Rioja on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond, kust tulevad peamiselt Tempranillo viinamarjast valmistatud tammised, täidlased ja äratuntavalt iseloomuliku maitsega punaveinid, mis on üle maailma ühed hinnatuimad. Just Tempranillo annab Rioja veinile suurepärase maasikase karakteri, vahel leidub maitses ka ploomi ja kirssi. Lisaks punastele veinidele valmistatakse ka vähesel määral valgeid ja rose veine.

Rioja kuulsuse taga on tegelikult prantsuse veinimeistrid, kes ajal mil viinapuu juuretäi (Psylloxera) laastas Euroopa, iseäranis Prantsuse veiniaedu, liikusid üle Püreneede Rioja aladele, kuhu juuretäi ei olnud selleks ajaks veel jõudnud, tuues endaga kaasa rikkalikud veinivalmistamise kogemused. Nimelt 1840-ndate aastate lõpus tabas Prantsusmaa Bordeaux piirkonna viinamarjaistandusi Ameerikast toodud seenhaigus nimega Powdery Mildew (jahukaste) ja paarkümmend aastat hiljem juuretäi, mispeale liikusid mitmed Bordeaux veinimeistrid Riojasse kui kõige lähemasse ja perspektiivikamasse veinipiirkonda, tuues endaga kaasa kõige moodsamad veinivalmistamise teadmised. Üheks selliseks näiteks on tammevaadilaagerduse laialdane kasutuselevõtt sellel ajal. Mõnda aega saadi nautida head elu, kuid hiljem tabas paraku ka Rioja veiniaedasid nimetatud seenhaigus ja juuretäi, aga vähemalt oli selleks ajaks Rioja veinitööstus arenenud hoopis kõrgemale tasemele kui ta seda varem oli.

Hispaania põhjaosas paiknev Rioja asub vahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kliima kokkupuutepunktis. Piirkonda ümbritsevad mitmed mäed, mis kaitsevad viinamarjaistandusi vihma ja jaheda tuule eest, mis on Põhja-Hispaaniale üsnagi omane. Nime on Rioja endale saanud Oja jõe (el Rio Oja) järgi, mis on piirkonna tähtsaima Ebro jõe üks lisajõgedest. Rioja veinipiirkond on piki Ebro jõge umbes 100 km pikk ja 40 km lai.

Rioja maakonnas on kolm alamregiooni – Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja:Rioja veinipiirkond

  • Rioja Alta – asub Loode-Riojas, mille viinamarjaistandused paiknevad kõrgemal kui teiste piirkondade omad. Rioja Alta on tuntud oma vana stiili veinide poolest (vana stiil on tulisem, õhem ja tammisem, uus täidlasem, pehmem ja mahlasem). Kõrgemast kasvupiirkonnast tulenevalt on viinamarjade kasvuperiood lühem, sellest omakorda tulenevalt on siinsed veinid heledad, puuviljased, aromaatsed ja kerged.
  • Rioja Alavesa – vaatamata sellele, et siinne kliima on sarnane Rioja Alta kliimale, on Rioja Alavesa veinid täidlasemad ja suurema happelisusega. Viinapuud on istutatud hõredamalt ning viinapuude ridade vahed on suuremad kui tavaliselt. See tuleneb kehvast pinnasest, mistõttu tuleb viinapuud hõredamalt istutada, et kätte saada vajaminev hulk toitaineid.
  • Rioja Baja – erinevalt Alta ja Alavesa kontinentaalsest kliimast on Rioja Baja tugevasti mõjutatud vahemerelisest kliimast, millest tulenevalt on tegu Rioja kõige soojema ja kuivema piirkonnaga. Kui eelnevate Rioja piirkondade veinid on heledad, siis Rioja Baja piirkonnast tulevad väga tumedad ja kõrge alkoholisisaldusega. Mõningatel juhtudel võib alkoholisisaldus ulatuda kuni 18%-ni. Siinsed veinid on sageli happe- ja aroomivaesed, mistõttu kasutatakse neid peamiselt segamiseks teiste eelnevate piirkondade veinidega.

Kuigi Rioja on jagatud kolmeks alamregiooniks, kus klimaatilised tingimused ja pinnas on väga erinevad, ei leidu pudeli etikettidel viidet, millises alamregioonis on vastava veini viinamarjad kasvanud. Seda suuresti seetõttu, et erineva piirkonna veine segatakse kokku, andmaks veinile komplektsust ja nüansse.

Veidi tavatu on Rioja puhul see, et nii nimeka kvaliteetveini piirkonna nime võib kanda ka vein, millele ei ole aastakäiku märgitud, mis tähendab seda, et tegu on mitme aastakäigu seguveiniga. Kvaliteetveinide puhul on see väga haruldane (kui see pole just vahuvein, champagne või kangestatud vein). Kui aastanumbrit kuskilt etiketilt ei leia, siis tasuks otsida lühendit C.V.C. (Conjunto Varias Cosechas) ehk erinevate aastakäikude segu.

Rioja piirkonna pinnas on savine, mis sisaldab suures kontsentratsioonis kriiti ja rauda, lisaks veel lubjakivi ja liivakivi.

1925. aastal omistati Rioja’le DO (Denominacion de Origen) kvaliteediklass, olles Hispaanias esimene kes selle pälvis. 1991. aastal tunnistati Rioja veinipiirkond stabiilseima kvaliteediga piirkonnaks ning ta sai rangeimate normidega piirkonna tunnuse ehk Denominacion de Origen Calificada (DOC), olles taaskord esimene, kes sellise staatuse Hispaanias oli pälvinud.

Umbes 85% toodetavatest veinidest moodustavad punased veinid, mille puhul kõige enam kasutatakse Tempranillo viinamarja. Lisaks kasutatakse ka Garnacha Tinta, Graciano ja Mazuelo viinamarju. Rioja veinid valmistatakse tavaliselt mitme viinamarja segust (ca 90% juhtudel), kus tüüpiline punane seguvein koosneb umbes 60% Tempranillo’st, 20% Garnacha’st ja ülejäänud 20% Mazuelo’st ning Graciano’st. Valgeid veine valmistatakse põhiliselt Viura viinamarjast ja lisatakse Garnacha Blanca ja Malvasia viinamarju.

Rioja veinid on üldiselt tammised ja pikaealised. Seda seetõttu, et enamus veine laagerdatakse tammevaatides, isegi valgeid veine, mistõttu on Rioja valged veinid Vana Maailma kõige tammisemad valged veinid. Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veine Ameerika tammest vaatides, mis on eriti vaniljesed, aga samas kasutatakse tänapäeval üha rohkem ka Prantsuse tammest vaate. Peale tammevaadis laagerdumist laagerdatakse veini veel täiendavalt pudelis. Sõltuvalt sellest kui kaua vein on laagerdunud, saab aru pudelisiltidel kuvatavast alljärgnevast neljast klassifikatsiooni kategooriast:

  • Joven (noor vein), üldiselt lihtsalt Rioja nime kandev vein, mis on enamikel juhtudel värske vein, mis ei ole üldse või on vähem kui aasta tammevaadis laagerdunud.
  • Crianza nimetust võib kanda vein, mis on laagerdunud vähemalt 2 aastat, millest vähemalt 1 aasta tammevaadis. Ka valge ja rosé vein võib olla Crianza, olles laagerdunud vähemalt 2 aastat, millest 6 kuud tammevaadis.
  • Reserva nime saab kanda Rioja vein, mis on laagerdunud vähemalt 3 aastat, millest vähemalt 1 aasta tammevaadis.
  • Gran Reserva nime saab kanda Rioja vein, mis on laagerdunud vähemalt 5 aastat, millest vähemalt 2 aastat tammevaadis.

Reserva ja Gran Reserva veinide viinamarjad on korjatud väga headel aastatel, mistõttu igal aastal ei pruugita nimetatud veine toota. Nimetus Crianza, Reserva ja Gran Reserva ei pruugi olla alati kuvatud pudeli esietiketil vaid pudeli kaelal või tagaetiketil vastava templi kujutisena.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga