gruusia veinGruusia on maailma vanim veinivalmistamise piirkond. Lõuna-Kaukaasia viljakad orud on usutavasti esimesed kohad, kus alustati veiniviinamarjade kasvatamist juba üle 8000 aasta tagasi. Selle tõestuseks on 7. sajandist e. Kr. pärit pronkskuju, mille arheoloogid leidsid Vani linnas kaevandamistel. Seda Tamada kuju, toostimeistrit, loetakse maailma vanimaks veinitegemise sümboliks. Samuti pärinevad Gruusia aladelt paljud teised hõbedast, kullast ja pronksist 2. ja 3. sajandil e. Kr. leitud viinamarjade motiive kandvad esemed. Veinivalmistamine on olnud Gruusia majanduse üks põhilisi alustalasid juba sajandeid ning omandanud läbi pika ajaloo lausa ikoonilise tähenduse, moodustades täna lahutamatu osa Gruusia kui (veini)riigi identiteedist. Kogu Gruusias on tavapärane, et iga majapidamine kasvatab viinamarju ja toodab oma veini. Vein on kesksel kohal Gruusia kultuuris ja tihedalt seotud Gruusia religioosse pärandiga, kajastudes arhitektuuris, luules, rahvalauludes ja lugudes.

Üks Gruusia veinivalmistamise eripära on kuevride kasutamine. Kuevri on savist veini kääritamise anum, mis maetakse maa alla. Kui kääritamisele minev mahl on kuevridesse pandud, siis kuevri suletakse kaanega ning kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib anuma ja reguleerib veini temperatuuri. Maapõues on käärimise temperatuur madal, mistõttu see kestab 3-4 kuud. Mõned kuevrid võivad jääda maa alla isegi kuni 50ks aastaks. Traditsiooniliselt leiab kogu veini valmimine aset kuevris, alates käärimisest kuni veini vananemiseni. UNESCO lisas selle traditsioonilise, üle 7000 aasta vanuse Gruusia veinivalmistamise meetodi UNESCO vaimsete kultuuripärandite nimekirja. Kuevrid valmistatakse käsitööna ning neid võib leida väga erinevates suurustes, suurimad mahutavad isegi kuni 2 tonni veini.

veinianum kuevriTeine juba tuhandete aastate vanune Gruusia veinivalmistamise eripära on veini kääritamine koos rootsudega. Rootsud lisavad veinile küpsemisel õielisust ja rohkem komplekseid tanniine. Seda meetodit kasutatakse eriti Ida-Gruusia veinipiirkondades. Varsi kasutatakse ohtralt punaveinide valmistamise, aga ka valgete veinide puhul – mistõttu ongi Gruusia valged veinid oranžikad/kuldsed.

Veinivalmistamise seisukohalt on Gruusia õnnistatud riik, kuna tingimused veinikasvatuseks on äärmiselt sobilikud. Ilmastik on stabiilne ning ekstreemsused on tavapäratud. Gruusia suved kalduvad olema päikeselised, talved pehmed ja jäävabad. Külluses leidub looduslikke allikaid ja ojasid, mis Kaukasuse mägedest mineraaliderohke vee alla orgudesse kannavad. Ilmselt seetõttu ongi Gruusia nii mitmekesine ja rikas veiniriik, kus kasvab üle 500 erineva viinamarjasordi.

Gruusias toodavad veine nii tuhanded väikesed põllumehed (kasutades vanu traditsioonilisi veinivalmistamise meetodeid) kui ka kaasaegsed suured veinitootjad nagu Teliani Valley, Telavis Marani jt. Gruusia veinitoodang on suurusjärgus 150 miljonit liitrit aastas. Veiniistanduste pindala on hõlmab 45000 hektarit, kust leiab 18 piirkonda, mis vastavad kohalikule Controlled Appellations of Origin süsteemile, kus kontrollitakse Gruusia põllumajandusministeeriumi poolt lubatud viinamarjasorte, istutustihedust ja saagikust (lubatud on 8 tonni hektari kohta).

Pidutsemine, vein ja külalislahkus on Gruusia kultuuriruumi kesksed osad. Pidutsemistel on alati kohal toostimeister, ehk Tamada, kes ütleb arvukalt tooste ning hoolitseb selle eest, et veini voolaks ohtralt. Tamada on tavaliselt seltskonnas kõige austusväärsem isik. Toostide teemad on väga laiad ja toostid ise tihti väga pikad. Alles pärast toosti on kohane juua. Sajandeid tarbisid grusiinid (mõningates piirkondades siiani) veini Kantsist. Kantsi on looma sarvest valmistatud ainulaadne jooginõu.

Gruusias valmistatakse traditsiooniliselt suurepäraseid poolmagusaid veine, mida toodetakse nii valgetena kui ka punastena, sh kuulus Kindzmarauli, aga ka veidi vähem tuntud, kuid kõrgelt hinnatud Ojaleshi ja Pirosmani ning muidugi Khvanchkara. Gruusia vein sobib iseäranis hästi kokku Gruusia rikkaliku ja suurepärase toiduga.


Gruusia veinipiirkonnad

Üldjoontes võib Gruusia veinipiirkonnad jagada Lääne-Gruusiaks ja Ida-Gruusiaks. Piirkonnad erinevad üksteisest nii pinnase kui ka kliima poolest.

Ida-Gruusia olulisim piirkond on Kahheetia, mille kliima on kontinentaalsem ning pinnas savi-liivane. Põhiline punane viinamari on tumepunase viljalihaga Saperavi, millest valmib Kindzmarauli. Valgetest on populaarsed ja levinud Rkatsiteli ja Mtsvane. Ida-Gruusais, Kahheetias kääritatakse veine (sh valgeid) koos kestade ja rootsudega, mistõttu on valged veinid kuldse värviga.

Lääne-Gruusias on niiskem kliima tulenevalt Musta mere ranniku lähedusest ning seal valmistatakse pigem kergemaid veine. Punastest on levinuim suure suhkrusisaldusega Aleksandrouli. Lääne-Gruusias ei kääritata veine rootsudega.

Gruusia veinipiirkondadest on olulisim ja tuntuim kahtlemata Kahheetia, kus toodetakse 70% Gruusia veinidest. Kahheetia on juba sajandeid vana ja antiikne veinikasvatuse piirkond. Kahheetia (Kakheti) oru pinnas on eriti viljakas, suved kuumad ja kuivad, mistõttu ongi veinikasvatus seal nii arenenud. Kahheetia jaguneb Telavi ja Kvareli alampiirkondadeks.
Lisaks on tuntuimad piirkonnad Gruusias Kartli, Imereti, Racha-Lechkhumi, Kvemo Svaneti, Abhaasia ja Ajara.


Gruusia viinamarjasordid

Gruusia viinamarjasordid on meil vähetuntud, kuigi neid on kokku umbes pooltuhat, millest kaubanduslikus kasutuses on umbes 40 ringis. Tuntuimad neist on loomulikult Rkatsiteli ja Saperavi.

  • Rkatsiteli on kõige olulisem ja kuulsaim Gruusia valge veini viinamari. Rkatsiteli on väga populaarne, iseäranis Alazani orus Kahheetias, kuid teda leiab ka Kartlist ning mõningal määral ka Lääne-Gruusias. Teda kasvatatakse ka väljaspool Gruusiat, näiteks Ukrainas, Moldaavias ja Bulgaarias. Mõningad allikad väidavad seetõttu, et kasvupindala järgi ületab ta isegi Chardonnay. Rkatsiteli populaarsuse põhjus on tema vastupidavus, külmakindlus ja kõrge saagikus. Rkatsiteli eelistab küll sooja kliimat, kuid ta on üsna vastupidav ja kohandub hästi ümbritsevate tingimustega, mistõttu ongi ta nii levinud. Rkatsiteli on kõrge happesusega ning temast on võimalik valmistada suurepärase karakteriga veine. Tema laad varieerub sõltuvalt konkreetsest kasvukohast ja kasutusotstarbest, sest paljuski kasutatakse teda ka brändi valmistamiseks. Rkatsiteli on pärit Kahheetiast ja tähendab tõlkes „punane kobar", kuna tema vars on küpsedes roosakas/punakas.
  • Saperavi on pärit Ida-Gruusiast, Kahheetiast, kuid teda kasvatatakse üle terve Gruusia ning Moldaavias ja Armeenias. Saperavi on saagirohke ja vastupidav viinamari, mis suudab ellu jääda ka eriti ekstreemsetes külmades tingimustes. Saperavis on kõrge alkoholipotentsiaal ning teda kasutatakse ulatuslikult segudes teiste viinamarjadega. Saperavi tähendab gruusia keeles "värvimist/värvi", kuna tema viljaliha on tumepunane ja pressimisel annab isegi väike kogus tumepunast värvi. Saperavist valmistatud veinid on sügavpunased ning sobivad pikemaks hoidmiseks, isegi kuni 50 aastat. Saperavist valmistatakse Kindzmaraulit, samuti Mukuzanit ja poolmagusat Pirosmanit. Lisaks kasutatakse Saperavi't Alazani segudes koos valge Rkatsiteli marjaga.
  • Mtsvani on oluline Gruusia viinamari, mida segatakse tihti Rkatsiteliga, millele ta lisab puuviljasust ja tasakaalustab aromaatsust. Gruusia keeles tähendab Mtsvane „rohelist".

 

Gruusia veinid

Gruusia veinid kannavad sarnaselt Bordeauxi ja Burgundia veinidele nime algupärase regiooni, piirkonna või küla järgi. Veinid on tihti segu kahest või enamast viinamarjast. Gruusia veine liigitatakse: magusad, poolmagusad, poolkuivad, kuivad, kangestatud ja vahuveinid. Poolmagusate veinide valik on kõige suurem ja populaarsem.


Gruusia valged veinid

Gruusias valmistatud valged veinid saavutavad oma kuldse värvi veetes kuni 6 kuud koos kestade, rootsude ja ohtra pärmiga kogu käärimisaja jooksul kuevrides. Selle tulemusel saadakse sügav tekstuur ja parkainete rikkus, mida tavapärasel meetodil valmistatud valgel veinil ei ole.

  • Pirosmani on poolmagus vein, mis valmistatakse 40% Tsolikauri ja 60% Tsitska segust.
  • Tsinandali on segu Rkatsiteli ja Mtsvane marjadest, mis pärinevad Kahheetiast, Telavi ja Kvareli regioonidest.
  • Mtsvani on kuiv valge vein, mis on tehtud Mtsvani viinamarjadest.
  • Kakheti on valge lauavein, mida valmistatakse Kahheetias kasvavatest Rkatsiteli ja Mtsvane viinamarjadest. Merevaigukarva veinil on puuviljane aroom ja vaniljene maitse.
  • Alazani on saanud oma nime Alazani jõe järgi. Alazani on poolmagus kõrrevärvi vein, mida tehakse 100% Rkatsiteli viinamarjast. Alazani oru kliima on teistest Gruusia veinipiirkondadest pisut soojem, mistõttu on kohalikud viinamarjad magusamad.


Gruusia punased veinid

  • Khvanchkara on kõige populaarsem Gruusia poolmagus punane vein, mida valmistatakse Lääne-Gruusias Khvanchkara istandustes Rachas kasvavatest Alexandria (70-80%) ja Mudzhuretuli (20-30%) viinamarjadest. Khvanchkara käärib kuevris maa all 2 kuud ning seejärel laagerdatakse 1-2 aastat. Veinil on tugev ja äratuntav bukett, täidlane maitse, tasakaalus tanniinid ja kerge vaarika maitse. Värvilt tumeda rubiini karva. Alkoholisisaldus 10,5% - 12 %, jääksuhkruid 3 – 5 %.
  • Kindzmarauli on kõrgekvaliteediline poolmagus tumepunase värvusega vein, mida valmistatakse Kahheetias Kvareli piirkonnas Kaukasuse nõlvadel kasvavast Saperavist. Tal on tugev iseloomulik bukett ja aroom, tasakaalukas ja velvetine maitse. Veinis on 10,5 – 12 % alkoholisisaldust ning 3 – 5 % jääksuhkruid.
  • Mukuzani on kuiv punane vein, mis valmib 100% Saperavist Mukuzanis, Kahheetias. Mukuzani valmib valitud korjest ja kääritatakse kontrollitud temperatuuril. Pärast kääritamist laagerdub Mukuzani 3 aastat tammevaadis, et lisada veinile kompleksust. Mukuzanit loetakse parimaks Saperavist valmistatud Gruusia punaseks kuivaks veiniks.
  • Pirosmani on poolmagus punane vein, mida tehakse Alazani orus Kardanakhi külas kasvavast Saperavist. Pirosmani valmistatakse savianumates, kuevrides. Pirosmani sisaldab 10,5 – 12 % alkoholi ja 1,5 – 2,5 % jääksuhkrut.
  • Saperavi on punane vein, mida tehakse Saperavi viinamarjast Kahheetia piirkonnas. Saperavi on vein, millel on iseäralik bukett ja harmooniline maitse. Saperavi kangus on 10,5 - 12,5 % ja happesus 5 – 7 %. Saperavit valmistatakse aastast 1886.
  • Alazani on kerge punane, poolmagus vein, mis on segu 60% Saperavi ja 40% Rkatsiteli marjadest. Alazani nimi tuleb ühest olulisemast Gruusia jõest, mis on piiriks Gruusia ja Aserbaidžaani vahel. Antud piirkonna kliima on pisut soojem kui teistes Gruusia veinipiirkondades, mistõttu on viinamarjad veidi magusamad kui mujal.


Mõisteid

  • Marani - veinimõis


Milline on hea Gruusia vein? Veiniguru.ee soovitab head Gruusia veini.

 white Alaverdi  

Old Gruzia Alaverdi White
Rkatsiteli, Kahheetia, Alazani org
Poolkuiv valge vein, 12%

 

Õlgkollase tooniga, meeldiva värske aroomiga poolkuiv valge vein. Maitse on tulvil puuviljalist küpsust, mida täiendab harmooniline magususe ja happesuse tasakaal.

 

 

 

 

 

 

 Teliani Valley Tvishi  

Teliani Valley Tvishi
Tsolikauri, Lechkhumi, Tvishi appelatsioon
Valge vein, poolmagus, kergelt täidlane, 11%

 

Õrna merevaigukollase tooniga poolmagus valge vein, mille iseloom on tulvil kevadist värskust ja suvist küpsust. Aroomis on tunda õrna lillelist ja mesist nooti. Meeldiva üllatuse pakub veini kergelt kihisev maitse.

 

 

 

 

 old gruzia saperavi

Old Gruzia Saperavi
2008, Saperavi, Kahheetia

Keskmise täidlusega kuiv punane vein, 13%

 

Tumeda rubiinpunase värvusega kuiv punavein. Veini nooruslik karakter väljendub selgelt jõulises värskete marjade aroomis. Maitses on tunda pisut küpsemat puuviljanooti, mis seguneb järelmaitses meeldiva parkhappega.

 

 

 

 

 

 Teliani Valley Kindzmarauli

Teliani Valley Kinzmarauli
Saperavi, Kahheetia, Kvareli küla
Keskmise täidlusega, poolmagus, punane vein, 11%

 

Tumepunase värvusega poolmagus vein, mille aroomis on tunda roosi kroonlehtede, kannikeste, ploomide ja metsmarjade noote. Maitses domineerib küps ja magusa alatooniga puuviljade küllus. Järelmaitse on pikk ja sametine.

 

 

 

 

 

 Teliani Valley Mukuzani  

Teliani Valley Mukuzani
Saperavi, Kahheetia, Mukuzani ja Tsinandali külad
Punane vein, kuiv, täidlane, 13%

 

Veini aroom on tulvil küpset marjasust – mustsõstar, ploom ja põldmari. Täidlane ja elegantne maitsebukett on meeldivas tasakaalus – küpse puuvilja karakter põimub sametise parkhappe ja õrna tammenüansiga järelmaitses.

 

 

 

 

 

 

   

 

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga