Kalaabria rannikItaalia on ajalooline veinimaa, kus kasvatatakse viinamarju igal võimalikul mäenõlval juba üle mitmetuhande aasta, ajast mil esimesed kreeklased Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias randusid. Sellest ajast on vein olnud Itaalias igapäevane toiduaine. Itaalia kuulub veinimaade suurde kolmikusse, olles tänaseks juhtpositsioonilt tõugatud maailma suuruselt teiseks veinitootjaks. Itaaliast leiab mitmeid maailmakuulsaid veine, eriti peetakse lugu Põhja-Itaalia veinidest nagu Barolo, Barbaresco, Barbera, Chianti, Soave, Berber ja loomulikult viimastel aastatel kuulsuse staatusesse tõusnud Prosecco. Aga suurepäraseid veine leiab ka Lõuna-Itaaliast.

Itaalia veinide kooslus on väga-väga mitmekesine ja siit leiab igaüks midagi, sest veinivalik on tõesti väga lai. Itaalia veinide olulisteks mõjutavateks teguriteks on suur laiuskraadide vahemik, mis võimaldab kasvatada viinamarju põhjas asuvatest Alpidest kuni lõunatipuni välja ning ulatuslik mägiala, kus suur kõrguste erinevus pakub erinevat kliimat ning pinnast. Itaalias asuvad ühed Euroopa kõrgeimad viinapuuaiad, mis vooglevad isegi kuni 1300m kõrgusel. Lisaks geograafilistele ja klimaatilistele teguritele sõltub vein suuresti veinimeistrist ja Itaalias on erinevaid veinitootjaid lõpmatult palju, alates suurtootjatest kuni pisikeste üksiktootjateni, kes villivad peamiselt iseenda ja tutvusringkonna tarbeks. Seetõttu leiabki Itaaliast nii eripäraseid veine, mida iga veinimeister on püüdnud sobitada Itaalia kohaliku rikkaliku toidulauaga. Lisaks mitmekesistab Itaalia veine ka kohalike algupäraste viinamarjasortide rohkus.

 

Itaalia veinide kvaliteediklassid

  • Vino da Tavola (VDT) on lihtne Itaalia lauavein. Siin kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Näiteks kasutatakse erinevate aastakäikude või kasvupiirkondade viinamarju. Seetõttu ei märgita ka pudelil veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Lauaveini status ei tähendada aga automaatselt halba kvaliteeti, sest lauaveini kvaliteet sõltub eelkõige ikkagi veini valmistanud veinimeistrist. Tihti järgitakse kõrget kvaliteedikontrolli, ent lepida tuleb madalama kvaliteediklassiga tulenevalt nt sellest, et viinamarja sort või kasvatamise viis ei vasta kehtestatud eeskirjadele.
    • vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest.
    • vein peab olema toodetud ELi pinnal.
    • veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%.
    • veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta.
  • Indicazione Geografica Tipica (IGT), ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine. Sarnane "Vin da Pays" ja "Landwein" süsteemiga. Itaalias on hetkel umbes 120 IGT veinipiirkonda.
    • Etiketil peab olema märgitud piirkond, provints või muu piiritletud ala. Täiendavalt nt klooster (Abbazia), loss (Castello) märgitakse vaid siis, kuid 100% veinist tuleb sellest valdusest.
    • viinamarjasort
    • korjeaasta
    • Vino Novello, kui vein on villitud enne 31. detsembrit aastakäigu aastal.

Tihti on just viinamarjasortide mittevastavus kvaliteetveini nõuetele peamine põhjus, miks ei saada DOC kvaliteedimärgist.

  • Denominacione di Origine Controllata (DOC). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta. DOC veinid peavad järgima juba pisut rangemaid reegleid, sh kasutatakse vaid algupäraseid viinamarjasorte täpselt määratletud piirkondadest, piiratakse maksimaalset saagikust ning alkoholisisaldust. DOC märgis annab kindluse, et tegemist on teatud kindlate reeglite järgi valmistatud veiniga. DOC veinide eeltingimus on IGT staatuse omamine minimaalselt 5 aastat. Tihti ongi DOC puhul tegemist väiksemate piirkondadega mõnest konkreetsest IGT piirkonnast, mis tõuseb esile oma pinnase, klimaatiliste omaduste ning veinivalmistamise traditsioonide poolest. DOC tasemega veinipiirkondi on Itaalias umbes 330.
    • veini nimetus peab vastama sellele, kust ta pärit on
    • viinamarjasort peab olema kohaliku regulatsiooni järgi lubatud (registris)
    • kehtestatud maksimaalne saagikus hektari kohta (sõltuvalt piirkonnast erinev), samuti on kehtestatud maksimaalne veini kogus viinamarja koguse kohta.
    • viinamarjasordid, mida kasutatakse, peavad olema märgitud
    • kehtestatud minimaalse naturaalse alkoholi tase
    • minimaalne protsent kuivaine sisaldust veinis
    • tootmismaht iga hektari kohta peab olema igal aastal avalikustatud
    • tootmispartiid peavad läbima keemilised organoleptilised analüüsid, iga tootmispartii peab olema testitud ja kirjeldatud.
    • tagatud peab olema vajalik küpsemise periood.
    • lisaks VDT veinide etiketinõuetele peab DOC veinil olema lisaks märgitud piirkond, kust vein tuleb.
  • Denominacione di Origine Controllata e Garantita (DOCG). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta (DOC ja DOCG liideti). DOCG on Itaalia veinide kõrgeim kvaliteediklass. Veinid võivad saada DOCG märgise, kui nad on omanud DOC staatust minimaalselt 10 aastat. Lisaks kõikidele DOC reeglitele, peab DOCG vein läbima rangemad piirangud, seda eriti saagikuse osas, aga ka nt läbima erikomitee poolse veinitesti. Hetkel on Itaalias 73 DOCG piirkonda, millest suurem osa jääb Piemonte, Veneto ja Toskaana veinipiirkondadesse.

Itaalias puudub ametlik Cru-de süsteem, kuigi 2006. aastal loodi mitteametlik Comitato Grandi Cru d'Italia, kuhu kuulub tänaseks juba üle saja liikme. Kvaliteediklasside juures on oluline märkida, et ainuüksi omistatud kvaliteediklass ei määra veinide headust. Veini kvaliteediklass kinnitab, et vein on valmistatud teatud reegleid järgides - hea vein sõltub ikkagi veinimeistrist. Paljud itaalia IGT veinid on tegelikkuses tulenevalt veinimeistrite oskustest väga head, kuid kuna nad ei vasta erinevatele kehtestatud kvaliteedi regulatsioonidele, peamiselt kuna DOC/G veinides ei ole lubatud kasutada võõraid viinamarjasorte nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay, siis tuleb leppida madalama kvaliteedimärgisega. Kvaliteedireeglite üle teostab järelvalvet sõltumatu organisatisoon, mis kontrollib reeglite järgmist alates veiniaedadest, valmistamisprotsessist ning läbi kontrollostude jaemüügini välja.

2009. a liideti DOC ja DOCG veinid ühtseks DOP klassifikatsiooniks, kuid kuna praktikas kasutatakse endiselt väga palju edasi DOC ja DOCG märgistusi, siis on hetkel muutus vaid vormiline. 2010. aastal täiendati seda muudatust veelgi.

 

Itaalia veinipiirkonnad

Itaalias on kokku 20 veinipiirkonda, mis kattuvad Itaalia haldusjaotusega ning kust leiab erinevaid veine igale maitsele. DOCG piirkondi, mida on kokku enam kui 70 on koondunud peamiselt Piemonte, Veneto ja Toskaana piirkondadesse. Need on piirkonnad, mis on koduks kuulsatele Itaalia ja mõnedele maailma parimatele veinidele nagu Barolo, Barbaresco, Chianti, Amarone di Valpolicella, Prosecco ning loomulikult eestlastele tuttav ja tuntud Moscato di Asti. Itaalia veinidest on lihtsam aru saada kui mõista millised on iga veinipiirkonna erinevused, sh piirkondade köök, mis peegeldub nende veinides.

Piemonte veinipiirkond

Peamine veinitootmine Piemontes leiab aset lõunas, Alba, Asti ja Alessandria linnade ümbruses. Piemontes on 42 DOC ja 16 DOCG veinipiirkonda. Kõige rohkem kasvatatakse Piemontes Barbera viinamarja, kuid olulisel kohal on ka Nebbiolo ja Dolcetto. Valgetest viinamarjadest on enim esindatud Moscato. Piemontest pärit kuulsaimad veinid on loomulikult Barolo ja Barbaresco, mida valmistatakse Nebbiolost. Samuti on siit pärit eestlastele tuttav vahuvein Moscato di Asti. Piemonte on koduks ka kuulsale Gavile, mida valmistatakse Cortese viinamarjast.

Veneto veinipiirkond

Verona linna ümbrusesse jääv veinipiirkond, mis on suurima veinitoodanguga piirkond Itaalias. Siit leiab 26 DOC ja 13 DOCG veinipiirkonda. Venetost on pärit kuulsad Soave veinid ning Valpolicella ja Bardolino. Samuti valmib siin tavalisele Valpolicellale lisaks ka veinisõprade maiuspala Amarone di Valpolicella.

 

Toskaana veinipiirkond

Laiemale üldsusele vahest ehk kõige tuntum Itaalia veinipiirkond Toskaana paikneb Kesk-Itaalias Türreeni mere rannikul. Toskaanas on 33 DOC ja 9 DOCG veinipiirkonda ning siit leiab mõned maailma hinnatuimad veinid nagu Chianti, Brunello di Montalcino jpt. Veiniaedade pindalalt on Toskaana Apuulia ja Sitsiilia järel kolmandal kohal, tootmismahult siiski alles kaheksas. Peamine kasvatatav viinamarjasort on tugeva tanniinsusega punane Sangiovese. Ka põhiline Toskaana veinitoodang on punavein (80%).

 

Emilia Romagna veinipiirkond

Bologna ümbrusesse, Po jõe ja Apenninide vahele jääv veinipiirkond, mis on koduks tuntud Lambruscole.

  • Abruzzo
  • Apuulia
  • Basilicata
  • Calabria
  • Campania
  • Friuli-Venezia-Giulia
  • Latium
  • Liguuria
  • Lombardia
  • Marche
  • Molise
  • Sardiinia
  • Sitsiilia
  • Trentino-Alto Adige
  • Umbria
  • Valle d Aosta

Itaalia viinamarjasordid

Itaalias on ametlikult dokumenteeritud üle 350 erineva algupärase viinamarjasordi ning lisaks veel üle 500 kasutuses oleva kohaliku sordi. Peamised viinamarjasordid on:

Itaalia valged viinamarjasordid

  • Clero (Prosecco) on madala suhkrusisaldusega viinamari, millest valmib Prosecco – aromaatne ja kerge vahuvein.
  • Cortese on Piemontes laialt levinud valge viinamari, millest valmistatakse kuulus Gavi.
  • Garganega Venetost pärit karge viinamari, mis on üks Soave põhikomponent.
  • Greco on Kreeka juurtega viinamari, mida kasvatatakse peamiselt Campania ja Calabria piirkondades.
  • Moscato, millest valmistatakse vahu- ja dessertveine, on levinud üle Itaalia. Peamiselt kasvatatakse Moscatot Piemontes ning temast valmib kerge mulliga poolmagus ja aromaatne vahuvein. Sellest viinamarjast valmistatakse ka eestlastele tuntud Moscato d Astit.
  • Pinot Grigio on levinud ja edukas viinamarjasort Itaalias, mis masstoodangule omaselt on maitsev ja kergesti joodav ning seetõttu ideaalne suvejook.
  • Trebbiano on enimlevinud valge viinamarjasort, mida kasvatatakse üle terve Itaalia. Eriti olulisel kohal on ta Abruzzos ja Latiumis. Trebbioano veinid on küll veidi kahvatud, aga aromaatsed ja lihtsasti joodavad.

Itaalia punased viinamarjasordid

  • Lambrusco on viinamari, millest valmistatakse samanimelist vahuveini Lambrusco.
  • Catarratto on Sitsiilias levinud viinamari, mida kasutatakse kuulsa Marsala valmistamisel.
  • Primitivo on tahumata ja pisut robustne Horvaatia juurtega punane viinamari, mida kasvatatakse Lõuna-Itaalias, peamiselt Apuulias.
  • Sangiovese on kõige enamkasvatatud viinamari Itaalias, iseäranis muidugi Toskaanas. Temast valmistatakse kuulsaid veine, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino.
  • Barbera levik on kõige laialdasem Piemontes. Alba, Asti ja Pavia piirkonnas kasvav tumeda värviga ja kerge kirsimaitsega viinamari. Varem vähehinnatud viinamari on täna pärast laagerdumist (Barbera Superiore) hinnatud ja tõeliselt nauditav.
  • Corvina on peamiselt Venetos kasvav viinamari, mis on kuulsate veinide Valpolicella ja Amarone üks põhikomponente.
  • Nebbiolo on Piemonte uhkete veinide Barolo ja Barbaresco viinamari. Veinides on elegantsi ja aroomaatsust, milles on pisut suitsusust ja vürtsi.


Itaalia veiniga seotud olulisemad märksõnad

  • Vino Frizzante – poolvahuvein, milles on rõhku 2,5 – 3,5 bari.
  • Vino Spumante – vahuvein, milles on rõhk üle 3,5 bari.
  • Classico on vein, mis on toodetud ajalooliselt kõige vanemas osas kaitstud piirkonnas.
  • Superiore on vein, milles on veidi rohkem alkoholi (vähemasti 0.5 %) kui tavapärastes DOC/G veindes ja mis on toodetud saagikust piirates, mille tulemuseks on üldjuhul kõrgem kvaliteet.
  • Riserva on vein, mis on sõltuvalt veinitüübist laagerdunud vähemalt minimaalse perioodi.


Itaalia kuulsaimad veinid

Prosecco on Itaalia vahuvein, mida valmistatakse Veneto piirkonnas Charmant meetodil, kus teine fermentatsioon toimub suurtes survetankides. Prosecco on kergesti nauditav ja värske janukustutaja. Prosecco võib olla nii Spumante kui ka Frizzante.


Soovitatav lugemine

  • "Viinamägi Toscanas", Ferenc Máté

 

Itaalia Colosseum Itaalia maastik Itaalia Sitsiilia
Itaalia Sitsiilia rannik Sitsiilia Itaalia turg

  • Barbaresco
  • Barbaresco
    Barbaresco
  • Row of Nebbilo
  • Row of Nebbilo
    Row of Nebbilo
  • 1952645858-P1010200
  • 1952645858-P1010200
    1952645858-P1010200
  • Vitigno Nebbiolo
  • Vitigno Nebbiolo
    Vitigno Nebbiolo
  • White winer glass and cheese
  • White winer glass and cheese
    White winer glass and cheese

    Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
    Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
    Liitu uudiskirjaga