Prosecco puhul on tegu Itaalia valge vahuveiniga, mida toodetakse Kirde-Itaalias Veneto ja Friuli-Venezia Giulia veinipiirkondades Glera (endise nimega Prosecco) nimelisest viinamarjast. Vaid selles piirkonnas kasvatatud viinamarjadest valmistatud vahuveini võib nimetada Prosecco’ks. Kasvupiirkond paikneb Dolomiitide ja Aadria mere vahelisel alal, kus valitseb mereline kliima ja soodsad lõunatuuled toovad niiskust, samas annavad mäed varju külmade põhjatuulte eest.

Nagu eelnevalt mainitud, oli varasemalt ka viinamarjasordi nimeks Prosecco, millest nimetatud vahuveine valmistati. Ajal, mil eelpool mainitud viinamari kandis veel Prosecco nime, hakati seda järjest enam kasvatama ka väljaspool Itaaliat – Argentiinas, Austraalias, Brasiilias, Hiinas, Indias ja Rumeenias – ning ka seal nimetati seda vahuveini Prosecco’ks. 2009. aastal võttis aga Itaalia veiniseadust reguleeriv organisatsioon Prosecco vahuveinide kaitseks vastu reglemendi, kus DOC seaduse alusel tohivad Prosecco nime kanda ainult teatud Kirde-Itaalia piirkonnad. Prosecco DOC veine võivad valmistada ainult traditsioonilised Veneto ja Friuli-Venezia Giulias asuvad piirkonnad ning Prosecco DOCG veine võivad valmistada Conegliano-Valdobbiadene ja Asolo/Colli-Asolani külad. Kuna Prosecco viinamarju kasvatati ka teistes piirkondades ja riikides, siis segaduse vältimiseks anti ametlikult Prosecco viinamarjale uus, üks selle ajaloolistest nimedest Glera.

Prosecco vahuvein on tõusnud kõrgelt tunnustatud vahuveiniks üle maailma. Algusaastatel oli see magus fizz tüüpi jook, mille nime võisid kasutada kõik ja nii nagu soovisid. Seda müüdi isegi plekk-purkides. Samuti võis paralleeli tõmmata magusa ja madalakvaliteedilise Asti’ga. Ajajooksul on valmistamistehnoloogiat aga tunduvalt täiendatud, mistõttu on ka kvaliteet kordades paranenud. Tänapäeval tuntakse Prosecco’t kui kõrgekvaliteedilist ja valdavalt kuiva vahuveini. Ühtlasi 2009. aastast sätestab DOC seadus, et Prosecco’t tohib pudeldada ainult traditsioonilistesse klaaspudelitesse.

Prosecco valmistamisel kasutatakse peamiselt Charmat meetodit. Kui traditsioonilisel ehk Champagne meetodil toimub teine kääritamine pudelis (nii valmivad šampanjad (vahuveinid Champagne maakonnast) ja cava’d), siis Charmat meetodi puhul toimub teine käärimine suurtes surve all olevates roostevabades tsisternides, mis on palju odavam kui traditsiooniline meetod, millest tulenevalt on Prosecco ka soodsam kui Champagne.

Prosecco DOC veinid jagunevad kolmeks:

  • Mullita (still) vein, mille tootmismaht jääb umbes 5% kanti ning seda üldiselt ei ekspordita. Paljud ei ole isegi teadlikud sellise veini olemasolust.
  • Kerge mulliga Prosecco Frizzante. Frizzante veinid on tavaliselt odavamad kui spumante veinid, kergemad ning vaht kaob kiiremini.
  • Suurema mulliga (foaming) Prosecco Spumante. Mullid ja vaht püsivad kauem. Kui Frizzante suletud pudelis on rõhk 2,5 baari, siis Spumante pudelis 3,0 baari.

Prosecco’de puhul on reglementeeritud neli magususastet: „Brut“ (kuni 12 g jääksuhkrut liitri kohta), „Extra Dry“ (12-17 g/l), „Dry“ (17-32 g/l) ja „Demi-Sec“ (32-50 g/l). Nimetatud magususklassid baseeruvad Euroopa Liidu regulatsioonil, mis sätestab vahuveinide vastavad magususastme klassid.

Kõik Prosecco veinid on valmistatud valdavalt Glera viinamarjadest, mille osakaal veinis peab olema vähemalt 85%. Ülejäänud 15% ulatuses on lubatud kasutada kohalikest viinamarjaliikidest Verdiso, Bianchetta Trevigiana, Perera ja Glera Lunga ning rahvusvahelistest viinamarjadest võib kasutada Chardonnay, Pinot Bianco, Pinot Grigio ja Pinot Noir viinamarju. Kuna Pinot Noir’i puhul on tegu tumeda viinamarjaga, siis see tuleb teha valge veinina (pressitud viinamarjamahl kääritatakse ilma kestadeta), sest Prosecco DOC seadus ei luba toota roosat Prosecco’t.

 

Prosecco revolutsioon

Kui varasemal ajal peeti Champagne’t vahuveini sünonüümiks, siis praegune Prosecco edu ähvardab Champagne sellest tiitlist ilma jätta.

Kuna Prosecco näol on tegemist kõikidele taskukohase ja äärmiselt nauditava vahuveiniga, siis on kõikidel vahuveini sõpradel kindlasti põhjust rõõmu tunda sellest nö „Prosecco revolutsioonist“, nagu seda nimetatud on. Samas aga annab Prosecco võidukäik hoogu juurde kogu Kirde-Itaalia veiniregioonile, kus seda suurepärast vahuveini toodetakse. Aastal 2013 toodeti 315 miljonit pudelit Prosecco’t. On tähelepanuväärne, et toodang on kasvanud viimase dekaadi vältel ja see kasv jätkub. Veneto regiooni president on kohalikus ajalehes nimetanud seda tendentsi „Prosecco revolutsiooniks“ ja ta usub, et Prosecco võib varsti seljatada Champagne.
Rääkides veel numbritest, siis Prosecco DOC kvaliteediklassi veini toodeti 2013. aastal 240 miljonit pudelit, mida on 24% rohkem kui eelneval aastal. Vastukaaluks näiteks Champagne toodang on natukene langenud – aastal 2013 oli langus 1,5% ja toodangumaht oli 304 miljonit pudelit.
Lisaks tavalisele Prosecco’le näitab ka kõrgklassi Prosecco võidukäiku - Prosecco di Conegliano-Valdobbiadene DOCG toodang on järjekindlalt kasvanud viimase 10 aasta jooksul. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on kasv olnud 75%, võttes arvesse müügimahu väärtust ja 80%, võttes arvesse toodangu mahtu. Rekordaasta oli 2012, mil toodeti 68,8 miljonit pudelit Prosecco DOCG vahuveine.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga