AustraaliaAustraalia on veini tootmismahu poolest kuuendal kohal maailmas (mõningatel andmetel seitsmes) ning ekspordimahult neljandal kohal (2010. a), eksportides kokku 773 miljonit liitrit veini aastas. Kogutoodangust umbes 60% läheb ekspordiks ja 40% tarbitakse kohapeal. Austraalia veinid on sageli täidlased, kanged, pehme maitsega ja vähese happega.

Austraalia on olnud pikalt esirinnas „uue maailma“ veinide renessanssi juures, kus kõrgelt pühendunud veinimeistrid ja arenenud veinitööstus põhineb ulatuslikel teadus- ja arendustegevustel. Austraalias asub ka spetsiaalne veini uurimise instituut (Australian Wine Research Institute (AWRI)), mille uuringute ja avastuste tulemusel on moodsa tehnoloogia juurutamisel märkimisväärset kasu saanud nii Austraalia kui ka muu maailma veinitööstused. Üheks selliseks Austraalia veinitööstuse moodsa tehnoloogia kasutuselevõtu edulooks võib pidada külmfermentatsiooni välja töötamist. Külmfermentatsiooni puhul temperatuuri langetamisega peatatakse veini käärimise protsess enne kui kogu suhkur on alkoholiks käärinud. Selle tulemusel jääb teatud osa suhkrut veini alles, vastasel juhul oleks vein ilmetu, mõru ja kange.

Kuigi veini toodetakse küll kõigis kuues Austraalia osariigis, jäävad enamus veinitootmispiirkondi ikkagi ainult lõunarannikule, kus on jahedam kliima (peamiselt Uus-Lõuna-Wales, Viktoria ja Lõuna-Austraalia osariikidesse). Muudes piirkondades on kliima liiga soe ning marjad küpsevad põletava päikese käes kiiresti. Probleemiks on veinis piisava happelisuse saavutamine, mis on aga veini puhul üheks olulisemaks komponendiks. Veini happesuse suurendamine kunstlikul teel on Austraalias täiesti tavaline, nagu ka viinapuude kastmine, mis Euroopas on enamasti taunitud. Sageli korjatakse marju ka öösel kui on jahedam. Ühtekokku on Austraalias rohkem kui 60 nimelist veinipiirkonda, millede kogupindala on umbes 160 000 hektarit.

Veinipudeli etikettidel olev informatsioon on rangelt reglementeeritud. Üks aspekt on see, et sellel ei tohi olla valet või eksitavat informatsiooni marjade kohta. Austraalia apellatsiooni (ametliku nimetusega Geographic Indications ehk GI) kohaselt on mitmete Kagu-Austraalia veinipiirkondade nimed kaitstud. GI’d jagunevad osariikide lõikes tsoonideks, regioonideks ja alamregioonideks. Austraalia veiniseaduste kohaselt peab vein sisaldama vähemalt 85% etiketil märgitud viinamarjasorti ning 85% etiketil mainitud piirkonna ja aastakäigu viinamarju. Sel viisil saavad veinimeistrid pakkuda aastast-aastasse võimalikult sarnast veini.

 

Austraalia veinide ajalugu

Esimesed viinapuud istutati praeguse Sydney linna lähistele 1788. aastal. Nende esimeste viinapuude kasvatus paraku aga luhtus, kuid mõningate järjepidevate kodanike eestvedamisel õnnestus aastate pärast siiski viinapuude kasvatus, kust saadi sobilik saak veini valmistamiseks. Esimesed veinid tulid koduturul müügile 1820-ndatel aastatel. 1830-ndatel aastatel hakati veini tootma ka teistes piirkondades. Teadaolevalt leidis esimene veini eksport aset 1854. aastal, kui eksporditi 6 291 liitrit veini Inglismaale.

1870-ndatel aastatel levis mõningate osariikide veinipiirkondades juuretäi Phylloxera. Õnnekombel ei puudutanud see kõiki veinipiirkondi, mistõttu jäid mitmed Austraalia veinipiirkonnad Phylloxera juuretäist täiesti puutumata ning kus on säilinud palju väga vanu ja pookimata viinapuid.

Kuni 1970-ndate aastateni toodeti Austraalias peamiselt magusaid ja kangestatud veine.

 

Austraalia viinamarjasordid

Ühtekokku kasvatatakse Austraalias umbes 130 erinevat viinamarjasorti, millest toodetakse veine. Punaste viinamarjasortide osakaal on ca 55% viinapuuaedade pindalast ning heledatel 45%.

 

Punased viinamarjasordid

Punastest viinamarjadest on kõige populaarsem Shiraz/Syrah 44 000 hektarit (2012). Algselt kutsuti nimetatud viinamarju Austraalias Shiraz nimega, mujal maailmas aga Syrah nimega. Tänu Shiraz nimeliste veinide tohutule müügiedule üle maailma hakkasid paljud Syrah veinide tootjad üle maailma oma veine nimetama Shiraz nimega. Shiraz oli üks esimesi viinamarjasorte, mis Austraaliasse toodi ja kindlasti ka kõige edukam. Siiani on üle riigi veel palju veiniaedu, kus need viinapuud on üle 100 aasta vanad. Shiraz kasvab pea kõigis veinipiirkondades üle Austraalia, pakkudes erinevaid maitsevariatsioone: jahedamatest piirkondadest keskmise täidlusega ja vürtsikad, soojemast piirkonnast täidlased, tugeva maitse ja tekstuuriga. Kõige enam vanu viinapuid leidub Barossa Valley’s.

Populaarsuselt järgmine punane viinamarjasort on Cabernet Sauvignon 27 500 hektarit (2012), mis on maailma mastaabis üks populaarsemaid sorte. Austraalias ulatub selle viinamarja ajalugu 19. sajandi keskpaika. Kuna see sort ei talu väga kõrget kuumust ja kuivust, siis läks natuke aega, enne kui talle leiti sobiv kasvupaik. See sai väga populaarseks 1970-ndatel ja 1980-ndatel. Kõige paremateks ja tuntumateks Cabernet Sauvignon piirkondadeks Austraalias loetakse Coonawarra’t ja Margaret River’it. Cabernet Sauvignon veine segatakse sageli teiste sortidega nagu näiteks Merlot ja Shiraz.

Eelpool loetletud punastele sortidele järgnevad Merlot 10 700 hektarit, Pinot Noir 4 980 hektarit, Grenache 1 800 hektarit, Mourvedre 785 hektarit ja muud punased 10 902 hektarit.

 

Heledad viinamarjasordid

Heledatest viinamarjadest on kõige enam levinud Chardonnay 31 500 hektarit. Austraaliasse jõudis see viinamari 1920-ndatel, kuid populaarseks sai alles 1970-ndatel. Chardonnay on esindatud pea kõigis veinipiirkondades, pakkudes väga laia maitsegammat: vähese täidluse ja mitte tammisest kuni väga täidlaste ja tammisteni. Kuigi paljud piirkonnad pakuvad tipp-kvaliteedilisi Chardonnay veine Austraalias, loetakse parimateks siiski neid veine, mis on pärit Margaret River, Yarra Valley, Adelaide Hills, Mornington Peninsula, Tasmania, Tumbarumba ja Orange piirkondadest.

  • Semillon laiub 6 700 hektaril. Toodetakse erinevaid variatsioone, kuid Hunter Valley’s valmivaid ilma tammevaadi laagerduseta Semillioni veine peetakse Austraalias kõige isikupärasemateks ja unikaalsemateks valgeteks veinideks. Marjad korjatakse seal varakult, säilitamaks naturaalset happelisust ning vein kääritatakse enamasti roostevabades tsisternides, peale mida vein kohe pudeldatakse. Noorest peast on vein karge, kuiv ja sidruniline, kuid laagerdudes pudelis 6-8 aastat muutub veini struktuur, mille tagajärjel kerkivad esile viigimarja, röstisuse ja mee maitsed. Need veinid võivad pudelis laagerduda enam kui 20 aastat. Barossa Valley’st tulevad jällegi rohkem täidlasemad, virsiku ja tsitruselise alatooniga Semillon veinid, mida vahel kääritatakse ja/või laagerdatakse tammevaadis. Sageli segatakse Semillon’i Sauvignon Blanc’iga.
  • Sauvignon Blanc 6400 hektarit. Kuigi Sauvignon Blanc’il ei ole nii pikk ajalugu Austraalias kui Shiraz ja Riesling viinamarjadel, on see leidnud endale teatud piirkondades väga sobilikud alad, pakkudes erinevaid maitsevariatsioone. Adelaide Hills’ist pärit Sauvignon Blanc’e loetakse sealsete piirkondade mõõdupuuks. Maitsed kalduvad troopiliste viljade poole, teatud juhtudel on tunda ka veidi karusmarja noote. Klassikaliselt segatakse seda Austraalias Semillon’iga.
  • Rieslingkasvab 4400 hektaril ning tal on pikk ajalugu Austraalias. Esimesed Riesling viinapuud istutati Austraaliasse 1838. aastal Penrith’i lähistele Uus-Lõuna-Wales osariigis. 1980-ndate aastate lõpuni oli Riesling kõige populaarsem istutatav kvaliteetviinamarja sort. Austraalias on Riesling viinapuuaedade mahult maailmas Saksamaa järel teisel kohal. Klassikaliselt on Austraalia Riesling veinid kuivad ja täidlased, kus kumavad läbi sidruni ja laimi noodid. Mõnel pool toodetakse ka mitte kuivi veine, milles on arusaadaval kombel vähem alkoholi ja need on magusamad. Clare Valley ja Eden Valley piirkondades on pikk ajalugu Rieslingu tootmisel, kust hinnanguliselt tulevad Austraalia parimad Riesling veinid.

Muud valged sordid 23 100 hektarit.

 

Austraalia veinipiirkonnad

Kuna veinipiirkondi on Austraalias palju, siis vaatleme neid siin kuue osariigi põhiselt.


NEW SOUTH WALES’i osariik (Uus-Lõuna-Wales)

Tegu on Kagu-Austraalias paikneva osariigiga, kus asub ka Austraalia pealinn Canberra ja suurim linn Sidney, mistõttu on see suurima rahvaarvuga osariik. Sellel osariigil on pikim veinikasvatuse ajalugu, kuna just siit sai alguse Austraalia viinamarjakasvatus ja veini valmistamine. Veini tootmise mahtude poolest on tegu suuruselt teise osariigiga.

Ranniku subtroopiline kliima muutub mandri poole liikudes kuivemaks ning mäestikust tulenevalt on piirkondi, kus kliima on ümbritsevast tunduvalt jahedam.

Pinnas on valdavalt savine, liivasavine ja liivakivine. Mõningatel Hunter Valley aladel esineb vulkaanilist liivasavi koos uhte- ja setteliivadega. Mõningates lõunapoolsetes piirkondades esineb ka basaltit (peeneteraliselt klaasjas, harilikult musta värvi vulkaaniline kivim), graniiti ja kruusa.

Osariigis on 8 GI (Geographical Indication) tsooni: Big Rivers, Central Ranges, Hunter Valley, Northern Rivers, Northern Slopes, South Coast, Southern New South Wales ja Western Plains, ning nende all omakorda regioonid.

 

Hunter Valley

  • Perricoota
  • Riverina
  • Murray Darling
  • Swan Hill

Hunter Valley puhul on tegu vaieldamatult tuntuima ja hinnatuima veinipiirkonnaga (tsooniga) New South Walesi osariigis, kust sai alguse ka Austraalia veini valmistamine. Siin paiknevad ka riigi ühed vanimad viinapuud. Piirkonna GI (Geographical Indication) ametlik nimetus on lihtsalt „Hunter“.

Hunter Valley kõige kuulsam veini stiil on vastavale piirkonnale iseloomulik kuiv Semillon, mida valmistatakse seal 1870-ndatest. Noorest peast on vein karge, kuiv ja sidruniline, kuid laagerdudes pudelis 6-8 aastat, muutub veini struktuur, mille tagajärjel kerkivad esile viigimarja, röstisuse, pähkli ja mee noodid. Parimad tulemused saavutatakse siis, kui vein laagerdub pudelis rohkem kui 15 aastat. Veini säilimispotentsiaal on enam kui 20 aastat.

 

Central Ranges

  • Cowra
  • Mudgee
  • Orange

Southern New South Wales

  • Tumbarumba
  • Hilltops
  • Canberra District
  • Gundaga

Big Rivers
Umbes 75% New South Wales osariigis toodetavast veinist tuleb just sellest piirkonnast. Oma nime on see tsoon saanud mitmest regioonist läbi voolavast suurest jõest, mille lähistele on veiniaiad rajatud.

  • Riverina
  • Murray Darling
  • Perricoota
  • Swan Hill

Northern Rivers

  • Hastings River

Northern Slopes

  • New England

South Coast

  • Shoalhaven Coast
  • Southern Highlands.

Western Plains

 

VICTORIA OSARIIK

Viktoria puhul on tegu olulise veiniosariigiga, mis on tootmismahtude poolest suuruselt kolmas osariik, järgnedes Lõuna-Austraalia (South Australia) ja New South Wales osariigile. Siinne viinamarjakasvatus käib niisutussüsteemide toel, mistõttu on lihtne valmistada suuri veinikoguseid. Selles osariigis on kõige enam veinitootjaid. Osariigi pealinnaks on Melbourne, mis esindab osariigi veiniportfelli läbi paljude veinibaaride ja populaarsete restoranide.

Victoria osariigi viinamarjakasvatus ulatub 19. sajandi keskpaika, mil esimesed viinamarjaistikud istutati jaheda kliimaga Yarra Valley’sse.

Victoria osariigi veini tsoonid ja nende regioonid:

Central Victoria

  • Heathcote - on tuntud oma parasvöötme ja iidse Kambriumilise pinnase poolest, mis sobib eriti hästi tugeva tonaalsusega rikkalike Shiraz veinide tootmiseks.
  • Bendigo
  • Goulburn Valley - koos oma alamregiooniga Nagambie Lakes on vanim järjepidevalt veine tootev Victoria veiniregioon.
  • Strathbogie Ranges

North East Victoria

  • Alpine Valleys
  • Beechworth
  • Glenrowan
  • Rutherglen
  • King Valley

North West Victoria

  • Murray Darling – on üks suuremaid ja kõige viljakamaid veinipiirkondi kogu Austraalias. Peamiselt toodetakse siin mahuveine.
  • Swan Hill

Western Victoria

  • Grampians. Lisaks kuulub selle regiooni alla veel üks alamregioon - Great Western.
  • Henty
  • Pyrenees

Port Phillip

  • Yarra Valley
  • Macedon Ranges
  • Sunbury
  • Geelong
  • Mornington Peninsula

Gippsland
Gippsland’i näol on tegu kõige noorema Victoria osariigi veinikasvatustsooniga.

 

SOUTH AUSTRALIA OSARIIK (Lõuna-Austraalia)

Siit tuleb igal aastal peaaegu pool kogu Austraalia veinitoodangust, mis muidugi ei tähenda seda, et siit ainult mahuveine tuleb. Erinevates tsoonides ja regioonides valmistatavad kõrgekvaliteedilised veinid on enamjaolt valmistatud Shiraz viinamarjadest. Mõned sellised tuntumad veiniikoonid on Penfolds Grange, Henschke Hill of Grace, Torbreck The Laird ja d'Arenberg The Dead Arm.

Veini tootmine on peamiselt koondunud osariigi kaguosasse, kus on sobilik kliima viinamarjakasvatuseks. Põhja poole jäävatel aladel on viinamarjakasvatuseks lihtsalt liiga kuum ja kuiv. Kaguosasse jäävat kliimat mõjutavad suuresti kaks suurt lahte, mis pakuvad viinamarjakasvatuseks parajat jahedust.

Veini tootmisel keskendutakse peamiselt tugevatele punastele veinidele. Kõige populaarsem viinamari on Shiraz, moodustades ca 39% kasvatatavatest viinamarjadest ning populaarsuselt järgmine on 13%-ga Cabernet Sauvignon. Hinnanguliselt tulevad parimad Cabernet Sauvignon veinid Limestone Coast regioonist.

Valged veinid ei ole just Lõuna-Austraalia tugevaim külg, kuid seda mõningate silmapaistvate eranditega. Üheks erandiks on Clare Valley’st pärinevad maailmatasemel Riesling’ud. Chardonnay’d kasvatatakse küll üsna laialdaselt, kuid kvaliteetset Cardonnay’d leidub peamiselt ainult Adelaide Hills’s, kus on mõnevõrra jahedam kliima.

 

Lõuna-Austraalia veinitsoonid ja nende regioonid:
Barossa

  • Barossa Valley
  • Eden Valley

Fleurieu

  • Currency Creek
  • Kangaroo Island
  • Langhorne Creek
  • McLaren Vale
  • Southern Fleurieu

Mount Lofty Ranges

  • Adelaide Hills
  • Adelaide Plains
  • Clare Valley

Far North

  • Southern Flinders Ranges

Limestone Coast

  • Coonawarra
  • Mount Benson
  • Padthaway
  • Robe
  • Wrattonbully

Lower Murray

  • Riverland

 

WESTERN AUSTRALIAN OSARIIK (Lääne-Austraalia)

Suurim Austraalia osariik. Veinipiirkonnad jäävad peamiselt edelasse, ranniku lähedastele aladele, kus kliima on tänu geograafilisele laiuskraadile ja ookeani lähedusele piisavalt jahe. Põhja- ja idapoolsed alad on liiga kuumad ja kas liiga kuivad või niisked, et toota kvaliteetset veini. Loodepiirkond on Austraalia kõige palavam piirkond. Kuigi osariik on kõige suurem Austraalias, toodab see alla 5% kogu Austraalia veinitoodangust.

Edelaosas, kus paiknevad enamus veinipiirkondi, on kliima üsna sarnane Prantsusmaa Bordeaux piirkonnaga. Samuti on edukamate viinamarjade valik üsna sarnane Bordeaux’i omadega.

Pinnas on rannikualadel liivakas ja väheviljakas ning liikudes sisemaa poole, muutub see tumedaks ja mineraaliderikkaks.

 

Lääne-Austraalia veinipiirkonnad
Selles osariigis ei eksisteeri veinipiirkondade tsoone, vaid on lihtsalt veiniregioonid. Geograafiliselt võib veinipiirkonnad jagada kolme suuremasse gruppi:
Greater Perth ehk osariigi pealinna ümbrusesse jäävad veinipiirkonnad:

  • Perth Hills
  • Peel
  • Swan Valley

South Western Australia:

  • Blackwood Valley
  • Geographe
  • Manjimup
  • Margaret River
  • Pemberton

Great Southern:

  • Albany
  • Denmark
  • Frankland River
  • Mount Barker
  • Porongurup

 

NORTHERN TERRITORY ehk PÕHJATERRITOORIUM

Põhjaterritoorium on üks Austraalia esimese järgu haldusüksustest, mis erinevalt teistest esimese järgu haldusüksustest ei ole osariik, vaid territoorium. Territooriumi õiguslik staatus on tänapäeval de facto osariigi staatusele väga sarnane, kuigi teoreetiliselt võib Föderaalparlament iga Põhjaterritooriumi seaduse vajadusel tühistada.

Kuum kliima Põhjaterritooriumil on sõltuvalt piirkonnast ja aastaajast kas liiga niiske (rannikuala) või liiga kuiv, mis muudab võimatuks kvaliteetsete viinamarjade kasvatamise. Niisketel rannikualadel kipuvad levima erinevad seenhaigused ning lõunapoolsetel kõrbelistel aladel puudub juurdepääs veele. Vaatamata kliimalistele takistustele, eksisteerib väike hulk viinamarjaistandusi, mis valmistavad peamiselt Cabernet Sauvignon ja Shiraz viinamarjadest valdavalt kangestatud veine.

 

QUEENSLAND’I OSARIIK

Suuruselt teine Austraalia osariik, kus on üpris mitmekülgne kliima. Sisemaal on väga palav ja vähe sademeid, põhja piirkonnas on jällegi troopiliselt kuum ja niiske kliima. Kumbki neist variantidest ei ole sobivad viinamarjakasvatuseks. Idarannikule jäävate alade kliima on pigem parasvöötmeline, kus on teatav viinamarjakasvatus võimalik ning see näitab aasta-aastalt elavnemise märke.

Queensland ei ole veinide poolest tuntud, kuid selle osariigi veinitööstus on väga kiiresti arenev, mille põhjuseks on suuresti ülemaailmne nõudlus. Üldiselt kuum ja niiske kliima oma kõrge õhuniiskusega soodustavad erinevate seenhaiguste levikut, mis omakorda esitab suure väljakutse viinamarjakasvatajatele. Sellest hoolimata on mitmed viinamarjaistandused pidevalt laienemas ning mitmed jahedamad piirkonnad on üpris lootustandvad. Varasem veinitootmine piirdus peamiselt kangestatud ja võimsate punaste lauaveinidega, kuid see suundumus on muutumas. Peamisteks punasteks viinamarjasortideks on Shiraz, Cabernet Sauvignon ja Grenache ning valgetest Chardonnay ja Semillon.

Queensland’is on isegi kaks ametlikult tunnustatud veinipiirkonda, Granite Belt ja South Burnett, mis jäävad riigi edelaosasse.

 

TASMAANIA OSARIIK

Tasmaania on Victoria osariigist lõuna poole jääv saar, mis on ühtlasi ka Austraalia kõige lõunapoolsem osariik. Siinne Austraalia jahedaima kliimaga piirkond on viinamarjakasvatamiseks parim. Siit tulevad mitmed auhinnatud vahuveinid ja see on tuntud ka Pinot Noir, Chardonnay ja Riesling veinide poolest.

Tasmaania on Austraalia kõige mägisem piirkond. Enamus mägedest jäävad saare keskossa, kus kõrgeima mäe tipp ulatub 1620 meetri kõrgusele merepinnast. Enamik Tasmaania viinamarjaistandustest jäävad saare põhja- ja idaosasse, mägede madalamatele nõlvadele ja orgude põhja, kus on mõõdukas mereline kliima. GI (Geographical Indication) kohaselt on Tasmaania ise omanimeline veinikasvatustsoon, mille alla kuulub seitse veiniregiooni: Pipers River, Tamar Valley, North West, Freycinet, Derwent Valley, Huon Valley ja Coal River Valley.

Kasvatatavatest punastest viinamarjadest on populaarseimad Pinot Noir, millele järgnevad juba väga marginaalse osaga Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot. Heledatest viinamarjadest on populaarseimad Riesling, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga