pine-branch-viennaAustria on Kesk-Euroopa üks tähtsamaid veinitootjaid, seda nii kvaliteedi kui ka innovaatilisuse poolest. Sealt tulevad väga omanäolised veinid, mis on eeskujuks paljudele Austriaga piirnevatele veine tootvatele riikidele. Samas on Austria veinid tuntud üle kogu maailma. Viinamarjasortidest on vaieldamatuks kuningaks vürtsikas ja aromaatne Grüner Veltliner.

Austrial ei ole merepiiri ja seal valitseb kontinentaalne kliima, mis tähendab seda, et temperatuuride erinevus talvel ja suvel on väga suur. Austriast tulevate veinide omadusi mõjutavad ka kohalikud geograafilised olud nagu näiteks Doonau jõgi, mis voolab läbi enamike Austria veinipiirkondade ja mis aitab natukene mahendada kontinentaalset kliimat. Samamoodi mõjub ka Neusiedli järv Austria idaosas. Pannoonia tasandikult puhuvad idatuuled aitavad kaasa heade punaste Austria veinide valmimisele.

 

Austrias kasvatatavad viinamarjasordid

Austria kvaliteetveinide tootmiseks võib kasutada 35 eri viinamarjasorti – neist 22 on valged viinamarjad ja 13 punased viinamarjad. Kahtlemata kõige kuulsamateks valgeteks viinamarjasortideks on Grüner Veltliner ja Riesling, parimad veinid eelpoolmainitud viinamarjasortidest tulevad piirkondadest Wachau ja Weinviertel. Teised märkimisväärsed valged viinamarjasordid on Chardonnay, Welschriesling, Weissburgunder ja Sauvignon Blanc. Punastest viinamarjasortidest väärivad mainimist Blaufrankisch, Zweigelt, Pinot Noir (mida teatakse ka Blauburgunder’i nime all) ja Saint-Laurent.

 

Veinitööstuse ajalugu Austrias

Veinikasvatamise ajalugu Austrias ulatub tagasi Vana-Rooma aegadesse. On tõendeid, et praeguse Alam-Austria veinipiirkondades Carnuntum’is ja Thermenregion’is tegeleti veinikultuuri viljelemisega juba 2000 aastat tagasi. Samal ajajärgul rajasid mungad  Doonau jõe ja selle lisajõgede järskudele kallastele veiniaedasid. Tänapäeval on Viini veiniaedades väga levinud nii-öelda „Heuriger’i kultuur“ – st et seal on palju teatud sorti tavernaid, kus veinitootjad pakuvad noort veini. Heuriger’i kultuur leiab täpsemat käsitlemist Viini veinipiirkonna peatükis.

Veel 20. sajandi teises pooles seostati Austria veine magusa masstoodanguga, mis oli tehtud enamjaolt Grüner Veltliner ja Müller-Thurgau viinamarjadest. Tänapäeval pannakse siiski rohkem rõhku kvaliteedile ning enamik veine on karged ja kuivad, mõningad neist on väga hea laagerdamise potentsiaaliga, muutudes vanemas eas üha paremaks. Austria veinide kvaliteetsemaks muutumises on omajagu „süüd“ ka 1985. aastal puhkenud skandaalil, mil avastati, et Austria veinitootjad kasutavad veinide magusamaks tegemiseks antifriisi ehk etüleenglükooli. Sellel skandaalil oli laastav mõju Austria veinitööstusele – oluliselt sai kannatada nii veinide eksport kui ka Austria veinide maine üleüldiselt. Siiski nüüdseks on kehtestatud karmid seadused ja Austria veinide maine on taastunud.

 

Austria veinipiirkonnad

Austria võib veinipiirkondade kontekstis jagada neljaks veinipiirkonnaks, mis omakorda jagunevad 16 väiksemaks veinipiirkonnaks:

  • Alam-Austria veinipiirkond (suurus ligikaudu 27 128 hektarit, sisaldab endas 8 väiksemat veinipiirkonda)
  • Burgenland (suurus ligikaudu 13 840 hektarit, jaguneb 4 väiksemaks veinipiirkonnaks)
  • Steiermark (suurus ligikaudu 4 240 hektarit, jaguneb kolmeks väiksemaks veinipiirkonnaks) ja
  • Viini veinipiirkond (suurus ligikaudu 612 hektarit, väiksemateks veinipiirkondadeks ei jagune).

 

Alam-Austria-veinipiirkond

Wachau veinidAlam-Austria on Austria suurim veinipiirkond, seda nii pindalalt kui ka veinitoodangult, ja siit tuleb ligikaudu pool Austria veinitoodangust. Piirkond ise asub Kirde-Austrias Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi vahetus naabruses. Selles piirkonnas kasvatatavate viinamarjade loetelu on päris pikk, aga kõige hinnatumateks viinamarjasortideks on seal ikkagi Grüner Veltliner ja Riesling.
Alam-Austria veinipiirkond jaguneb omakorda 8 väiksemaks veinipiirkonnaks:

  • Wachau
  • Kremstal
  • Kamptal
  • Traisental
  • Wagram (varasem nimetus Donauland ehk "Doonau maa")
  • Weinviertel
  • Carnuntum
  • Thermenregion

Samas kliima poolest võib Alam-Austria veinipiirkonna jagada kolme teineteisest eristuvasse kategooriasse – Weinviertel’is on jahe ja kuiv kliima, mis võimaldab toota veine, milles on rohkesti happelisust ja värskust; Doonau ümbruses asuvates veinipiirkondades ja Thermenregion’is on suhteliselt mõõdukas kliima, samas kui kagusse jäävas Carnuntum’i piirkonnas on piisavalt soe kliima selleks, et seal kasvatada punaseid viinamarjasorte.

Pannoonia tasandik toob päevasel ajal veinipiirkonda palju kuuma õhku. Palavad päevad vahelduvad külmade öödega. Tänu sellisele suurele ööpäevasele temperatuuri kõikumisele arenevad viinamarjades delikaatsed aroomid ja nad säilitavad oma väärtusliku happelisuse. Seda mõju on eriti selgelt tunda alamregioonides Wachau, Kremstal ja Kamptal ning natuke vähem Wagram’i alamregioonis.
Kuna Alam-Austria veinipiirkond on väga suur, siis ei ole arvatavasti mingi ime, et ka pinnas erineb suuresti. Seal leidub nii tasaseid pinnaseid, kus domineerib löss ja seal on ka järskusid kallakuid, kus on viinapuude kasvatamiseks vaja ehitada terrassid. See viimane kehtib eriti just alamregioonide Wachau ja Kamptal kohta.
Alam-Austria veinipiirkonnas asub kaheksa kuueteistkümnest Austria veiniregioonist. Selles veinipiirkonnas toodetakse nelja Districtus Austriae Controllatus (DAC) veini, mis kõik baseeruvad valgetel viinamarjadel Grüner Veltliner või Riesling. Lisaks sellele on kõrgelt hinnatud Wachau veinipiirkonnas veel oma veinide klassifitseerimise süsteem, mille raames kvaliteetveinid jagunevad kolme kategooriasse: Steinfeder, Federspiel ja Smaragd.
Alam-Austria veinipiirkond on ka ajalooliselt suure tähtsusega Austria veinitootmise ajaloos. Arheoloogilised väljakaevamised tõendavad, et Traisentalis kasvatati viinamarjasid juba 4000 aastat tagasi. Selles piirkonnas, Wagram’is Klosterneuburg’i linnas asub tähtis ülikool, mis tegeleb veinikasvatuse uurimisega ja sama linn on koduks ka riigi vanimale veinitootjale, milleks on Stift Klosterneuburg.
Viinamarjasortidest domineerivad Alam-Austria veinipiirkonnas Grüner Veltliner ja Riesling, aga siin leidub ka viinamarjasid Chardonnay, Zweigelt, Pinot Noir ja Saint-Laurent.

 

Steiermark

Steiermark on Austria kõige lõunapoolsem veinipiirkond, asudes kohe Sloveenia piiri ääres. Maastik on mägine ja siin avaldab oma mõju Vahemereline kliima, mis tähendab et viinamarjakasvatuse tingimused on siin märkimisväärselt erinevad kui ülejäänud Austria veinipiirkondades. Selles piirkonnas kasvatatakse märkimisväärselt Sauvignon Blanc’i, veine tehakse Traminer’i perekonna viinamarjadest, samuti tehakse siin kohalikku rosé veini Blauer Wildbacher viinamarjadest ja seda kutsutakse Schilcher’iks.

Steiermarki veinipiirkond on ligikaudu 4 240 hektarit suur ja see jaguneb kolmeks alampiirkonnaks:

  • Südoststeiermark ehk Kagu-Steiermark
  • Südsteiermark ehk Lõuna-Steiermark
  • Weststeiermark ehk Lääne-Steiermark

Maastik on siin künklik ja mägine ning paljud viinamarjaistandused on rajatud järskudele mäenõlvadele, nii et nad saaksid kätte piisavalt palju päikesevalgust ja et nad oleksid kaitstud tuulte eest.

Kuigi Steiermark’i kliima on peaaegu vahemereline, on seal siiski ka mõningaid kontinentaalse kliima elemente. Siin on soojad suved, niiske ja kõrge sademete hulk. See kõik mõjutab siin toodetud veinide kvaliteediomadusi. Viinamarjade kasvuperiood on pikk, mis tähendab seda, et viinamarjadel on aega areneda ning viinamarjade maitses on tunda kompleksust ja happelisust.

Steiermark’i piirkonna veinid on eriti iseärased ja väljendavad oma regiooni omapära. Kagu-Steiermark’i vulkaaniline pinnas on suurepärane alusmüür vürtsikate Traminer veinide tootmiseks. Samas kui Lõuna-Steiermark’i veinipiirkondades on pinnaseks lubjakivi ja suurtel kõrgustel kasvatatud Sauvignon Blanc on suurepärane toormaterjal maailmatasemel veinide valmistamiseks. Värske ja hoogne rosé vein Schilcher Lääne-Steiermark’ist on kujunenud omamoodi kultusveiniks.

Steiermark on Austria üks väiksemaid veinitootmise piirkondasid. Kogu Austria veinitoodangust tuleb siit ligikaudu 10% ja suur osa siin toodetavast veinist tarbitakse kohapeal. Lisaks eelpoolmainitud viinamarjasortidele, kasvatatakse Steiermark’is veel Chardonnay, Weissburgunder ja Welschriesling viinamarjasid. Kuigi kolm neljandikku siin piirkonnast kasvatatud viinamarjadest on valged, toodetakse siin ka suurepäraseid punaseid veine. Enimlevinud viinamarjadeks punaste veinide puhul on Zweigelt, Pinot Noir ja Saint-Laurent.

 

Burgenland

Burgenland on suur veinitootmise ala Austria idapiiril. Piirkond jaguneb neljaks alampiirkonnaks:

  • Neusiedlersee
  • Neusiedlersee-Hügelland
  • Mittelburgenland
  • Südburgenland

Veinitootmise ala on koondunud Neusiedli järve ümber, millel on suur mõju selles piirkonnas toodetavatele veinidele. See piirkond on koduks Austria punastele veinidele, mis põhinevad peamiselt Blaufrankisch ja Zweigelt viinamarjadel. Samuti on Burgenland koduks Austria kuulsaimatele väärishallitusel „botrytis cinera“ põhinevatele dessertveinidele.

Burgenland võtab enda alla kitsa maariba, mis jookseb Doonau jõest alla kuni Steiermark’i veinipiirkonnani välja. Burgerland’i idaosa piirneb Ungari piiriga ja lääneosa piiriks on Alpide jalam. Enamik piirkonnast asub tasandikul, ainult mõnes üksikus kohas on veinipiirkonnad rajatud Alpide jalamile.
Pannoonia tasandikul, mis katab enamuse Ungarist ja Ida-Austriast, on oluline mõju veinidele, mida toodetakse Burgenland’i piirkonnas. Tänu eelpoolmainitud tasandikule, puhub Burgenland’is viinamarjade kasvamise perioodil soe idatuul. Kui siia veel lisada asjaolu, et see piirkond on suhteliselt päiksepaisteline, siis saame kokkuvõtteks suurepärased kasvutingimused punaste veinide tootmiseks.

Neusiedli järv veinipiirkonna põhjaosas püüab kinni suvise kuumuse Pannoonia tasandikult ja salvestab selle endasse, mis teeb sügise soojemaks ja seega pikendab viinamarjade valmimise perioodi. Järvest tulev niiskus soodustab väärishallituse (botrytis cinera) levikut, seda eriti just regioonides Seewinkel ja Rust. Nendest piirkondadest pärit Beerenauslese, Trockenbeerenauslese ja Ausbruch veinid on ühed maailma parimad ja ihaldusväärseimad.

Burgenland on koduks DAC kvaliteetveinidele Mittelburgenland, Eisenberg, Leithaberg ja Neusiedlersee. Olgu öeldud, et Ungari veinipiirkond Sopron, teiselpool piiri, on sisuliselt laiendus Burgenland’i veinipiirkonnale ja sealt tulevad veinid on oma iseloomult sarnased Burgenland’i veinidele.

 

Viini veinipiirkond

Viini veiniaiadViin on pikaajaliste veinitraditsioonidega ja ka tänapäeval toodetakse veini linna territooriumil. Enamik Viini veinipiirkondasid asub Viini linna 19., 21. ja 23. piirkonnas  ja veiniaedade pindala kokku on ligikaudu 700 hektarit. Need veiniaiad on Viini linna auks ja uhkuseks, andes oma panuse linnaõhu kvaliteedi paremaks muutmisele.

Nii nagu vanasti, nii ka tänapäeval on Viini veinikultuuri igapäeva osaks veinibaarid, mida nimetatakse nimega „Heuriger“ – veinitootjad pakuvad seal enda toodetud värsket veini. Nimi tuleneb sõnast „Heurig“, mis tähendab Šveitsi ja Austria dialektis „selle aastane“ – ning seda nimetust kasutatakse nii veini enda kui ka baaride kohta, mis seda pakuvad. Austrias on nende baaride pidamiseks vaja eraldi litsentsi ja need kohad on nii austerlaste kui ka turistide seas väga populaarsed.

Viini veinipiirkonna veinitööstusele avaldab suurt mõju sealt läbi voolav Doonau jõgi, mis leevendab nii kohalikku külma talve kui ka palavat suve, tehes temperatuuri ühtlasemaks. Rikkalik lubjakivine pinnas jõe põhjapoolsemas osas on eriti sobiv kasvatamaks selliseid viinamarju nagu Grüner Veltliner, Chardonnay ja Riesling. Lõunapoolsemas osas kasvatatakse punaseid viinamarjasorte nagu Zweigelt ja Pinot Noir.

Enamik Viini veine tehakse sellise eesmärgiga, et neid saaks noorest peast tarbida, kuigi valmistatakse ka sellist veini Grüner Veltliner’i viinamarjadest, mis saavutab oma täiuslikkuse alles pärast pikka laagerdamise protsessi. Viini veinipiirkonna eritooteks on vein nimega „Gemischter Satz“. Selle veini näol on tegemist seguveiniga, milles on kokku segatud mitut eri sorti viinamarjad. Eri viinamarjad on korjatud ja pressitud üheskoos, mis garanteerib selle, et ühte veini sattub kokku eri küpsusastmega ja eri happelisusega viinamarjasid. Kokku võib olla ühes „Gemischter Satz“ kasutatud isegi kuni 20 eri viinamarjasorti. See asjaolu vähendab riski, et kui korje hulka sattub ka ebakvaliteetseid marjasid, siis lõpp-tulemusena saadakse ikkagi kvaliteetne vein. „Gemischter Satz“ veine müüakse nii kannudes kui ka pudelites, seda veini toodavad paljud kohalikud kõrtsipidajad ja seda on saada igas endast lugupidavas „Heuriger“ kõrtsis.

 

Austria veinide kvaliteedisüsteem

Austria veiniseadustes on väga palju malli võetud Saksamaa vastavatest seadustest ja veinide kvaliteedi hindamisel on võetud aluseks käärima pandava viinamarjamahla suhkrusisaldus, mida mõõdetakse KMW-skaalas, mis on akronüüm sõnast „Klosterneuburger Mostwaage“ skaala.
Terminoloogia Austria veinide puhul on sama mis Saksa veiniseaduse puhul, ainult et nõutav suhkrusisaldus kääritatavas viinamarjamahlas on üldiselt kõrgem. Tänapäeval mõõdetakse Austria veinide magusust skaalal Klosterneuberger Mostwaage (KMW), mis on üpriski sarnane Öchsle skaalale. Suhe nende kahe skaala vahel on ligikaudu 1°KMW = ~5°Oe.
Austria veinid jagunevad:

  • Tafelwein – tegu on lauaveiniga, mille tooraine võib olla pärit rohkem kui ühest regioonist. Magususe aste on vähemalt 10,6°KMW
  • Landwein – maakonnavein, mis tuleb ühest konkreetsest piirkonnast. Selliste veinide puhul ei tohi pudelil kasutada Austria lipuvärvide sümboolikat ja sellistel veinidel puudub ka oma kontrollnumber. Magusus peab olema vähemalt 14°KMW
  • Qualitätswein – kvaliteetvein. Magusus peab olema vähemalt 15°KMW. Viinamarjad tohivad tulla ühest konkreetsest veinikasvatuspiirkonnast ja kindlaks on määratud ka viinamarjasordid, millest tohib kvaliteetveini teha.
  • Kabinett – kõrgema kvaliteediga vein, kus magususe aste on vähemalt 15° ja maksimaalne alkoholisisaldus on 13%. Jääksuhkru sisaldus võib olla 9g ühe liitri kohta. Muude parameetrite poolest sama mis Qualitätswein
  • Prädikatswein – predikaatvein, jaguneb seitsmesse kategooriasse:
    • Spätlese: >19°KMW, veini valmistamiseks kasutatakse täielikult küpsenud viinamarju.
    • Auslese: >21°KMW, pärast korjet eemaldatakse halvaks läinud viinamarjad.
    • Beerenauslese: >25°KMW, veini valmistamiseks kasutatakse üleküpsenud viinamarjasid, aga ka väärishallitusega nakatunud viinamarjasid.
    • Ausbruch: >27°KMW, veini valmistamiseks kasutatakse ainult väärishallitusega nakatunud viinamarjasid või siis loomulikul teel kuivanud viinamarjasid.
    • Trockenbeerenauslese: >30°KMW, muus osas sarnane Ausbruch kvaliteedistandardile – veinide valmistamiseks kasutatakse väärishallitusega viinamarjasid ja äärmiselt kuivasid viinamarjasid – viinamarjad on praktiliselt sama kuivad kui rosinad.
    • Eiswein: >25°KMW, vein, mis on saadud külmunud viinamarjade korjamisel. Viinamarjad nopitakse ja pressitakse kui nad on külmunud.
    • Strohwein või Schilfwein: >25°KMW, vein on valmistatud viinamarjadest, mida on kuivatatud õhu käes õlgedest või pilliroost valmistatud mattidel. Kuivamise aeg on vähemalt 3 kuud.

 

Districtus Austriae Controllatus (DAC).

Austria on välja töötanud ka oma apellatsioonisüsteemi, mis on sarnane Prantsuse omale ja mida kutsutakse Districtus Austriae Controllatus (DAC). Seda asuti juurutama 2003. aastal ja sarnaselt Prantsuse süsteemile, peab vein vastama järgmistele tingimustele – veinis peab olema kasutatud vaid lubatud viinamarjasorte, alkoholitase on tähtis, samuti tammevaadis oleku aeg. Lisaks sellele peab DAC veinis olema esile toodud vastavale piirkonnale omased veini iseloomuomadused. 2014. aasta märtsi seisuga on Austrias 9 veinipiirkonda, mis vastavalt Põllumajandusministri määrusele vastavad DAC kvaliteedistandardile. Alljärgnevalt on üles loetletud vastavad veinipiirkonnad ja sulgudes on välja toodud ka viinamarjasort, mida kvaliteetveinides kasutada tohib:

  1. Weinviertel (Grüner Veltliner);
  2. Mittelburgenland (Blaufränkisch);
  3. Traisental (Grüner Veltliner, Riesling),
  4. Kremstal (Grüner Veltliner, Riesling),
  5. Kamptal (Grüner Veltliner, Riesling),
  6. Leithaberg (valgete veinide puhul: Grüner Veltliner, Weißburgunder, Chardonnay ja/või Neuburger; punaste veinide puhul: Blaufränkisch),
  7. Eisenberg (Blaufränkisch),
  8. Neusiedlersee (Zweigelt)
  9. Wiener Gemischter Satz (Gemischter Satz).


Wachau veinipiirkonna kvaliteedisüsteem

Kvaliteediteadlikud veinitootjad Wachau veinipiirkonnast on välja töötanud oma individuaalsed veinistiilid, nagu Steinfeder, Federspiel ja Smaragd.
Wachau kvaliteedisüsteem:

  • Steinfeder – Nimi tuleneb viinamarjaistanduste ümber kasvava rohu nimest. Tegemist on kuiva, kergemapoolse veiniga, mille alkoholisisaldus võib olla maksimaalselt 11,5%. Seda veini toodetakse peamiselt kodumaiseks tarbimiseks ja väljaspool Austriat seda veini eriti ei müüda.
  • Federspiel – Nimi viitab pistrikutele, keda seal piirkonnas palju leidub ja jahispordile, mida aristokraadid selles piirkonnas pistrikutega omal aja ohtralt harrastasid. Veini alkoholisisaldus jääb 11,5% ja 12,5% vahele. Suhkrusisaldus on ligikaudu 17° KMW, olles ekvivalent Kabinett veinile.
  • Smaragd – Nimi kõlab suursuguselt nagu vääriskivi. See kvaliteediklass on oma nime saanud smaragdrohelise sisaliku järgi, keda Wachau veiniaedades ohtralt leidub. Veini alkoholisisaldus on minimaalselt 12,5%, sisaldades maksimaalselt 9g jääksuhkrut ühe liitri kohta. Tegemist on ühe parima kuiva valge Austria veiniga.
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga