HispaaniaHispaania on kauni maastiku, rikka ajaloo ja sügava ning keerulise kultuuriga riik, kus vein on alati mänginud olulist rolli. Viinamarju on kasvatatud Ibeeria poolsaarel vähemasti 3000 aastat, ajast, mil esimesed Foiniiklased jõudsid Lõuna-Hispaaniasse ja rajasid sealse Cadiz'i linna, mille kaudu toimus elav veinikaubandus. Tänapäeva Hispaanias on veiniistanduste all üle 1,17 mlj hektari, mis teeb Hispaanast veiniistanduste pindala poolest maailma kõige suurema veiniriigi. Tootmismahult on ta Prantsusmaa ja Itaalia järel kolmas. Vähene tootmismaht tuleneb Hispaania viinapuuaedade madalast saagikusest, mis on tingitud kuivast ja mitteviljakast pinnasest, mistõttu on ka Kesk- ja Lõuna-Hispaanas veiniistandustes istikute arv hektari kohta madal, u. 900 – 1600 istikut hektari kohta (see on vaid 1/8 tihedusest, mida võib leida teistes veinipiirkodades, nt Bordeauxis või Burgundias). Samuti mängib madalamas tootluses suurt rolli Hispaania veinitootmisele omane traditsioonilisus.

Hispaania punaveine iseloomustab täidlus, mis tuleneb pikast laagerdumisperioodist tammevaadis. See annab Hispaania, eriti Rioja, veinidele iseloomuliku ja selgesti äratuntava maitse. Hispaania veinitootmine on pikki aastaid olnud kinni traditsioonides, pigem tahumata ja maalähedane. Sealhulgas kindlasti tammevaati kasutades ja seda isegi valgete veinide puhul.

Omapärane ja mitmekesine geografia ja kliima mängivad Hispaania veinides olulist rolli, alates haljendavast ja jahedast Galiitsiast kuni liivase ja päikselise Andaluusiani. Hispaania läbib mitmeid laiuskraade ja ulatub soojast vahemerelisest kliimast lõunas jaheda ja niiske, Atlandi-mõjutustega põhjani. Jahedad, niisked viinapuuaiad kaugel Põhja- ja Loode-Hispaanias toodavad kerget, karget, värskendavat valget veini, nt Rias Baixas. Soojemates ja kuivemates piirkondades sisemaal valmistatud veinid kalduvad olema täidlased, nagu nt Ribiera del Duero või Rioja. Vahemereäärsetes piirkondades valmivad kõrge alkoholisisaldusega raskemad punased. Kataloonia, kus kõrgustes leevendub kuumus ja vahemere ranniku niiskus valmivad aromaatsed Cava vahuveinid. Katalooniast diagonaalis lõunasse jääv Andaluusia on kangestatud veini Sherri kodupaik.

Hispaania veini tõus algas 19. sajandi keskel, mil juuretäi (Phylloxera) laastas Euroopa veiniistandusi, sealhulgas Bordeauxi piirkonda Prantsusmaal. Ajal, mil Prantsusmaa veinitootmine järsult vähenes, liikusid Prantsuse veinimeistrid üle Püreneede Rioja ja Navarra aladele, tuues kaasa oma veinitegemise laialdased kogemused. Selleks ajaks kui Phylloxera lõpuks Hispaaniasse jõudis, oli tema vastu leitud juba abinõu veinide pookimise abil ameerika pookealustega. Tänaseks on Hispaania veinitööstus palju kaasaegsem, järgides siiski vanu tavasid - tulemuseks on kvaliteetsed ja usaldusväärsed suurepärased veinid.

 

Hispaania veinide kvaliteediklassifikatsioon

Hispaania liitumisel Euroopa Liiduga korrastati muude regulatsioonide hulgas ka Hispaania veiniseadused sarnasemaks teiste Euroopa süsteemidega. Kasutusele võeti uus klassifikatsioon.

  • Vino de Mesa (VdM) – ehk tavaline lauavein, mis pärineb klassifitseerimata veiniaedadest või mitte algupärastest viinamarjadest. Tänapäeval "Mesa" enam ei lisata, vaid veinid märgistatakse lihtsalt Vino Tinto, Vino Blanco, Vino Rosato.
  • Vino Calidad, ehk geograafilise tähisega maakonnavein, kus on 100% päritoluga viinamarjad.
  • Vino de la Tierra, alates 2012. a IGP. 85% ulatuses kindlaks määratud piirkonnas kasvanud viinamarjadest, mis tavaliselt vastab suuremale veinipiirkonnale ning see märgitakse ka veinipudeli sildile. 15% võib olla naaberpiirkondadest.
  • DOP (Varasemalt DO, Denominacion de Origen) on määratletud algupäraga veinid, mis peavad vastama kehtestatud reeglitele. Hispaania DO staatusega veinidele on ette heidetud, et nad ei vasta piisavalt kõrgele kvaliteedile, mistõttu on püütud seda kuvandit muuta ning liigutud rangemate regulatsioonide suunas.
  • Denominacion de Origen Calificada (DOC). Kõrgeim kvaliteediklass, määratledes reegleid veelgi rangemalt võrreldes DO staatusega. DOC staatus on omistatud regioonidele, millel on täheldatud järjepidevat kvaliteeti. DOC kvaliteediklassi omas pikka aega vaid Rioja, nüüd ka Priorato. Ettepanek on tehtud ka Ribiera del Duerole, kuid sellest loobuti.
  • Denominación de Pago (DO de Pago) on üksikutele, rahvusvahelise reputatsiooniga maatükkidele omistatav klassifikatsioon. Loodi 2002. aastal, EU tunnustas 2003. Vastab Chateau mõistele Prantsusmaal. Kui veiniaed asub DOC piirkonnas, siis märgitakse pudelile Vino de Pago Calificado.

Veinile omistatud kvaliteediklass iseenesest ei tähenda automaatselt head veini, kuid annab kindlustunde, et vein on valmistatud teatud kindlaid reegleid järgides. Hea vein sõltub ennekõike veinimeistrist ja tema oskustest.

Lisaks kasutatakse Hispaania veinide puhul ka laagerdumisaega näitavaid märgiseid:

  • Crianza – vein on laagerdunud minimaalselt 2 aastat, millest 0,5 aastat tammevaadis. DOC aladel (Rioja, Priorat, "Ribiera del Duero") minimaalselt 1 aasta tammevaadis. Valgete ja rosé veinide puhul 1 aasta ja sellest 6 kuud tammevaadis.
  • Reserva - vein on laagerdunud minimaalselt 3 aastat, millest 1 aasta tammevaadis. Valgete ja rosé veinide puhul 2 aastat ja sellest 6 kuud tammevaadis.
  • Gran Reserva - vein on laagerdunud minimaalselt 5 aastat, millest 1,5 aastat tammevaadis. Valgete ja rosé veinide puhul 4 aastat ja sellest 6 kuud tammevaadis.

Kui pudelile on märgitud veini korjeaasta, siis peavad vähemasti 85% marjadest olema sellest korjeaastast.

Kvaliteedireeglite järgimise üle teostab järelevalvet iga piirkonna Consejo Regulador, kes tegutseb riikliku kontrollorganina ja tagab selle, et regulatsioone ja standardeid vältimatult järgitakse: alates kasutatud viinamarjasortidest, saagikusest ja laagerdumisajast kuni selleni, millist teavet kuvakse veinipudelil.

 

Hispaania veiniregioonid

Hispaania veinipiirkondade kliimat mõjutavad üle Hispaania laiuvad mäed, isoleerides loodes asuvat Galiitsiat ja kaitstes Riojat Biskaia lahelt pealepressiva vihma ja jaheda tuule eest. Teine oluline mõjutegur on suur platoo, mis valitseb Hispaania sisemaal ning kust kulgevad mitmed olulised jõed. Ebro, mis voolab läbi Rioja mitmetesse Kataloonia veinipiirkondadesse. Duero, mis enne Portugali suubumist läbib Ribiera del Duero regiooni. Tajo, mis lookleb läbi La-Mancha.
Hispaanias on suhteliselt suur arv DO klassifikatsiooni omavaid veinipiirkondi. DOC on omistatud vaid kahele piirkonnale Rioja ja Priorato. Ülejäänud piirkonnad on VdiT.

Hispaania tuntuim veinipiirkond on kahtlemata Rioja, kust tulevad Tempranillost valmistatud tammised ja täidlased äratuntavalt iseloomuliku maitsega punaveinid. Valdepenas, ehk vaese mehe Rioja, on tuntud oma mõistliku hinna ja hea kvaliteediga Tempranillode poolest. Lõunast leiab kangestatud veini Sherri. Kataloonias (Penedes ja Priorato) tuleb vahuvein Cava. Ruedast tuleb hispaanialik valge.

 

Rioja (DOC)

Rioja laiub 60 000 hektaril Hispaania vahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kliima kokkupuutepunktis. Rioja on kahtlemata üks kuulsamaid Hispaania veinipiirkondi, mille tammevaadis laagerdunud tummised, iseäralikud ja selgesti äratuntavad punaveinid on üle maailma ühed hinnatuimad. Riojas valmistatakse enamuses (90%) mitme marja segust punaveine, kuid leiab ka ühe sordi veine. Punastest viinamarjasortidest kasvatatakse peamiselt Tempranillot ja Garnachat, sekka pisut Gracianot ja Mazuelot. Valgete veinide viinamari on Viura.

Rioja on üks traditsioonilisemaid piirkondi Hispaanias ning peab endiselt kinni tavadest. 1991. aastal tunnistati Rioja esimese regioonina Hispaanias DOC piirkonnaks. Rioja jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa. Altast tulevad veidi robustsemad ja kergemad veinid, Alavesa on pisut heledam ja pehmem.

Rioja kuulsuse taga on tegelikult prantsuse veinimeistrid, kes ajal, mil viinapuu juuretäi (Psylloxera) laastas Euroopa, iseäranis Prantsuse veiniaedu, liikusid üle Püreneede Rioja aladele, kuhu juuretäi ei olnud selleks ajaks veel jõudnud, tuues endaga kaasa rikkalikud veinivalmistamise kogemused.

Rioja piirkonna kohta vaata siia.

 

Priorato (DOC)

Priorato on veinipiirkond Kataloonias. Priorato veinid valmivad peamiselt Garnacha ja Carinera viinamarjadest. Siit võib leida Hispaania ühe hinnatuma punaveini Ermita.

 

Penedes

Veinipiirkond Kataloonias, kust pärinevad mitmed ka eestlastele tuntud kuulsad tootjad nagu Miguel Torres, Jean Leon ja Freixenet. Penedesist leiab nii valgeid, punaseid kui ka rosé veine ning siin valmib lõviosa Champagne meetodil valmistatavast Cavast.

 

Ribera del Duero

Ribera del Duero on 20 000 hektaril laiuv veinipiirkond, mis on tuntud oma Tempranillost valmistatud jõuliste ja täidlaste punaveinide poolest. Hinnatud ennekõike Hispaania ühe kallima veini Vega Sicilia tõttu, mis valmib Cabernet Sauvignon, Merlot, Malbec ja Tempranillo viinamarjadest.

Ribera del Duero kohta vaata siia.

 

Navarra

Navarra on Rioja kõrval asuv veinipiirkond, mis ometi ei ole saavutanud oma naabriga võrdset kuulsust. Peamine viljeletav viinamari on Garnacha, millest valmistatakse hea hinna ja kvaliteediga veine.

 

Valdepenas

Valdepenas laiub 30 000 hektaril, kust on võimalik leida hea hinna ja kvaliteedi suhtega Tempranillost valmistatud punaveine. Valged veinid valmivad peamiselt Airenist.

 

Jerez ehk Xeres

Lõuna-Hispaanias asuv Jerezi veinipiirkond on koduks kangestatud veinile Sherri, mida valmistatakse peamiselt Palomina viinamarjast. Aga kasutatakse ka Pedro Ximinest, millest valmib magus dessertveini tüüpi Sherri.

 

Abona
Mondéjar
Alella
Monterrei
Alicante
Montilla-Moriles
Almansa
Montsant
Arabako Txakolina
Arlanza
Arribes
Pla del Bages
Bierzo
Pla i Llevant (Mallorca)
Binissalem/Mallorca
Bizkaiko Txakolina
Rías Baixas
Bullas
Ribeira Sacra
Calatayud
Ribiero
Campo de Borja
Cariñena
Ribera del Guadiana
Catalunya
Ribera del Júcar
Cava
Cigales
Rueda
Conca de Barberà
Somontano
Condado de Huelva
Tacoronte Acentejo
Costers del Segre
Tarragona
El Hierro
Terra Alta
Empordà-Costa-Brava
Tierra de Léon
Getariako Txakolina
Tierra del Vino de Zamora
Gran Canaria
Toro
Uclés
Jumilla
Utiel-Requena
La Gomera
Valdeorras
La Mancha
La Palma
Valencia
Lanzarote
Valle de Güimar
Málaga and Sierras de Málaga
Valle de Orotava
Manchuela
Ycoden-Daute-Isora
Madrid
Yecla
Méntrida

 

Vinos de Pago

Dehesa del Carrizal
Pago Guijoso
Domino de Valdepusa
Pago Señorío de Arinzano
Finca Elez

 

Hispaania viinamarjasordid

Mõningate allikate andmetel kasvab Hispaanias üle 600 erineva viinamarjasordi, siiski keskendub 80% riigi veinitootmisest vaid 20-le põhilisele viinamarjasordile.
Hispaania kõige laialdasemalt viljeletav viinamarjasort on Airen, valge viinamari, mis nõuab vähe hooldust ning tema väga hea vastupidavus põuale on võitnud veinikasvatajate poolehoiu, siiski mitte ilmtingimata veinimeistrite seas. Aireni kasutatakse ohtralt hoopiski brändi põhjana.
Teine levinud ja populaarne sort on Tempranillo, mis on vahest ehk ka kõige tuntum Hispaania kohalik viinamari. Tempranillo, mis tõlkes tähendab varajast, tuntus tuleneb suuresti tänu tema olulisele rollile hinnatud Rioja punastes veinides. Tempranillol on väga palju erinevaid kohalikke nimesid Ull de Llebre, Tinto Fino, Cencibel.
Neile järgneb Priorato piirkonnas peamine viinamarjasort Garnacha ning samuti Levante regiooni põhilised marjad Monastrell ja Bobal, mida kasutatakse nii tumeda punase veini kui ka kuiva rosé valmistamiseks.
Loode-Hispaanias on populaarsed valge veini sordid Albariño ja Verdejo. Lõuna pool Andaluusias, kus toodetakse Sherrit ja Malagat, on levinud viinamarjad Palomino ja Pedro Ximénez.
Teised populaarsed Hispaania viinamarjasordid, mida viljeletakse on Macabeo (Viura), Cariñena, Godello, Graciano, Mencia, Loureira ja Treixadura. Olulisel kohal on ka populaarsed vahuveini viinamarjad: Parellada ja Xarel-lo.
Loomulikult on esindatud Hispaanias ka rahvusvahelised viinamarjad nagu Cabernet Sauvignon, Syrah, Chardonnay ja Sauvignon Blanc ning neid kasvatatakse üha enam.

 

Sherri

Sherri on Lõuna-Hispaanias linnade Jerez, Sanlucar de Barrameda ja El Puerto de Santa Maria ümbruses valmistatav kangestatud vein, mida valmistatakse peamiselt Palomino viinamarjast (ca 95% piirkonna istikutest), kuid kasutada võib ka Moscateli või Piedro Ximinezit. Sherri valmistamisel mängib olulist rolli piirkonnas levinud looduslik pärm Flor, mida lisatakse laagerdumisel. Palomina viinamari käärib tavaliselt teatud alkoholi tasemeni, misjärel Sherri valmistajad kangestavad virret brändiga, et suurendada alkoholi taset ja lõpetada Flori tegevus, mis ei suuda elada üle 16% alkoholises keskkonnas.

  • Fino on kerge ja peen Sherri, milles on 15-18% alkoholi. See vein on saanud oma iseloomu tänu Florile.
  • Manzanilla tuleb rannikul asuvast Sanlucari piirkonnast. Manzanillat valmistatakse täpselt samamoodi kui Finot, kuid Sanlucari mereõhk toob Sherris välja soolaka maitse. Alkoholisisaldus on 15-19%.
  • Amontillado on sarnane Finoga, kuid sügavama värviga ja kuivem kui Fino. Amontillado valmistamisel kasutatakse veidi vähem Flori ning tema laagerdumisaeg vaadis on veidi pikem. Alkoholisisaldus on tavapäraselt 16-22%.
  • Oloroso Sherri on tumedama värviga ja temas on rohkem jääksuhkruid. Teda kangestatakse rohkem ja tema alkoholisisaldus on 17-22%.
  • Cream Sherry on rikkalik ja pigem dessertveini tüüpi vein. Temas on tihti 15,5-22% alkoholi.
  • Pedro Ximénez on rikkalik ja populaarne dessert tüüpi vein, mida valmistatakse Pedro Ximinezi päikese käes kuivatatud viinamarjadest (rosinatest). Alkoholisisaldus jääb enamasti 18% juurde.
  • Palo Cortado on väga haruldane Sherri, kuna tema puhul on tegemist aromatiseeritud veiniga, mis laagerdub pisut teistmoodi looduslikul viisil. Tihti on tema alkoholisisaldus 17-22%.

 

Cava

Cava on traditsioonilisel Champagne meetodil valmistatud Hispaania vahuvein, mida toodetakse peamiselt Xarel-lo, Macabeo ning Parellada viinamarjadest. Eksperimenteeritakse ka Chardonnay ja Pinot Noiriga. Cava pärineb Katalooniast, Codorniu veiniaiast. Nimetus Cava võeti ametliklult kasutusele 1970. aastal. Täna on „Cava" märgise kasutamine lubatud vaid loetud piirkondades. Umbes 95% Hispaania Cavast tuleb Katalooniast.

 

Hispaania veiniga seotud olulisemad märksõnad

  • Bodegas tähendab veinimõisa
  • Barrica, Roble tähistab veini, mis on laagerdatud tammevaadis, kuid vähem, kui Crianza nõuded.

 

Hispaania Madriid Hispaania maastik Hispaania kirsipuu
Tapasbaar Raamatuturg Segovia
Hispaania vein Hispaania sink Hispaania rahvusköök
Toledo Toledo maastik Segovia akvedukt
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga