige põhjapoolsem Lõuna-Aafrika Vabariigi veiniregioon. Nimi tuleneb elevantidest, kes siin omal ajal massiliselt ringi uitasid. Lisaks veinitööstusele kasvatatakse siin piirkonnas ka hulgaliselt tsitruselisi ja enamik LAV-i tsitrusetoodangust tuleb siit. Seega pole ka midagi imestada, kui kaks kolmest veinipiirkonnast viitavad otseselt tsitruselistele - Citrusdal Mountain ja Citrusdal Valley. Kolmanda veinipiironna nimi on Lutzville Valley.

 

Mida veel Lõuna-Aafrika vabariigi veinide kohta teada võiks

waspRiiklik veini- ja alkoholi komisjon (Wine & Spirit Board) väljastab igale veinipartiile sertifitseerimist tõendava kleebise, mis kantakse enamasti pudelikaelale.

Wine and Spirit Board pitser

Samuti on Lõuna-Aafrika Vabariigis arenemas vabatahtlik ausa ja jätkusuutliku veinitootmise sertifitseerimise skeem. Märgistamise lihtsustamiseks on see võetud riikliku kontrolli alla. Tegemist on suhteliselt värske trendiga, alates 2010. aastast on võimalik pudelile kanda allpool välja toodud ühismarkeering.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga