Argentiina veinidArgentiina on Lõuna-Ameerika suurim veinitootja. Kuigi peamiselt tarbitakse veinid ära siseriiklikult, siis eksport on viimasel ajal järsult kasvanud ning Argentiina on tõusnud vana maailma kolmiku ja USA järel maailma viiendaks veinitootjaks.

Argentiina loodus pakatab rikkalikult loodusvaradest ja maastik on maaliliselt ilus, kus kõrguvad mäetipud ja tasandikud, lopsakad metsad koos täiesti kuivade kõrbete, steppide, liustike ja koskedega. Argentiina veiniaiad asuvad enamasti laiades orgudes või kaldtasandikel piki Andide jalamit, luues ideaalsed kasvutingimused viinapuudele. Samuti tuleb märkida, et enamik Argentiina viinamarjaistandusi asuvad kaugel linnadest, mistõttu on nad eemal reostusest. Kõik see muudab Argentiina veinid unikaalseks ja autentseks, milles on märkimisväärselt intensiivne värv, sügav aroom ja lai maitsetevalik.

Argentiina veinimõisad asuvad peamiselt jahedas kõrgmäestikus kuni 3 000 m kõrgusel üle merepinna. Veinipiirkonnad jagunevad regioonideks ja alampiirkondadeks, millest mõned paistavad silma oma kõrguse poolest, nagu nt Calchaquíe orud põhjas, teised jällegi pinnase kuivuse poolest nagu nt Mendoza, San Juan ja La Rioja, kuid Argentiinast leiab ka madalal asuvaid veinikasvatuspiirkondi nagu nt Patagoonia.

Argentiinas on kõrbeline kliima, mistõttu on veiniaedade niisutamine hädavajalik. Põllumaa keeruka niisutussüsteemi leiutasid juba enne uusasukaid kohalikud põlisrahvad. Ameerika mandri vallutajad arendasid olemasolevat süsteemi edasi ning kasutades ära Andide jää- ja lumesula vett, lõid keeruliste kraavide ja suurte kanalite võrgustiku, et suunata vett piirkondadesse, kus sooviti tegeleda põlluharimisega.

Argentiina on sarnaselt Tšiiliga Phylloxera vaba, kuid erinevalt Tšiilist on Argentiinas Phylloxera siiski olemas. Argentiinas tegutseb Phylloxera genotüüp, mis on suhteliselt nõrk ning ei suuda pinnases pikalt vastu pidada ja viinapuude ründamisel ei ole tekitatud kahju nii suur, et see viinapuule saatuslikuks osutuks ning juured hävitaks. Seetõttu on Argentiinas viinapuud pookevabadel alustel ehk nö oma juure peal.

Argentiina veinid on täidlased, puuviljased ja veidi ümarad ning tulenevalt soojast kliimast suhteliselt madala happesusega, samas väga hea kvaliteedi ja hinna suhtega. Kuigi Argentiinast leiab ka häid tippveine, toodetakse siin tänapäeval siiski peamiselt madalakvaliteedilisi mahuveine.

Argentiina veinide kvaliteedi üle teostab järelvalvet Instituto Nacional de Vitivinicultura (INV).

 

Ajalugu

Veini tootmise ja -tarbimise ajalugu Argentiinas ulatub enam kui 400 aastat tagasi, mil riiki toodi 16. sajandi alguses Hispaania vallutajate poolt esimesed Vitis vinifera marjasordid. Teadaolevalt istutasid esimesed viinapuud Argentiina pinnale 1534. aastal kaks Euroopa asunikku, preester nimega Isa Cidrón ja Juan Juffré, kes asutasid Mendoza linna ja viinamarjaks oli viljakas mahuveini viinamarjasort Mission (Cirolla). Kuna veinivalmistamist soodustas nii pinnas kui ka Andide piirkonna kliima, siis kasvas veinitootmine Argentiinas suisa plahvatuslikult. 16. sajandist pärinevad juba ka esimesed märkmed Argentiina veinide ekspordist Peruusse.

Argentiina veinitootmine tugineb suuresti niisutusel, mille avastasid esmalt kohalikud põllukultuure kasvatavad põliselanikud, kes leidsid viisi kuidas selles kõrbelises kliimas põllukultuure kasvatada. Inkad olid need, kes tõid kaasa vajaliku oskusteabe kuidas siinsele kuivale pinnasele elu sisse puhuda. Seega oli kunstlik niisutussüsteem arenenud ja kasutusel kohalike põliselanike seas Lääne-Argentiinas juba ammu enne kui esimesed eurooplased siia saabusid ja niisutussüsteemi keeruliste kraavide ja kanalite süsteemi abil edasi arendasid. Esimesed veiniaiad istutati kloostrite ümbrusesse, et tagada veini olemasolu pühade missade läbiviimiseks.

1850.-1880. aastal toimus Argentiina tihedam lõimumine rahvusvahelise majandusega. Seda soodustas ühelt poolt raudteevõrgustiku areng, võimaldades paremat ühendust erinevate provintsidega ning samuti põlisrahvaste taandumine Patagoonia aladelt ning selle piirkonna lisandumine riigi koosseisu. Patagoonia oli äärmiselt sobiv põllumajanduse ja loomakasvatuse viljelemiseks, meelitades Argentiinasse Euroopa immigrante, kes panid aluse riigi veinitööstuse arengule.
19. sajandil arenes Argentiinas veini tööstuslik tootmine. Kui 1873. aastaks oli Argentiinas üle 2 000 ha veiniaedu, siis juba 1893. aastaks kasvas see viiekordseks ning veiniaedade pindala ulatus 10 000 hektarini. Peamise põhjuse selleks andsid 19. sajandil Euroopast saabunud Itaalia ja Hispaania immigrandid, kes tutvustasid uusi veinikasvatamise tehnikaid ja selliseid Euroopa marjasorte nagu Malbec, Cabernet Sauvignon ja Merlot, mis leidsid Argentiina Andides ideaalse kasvukeskkonna.

20. sajandi alguses oli veiniaedade pindala jõudnud juba 210 000 hektarini. 1930-ndatel loodi riiklik veinitööstuse komisjon, mille ülesandeks tehti veinitööstuse elavdamine – tulemuseks oli kahjuks meeletu veini ületootmine ja kvaliteetveini valmistamiseks vajaliku oskusteabe hääbumine, kuna veinitootmist mõõdeti mahu järgi. Ei olnud harvad juhused, kus vein toodeti valmis ning pärast riigipoolsete toetuste kättesaamist valati maha, sest toetuste saamise nimel valitses tohutu ületootmine. Selline mahule rõhuv ületootmine oli ülekaalus Argentiinas kuni 1970-ndateni, mil tasahilju olid turule jõudnud erinevad karastusjoogid ja õlu, mis viis lauaveini tarbimise olulise languseni. Kui 1970-ndatel tarbiti veini 90 liitrit inimese kohta, siis 1991. aastaks oli vastav näitaja langenud 55 liitrini. Seetõttu toimus 1982-1992 suurem viinamarjade väljajuurimine, mille tulemusena võeti üles 36% olemasolevatest veiniaedadest ja 1990-ndate alguses algas Argentiina veinitööstuses uus ajastu, mis tänu tehnoloogia paranemisele ja kvaliteedile keskendumisele viisid Argentiina veinitööstuse uuele järjele ja tõstsid Argentiina veinid taas maailmakaardile.

 

Kliima ja pinnas

Argentiina veiniaiad asuvad riigi läänepoolses osas, Andide jalamil, kus kliima on kõrbeline ja kuiv, kuna Andide mäestik hoiab kinni Vaikselt ookeanilt tulevad vihmapilved ning idast sillerdab üle viinamarjaistanduste kuum päike. Seetõttu valmivad viinamarjad Argentiinas varakult, kuid vajavad valitseva kuivuse tõttu kunstlikku niisutust mistõttu kasutatakse siin ohtralt niisutussüsteeme, mille selgrooks on keeruline kraavide ja kanalite süsteem, mis juhib Andide lumesulavee veiniaedadesse.

Ööd on Argentiinas külmad ja tihti kasutatakse lisasoojendeid. Selline suur temperatuuride kõikumine päikeselise päeva ja jahedate ööde vahel loob soodsa keskkonna suurepäraste veinide valmistamiseks.

Argentiinas ületab aastane sademete hulk harva 250 mm. Kõige soojemate regioonide (Catamarca, La Rioja, San Juan ja Mendoza) suvine temperatuur kasvuhooajal on päeval isegi kuni 40 °C, öine temperatuur aga võib langeda 10 kraadini, luues laia temperatuuride kõikumise. Mõned piirkonnad on mõõdukama kliimaga, nt Cafayate regioon Saltas, Rio Negro ja Mendoza lääneosas.

Talvine temperatuur võib kukkuda alla nulli, kuid viinapuudele ohtlik külm on enamikes veiniaedades pigem harv nähtus, välja arvatud istandused, mis asuvad väga kõrgel ja kus on halb õhu liikuvus. Soojemates piirkondades on isegi kuni 320 päikeselist päeva aastas.

Enamik vihmast sajab suvekuudel ja hilissuvel võib esineda ka rahet, mis on potentsiaalselt ohuks viinapuudele.

Loode veinipiirkonnad on eriti altid mäetuultele, mida Argentiinas tuntakse Zonda nime all ja mis puhuvad varasuvel Andidest viinapuude õitsemise ajal. See kuum ja kuiv tuul pärsib viinapuude õitsemist ja võib oluliselt vähendada saagikust. Enamik kasvuperioodist on siiski kuiv ja niiskusevaene, mis vähendab riski erinevate viinamarjahaiguste ja mädanike tekkeks. Enamikes viinamarjaistandustes ei kasutata keemilisi ühendeid, mis soodustab orgaanilist viinamarjakasvatust.

Pinnas on kogu riigis enamjaolt uhtelise tekkega ja liivane, mõningates piirkondades ka savine, kruusane ja lubjakivine. Jahedamas Patagoonias, Río Negro ja Neuquéni aladel ka kriidine.

 

LOODEREGIOON

Seda regiooni iseloomustab veiniaedade kõrgus, mis ulatub 1 000 - 3 000 meetrini üle merepinna. Calchaquíes orud Salta provintsis võivad uhkustada sellega, et seal asuvad ühed kõige kõrgemad veiniaiad maailmas. Lisaks kõrgmäestikule on piirkonnale iseloomulik vähene sademete hulk, kuiv ja soe kliima ning väga kõrge keskmine temperatuur. Piirkond hõlmab endas Salta ja La Rioja provintse ning veiniaiad moodustavad kokku ca 4% kogu Argentiina veinitootmisest. Peamised viinamarjasordid mida kasvatatakse, on Torrontés (eriti Cafayate orus ja Saltas).

  • Jujuy on üks merepinnast kõige kõrgemal paiknevate veiniaedadega piirkond maailmas. Piirkonnale on iseloomulik suur päevaste ja öiste temperatuuridevaheline kõikumine. Peamiseks marjasordiks on Torrontes.
  • Salta on oluline sisekasvuala ja üks kõrgemaid viinamarjakasvatuspiirkondi maailmas, kus on samuti suur temperatuuride vaheline kõikumine, mis loob veinides hea happesuse. Veiniaedade kõrgus merepinnast on 1 300 - 3 000 meetrit. Keskmine temperatuur 15 °C. Keskmine sademete hulk aastas ca 200 mm. Veiniaedu on Saltas kokku 2 650 ha. Peamine regioon on Cafayate ning peamised kasvatatavad viinamarjasordid: Torrontés, Malbec, Cabernet, Sauvignon and Tannat. Üks piirkonna silmapaistvamaid viinamarju on Torrontes Riojano, millest tuleb väga puuviljane vein, mida peetakse selle provintsi üheks parimaks.
  • Tucumán on väike piirkond, kus on veiniaedu kokku ca 82 hektarit. Veiniistandused asuvad 1 700-2 500 meetri kõrgusel üle merepinna, kus keskmine temperatuur 24 °C ja sademete hulk aastas 275 mm. Peamine veiniregioon on Colalao del Valle, mille peamised viinamarjasordid on: Malbec, Cabernet Sauvignon, Syrah, Tannat, Bonarda and Torrontés. Amaicha del Valle, Colalao del Valle ja Quilmes asuvad viinamarjaistandused kuuluvad Tafí del Valle haldusüksusesse, kus elab ligi 15 000 elaniku 2 741 ruutkilomeetril, tehes selle üheks kõige väiksema asustustihedusega provintsiks.
  • Catamarca on suhteliselt sarnane piirkond Saltale ning peamine veinikasvuala asub Catamarca provintsi läänepoolses osas. Veiniaedade kõrgus on 1 000-2 200 meetrit üle merepinna, aasta keskmine temperatuur 18 °C ja sademeid ca 430 mm. Veiniaedade kogupindala on 2 300 ha. Peamised sisekasvualad on Tinogasta, Santa Maria ja Belén, mida niisutab Abaucani jõgi. Enimkasvatatavad marjasordid on: Torrontés, Syrah, Malbec ja Cabernet Sauvignon. Tinogasta piirkonnas hõlmab viinamarjakasvatus 70% kogupindalast, seda nii veinivalmistamise jaoks kui ka värskelt tarbimiseks ning enamik Catamarca provintsi veinitootjaid asuvad just selles piirkonnas.

 

CUYO REGIOON

Cuyo regioon (põliselanike keeles „kõrbemaa") on üks kuivemaid, samas üks peamisi ja tootlikumaid veinikasvatuse piirkondi Argentiinas ja kogu Lõuna-Ameerikas. Aastane keskmine temperatuur on 15 °C ja veiniaedade kõrgus varieerub 700-1 700 meetri vahel üle merepinna. Seda piirkonda iseloomustab ebatasane mägismaa, samuti vähene sademete hulk ja niisutamine puhta Andide lumesulaveega, mis teeb selle piirkonna eriliseks, kuna viinamarjakasvatajatel on võimalik reguleerida sellega viinamarjade kasvu ning suhkru ja tanniinide kontsentratsiooni. Cuyos on enam kui 210 000 ha viinamarjaistandusi ning kõige tüüpilisem ja laialdaselt kasvatatav sort on Malbec.

  • La Rioja on Argentiina vanim veinipiirkond. Kõige kõrgem veiniaed asub 1720 meetri kõrgusel, keskmine aastane temperatuur on 19 °C ja sademeid 130 mm. Väikestes Andide jõeorgudes asuvate veinikasvanduste pindala on 6500 ha. Peamised veiniregioonid: Nonogasta, Chilecito, Famatina ja Antinaco. La Rioja veiniaiad asuvad enamasti väikestes niisketes orgudes provintsi lääneosas Sierra de Velasco ja Sierra de Famatina vahel. La Riojas valmistatakse veine nii tööstuslikult kui ka traditsiooniliselt, millest viimased on isetehtud kohalikud veinid. Peamised sordid on valge ja rose veinide viinamarjad, mille hulgas on kõige tüüpilisem Torrontes Riojano, moodustades 35% provintsi viinapuude kasvualast. Teised peamised marjasordid on Bonarda, Malbec, Syrah ja Cabernet Sauvignon.
  • San Juan on oma 47 200 ha suuruselt teine veinitootmise provints Argentiinas, kus valmistatakse palju mahuveine destilleerimiseks. Kõrgus merepinnast ca 600-1 400 meetrit, keskmine aastane temperatuur 17 °C ja sademete hulk 100 mm. Peamised veiniregioonid on Tulum, Ullum-Zonda, Calingasta, Iglesia ja Valle Fertil. Suurema osa aastast valitseb soe ja päikseline kliima (vähem kui 30 pilvist päeva). San Juani piirkonnas kasvab viinamarju, mis on rikkad polüfenoolide poolest ja veinid on intensiivsed, puuviljase maitsega. Syrah, Malbec, Cabernet Sauvignon, Bonarda, Chardonnay ja Torrontes on kõige laialdaselmat kasvatatavad viinamarjasordid. Eraldi väärib esiletoomist San Juani Syrah, kuna see sort pälvib üha suuremat tähelepanu kogu maailmas.
  • Mendoza on suurim ja tähtsaim veinipiirkond Argentiinas, tootes enam kui 80% kohalikust veinist. Veiniaiad asuvad 450 ja 1 700 meetri vahel üle merepinna, kus keskmine aastane temperatuur on 19 °C ja sademeid 200 mm aastas. Kokku on veinikasvatuse all 155 000 ha veiniaedu. Peamised regioonid on Põhja, Ida, Kesk, Lõuna ja Uco org. Marjasordid: Malbec, Merlot, Cabernet Sauvignon, Torrontes, Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Viognier. Tegemist on kahtlemata Argentiina ja kogu Lõuna-Ameerika veinitööstuskeskusega.
    • Põhja Mendoza ala hõlmab endas Lavalle, Guaymallén ja Las Herase omavalitsusi ning katab madalaid alasid, mida niisutab Mendoza jõgi. Kõrguste vahemik on 580-700 meetrit üle merepinna. Piirkonnas domineerib peenike liiv, mis sobib hästi valgete veinide tootmiseks nagu Chardonnay, Sauvignon Blanc, Chenin, Ugni Blanc ja Torrontes ning punastele nagu Syrah, Cabernet Sauvignon, Bonarda ja Malbec.
    • Ida Mendoza on tõeline veinivalmistamise keskus, kui arvestada piirkonnas asuvate viinamarjaistanduste ulatust ja veinimajade arvu. Kõrguste vahemikus 640-730 meetrit. Kliima ja pinnasetüüp varieerub piirkonna eri osades suures ulatuses, samuti on mõnes piirkonna osas suured temperatuuride vahelised kõikumised. See alampiirkond hõlmab endas Rivadaviat, San Martíni, La Pazi ja Santa Rosa departemange. Kasvatatakse kõiki viinamarjasorte, mida Argentiinas leidub, kuid väljapaistvamalt Chardonnay, Sauvignon Blanc, Chenin Blanc, Torrontes ja Viognier valgetest ning Sangiovese, Syrah, Bonarda ja Tempranillo punastest.
    • Kesk Mendoza on vana ja traditsiooniline veinivalmistamise piirkond, hõlmates endas Luján de Cuyo ja Maipú departemange ja on tuntud kui Argentiina esmaklassiliste veinide valmistamise piirkond (primera zona). Selline nimi ei ole piirkonnale antud juhuslikult: see peegeldab prestiiži, mille piirkond on teeninud tänu oma veinidele, mida ajalooliselt hinnatakse riigi parimateks, tulenevalt heast asukohast (Mendoza linnast lõunas), ideaalsest kõrgusest ja kvaliteetsest pinnasest. Kõrgustevahemik on 650-1 050 meetrit üle merepinna. Piirkonna kõige iseloomulikumaks sordiks on Malbec, mis on ikooni staatuses nii piirkonnas, provintsis kui ka kogu riigis. Teistest punastest sortidest leiab siit Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir ja Syrah. Valgetest Chardonnay ja Sauvignon Blanc.
    • Uco Valley. Selles alampiirkonnas asuvad provintsi kõige kõrgemad viinamarjaistandused, mis ulatuvad üle 1 700 meetri merepinnast. Uco org koosneb Tupungato, Tunuyán ja San Carlos departemangudest ja paistab silma ideaalsete tingimuste poolest nii valgete kui ka suure arengupotentsiaaliga punaste tippveinide tootmiseks. Kõige traditsioonilisemad sordid on siin Malbec, Merlot ja Pinot Noir La Consulta piirkonnas. Peamised valged sordid piirkonnas on Chardonnay ja Semillon.
    • Lõuna Mendoza hõlmab endas San Rafael ja General Alvear deprtemange. Veiniaedade kõrgus on siin 450-800 meetrit üle merepinna. Peamine viinamarjasort on siin traditsiooniline Chenin Blanc. Teistest sortidest paisavad silma Chardonnay, Malbec, Sauvignon Blanc, Merlot ja Cabernet Sauvignon.

 

PATAGOONIA

Patagoonia on Argentiina kõige lõunapoolsem viinamarjakasvatuse piirkond, hõlmates Río Negro, Neuquén ja La Pampa provintse ning seal on kokku 4 500 ha viinamarjaistandusi. Veiniaiad asetsevad 300-500 meetri vahel üle merepinna. Talved on karmid ja suved jahedad, eriti öösel, võimaldades veinitootjatel saavutada head happesust, magusust ning rikkalikke aroome. Teiste vooruste hulgas võib piirkonnas esile tuua aeglast, pikaleveninud marjade valmimisperioodi, mille tõttu saavutavad kõik Patagoonia veinid täiusliku alkoholi ja happesuse tasakaalu. Kõik need omadused annavad Patagoonia veinidele elegantse maitse, võrratu intensiivse aromaatsuse ja kordumatu isikupära. Eriti huvitavad on selle piirkonna valged veinid, mis on saadud Semillonist ja Sauvignon Blancist, milles on väga omapärased mineraalsed aroomid, mida teistest regioonidest naljalt ei leia. Punaste veinide seas paistavad silma viinamarjasordid Merlot, Pinot Noir ja Malbec.

  • La Pampa. Tegemist on madala piirkonnaga, kus veiniaiad asuvad 100-400 meetri vahel üle merepinna, keskmine temperatuur 19 °C, veiniaedade kogupindala 214 ha ja keskmine aastane sademete hulk 200 mm aastas. Peamised veiniregioonid: 25 de Mayo ning peamised viinamarjasordid: Merlot, Malbec, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Syrah.
  • Neuquén on Rio Negro ja La Pampa ning Andide vahel asuv ala. Veiniaedade kõrgus on 400-460 meetrit üle merepinna, keskmine temperatuur 15 °C ja keskmine sademete hulk ca 150 mm aastas. Kokku on piirkonnas veiniaedu ca 1700 ha. Peamine veiniregioon on San Patricio del Chañar ja peamised viinamarjasordid on Sauvignon Blanc, Merlot, Pinot Noir ja Malbec. Neuquén on kontrastiks kuivale ja mägisele Looderegioonile. San Patricio del Chañar sisekasvuala asub 60 km provintsi pealinnast loodes ning siin paiknevad piirkonna suurimad viinamarjakasvatusettevõtted. Viimase paari aasta jooksul on siia istutatud rohkem kui 1400 hektarit viinamarjaistandusi ja rajatud viis veinitootmise ettevõtet. Piirkonna kliima on ideaalne veinikasvatamise arendamiseks, luues rikkalikke veine, millel on suur värvuse ja aroomi kontsentratsioon, aeglaselt arenevad tanniinid ja täiuslik happesus, mis on kvaliteetsete veinide jaoks hädavajalik. Piirkonna veinid on sõltumata viinamarjasordist märkimisväärse värvuse, intensiivselt puuviljase aroomi ja suurepärase struktuuriga. Jahedamas kliimas saavutatakse rohkem elegantseid punaseid veine nagu Pinot Noir. Marjad: Sauvignon Blanc, Merlot, Pinot Noir, Malbec.
  • Río Negro on jahe piirkond, kokku 1 700 ha veiniaedu, kus toodetakse valgeid veine ja vahuveine. Veiniaedade kõrgus merepinnast on 400-460 m, keskmine aastane temperatuur 13 °C, sademeid 190 mm aastas. Peamine veiniregioon on San Patricio del Chañar ja peamised marjasordid: Sauvignon Blanc, Merlot, Pinot Noir ja Malbec.

 

VIINAMARJASORDID

Argentiina veiniaiad laiuvad üle 221 000 hektari, millest hõlmavad 52,3 % punased, 20,9 % valged ja 26,8 % rose veinide viinamarjad (National Wine Institute, 2012 a).

Punased viinamarjad

  • Malbec 31,71 %
  • Bonarda 17,42 %
  • Cabernet Sauvignon 15,15 %
  • Syrah 12,12 %
  • Merlot 5,82 %
  • Tempranillo 5,85 %
  • Sangiovese 1,83 %
  • Pinot Noir 1,76 %

Valged viinamarjad

  • Pedro Gimenez 28,04 %
  • Torrontes Riojano 18,36 %
  • Chardonnay 15,16 %
  • Chenin 5,68 %
  • Torrontés Sanjuanino 4,78 %
  • Sauvignon 5,39 %
  • Semillon 1,97 %
  • Viognier 0.9 %

 

  • Malbec on kohalik rahvusviinamari, millest valmistatakse veine, mis on saanud Argentiina veinide võrdkujuks. Viinamari pärineb Cahorist Lõuna-Prantsusmaalt ning toodi Argentiinasse 19. sajandi keskpaigas, kus ta kohanes hästi. Tegemist on väga elujõulise ja hea veini valmistamiseks hästi sobiva marjaga, mistõttu Malbeci hakati kasvatama väga massiliselt. Malbecit katsetati sel ajal paljude erinevate veinide valmistamiseks, alates noortest ja lihtsatest veinidest kuni kompleksete ja laagerdunud veinideni, sh rose, vahuveinide ja isegi kangestatud veinide valmistamiseks. Kõikidel juhtudel tõi Malbec välja esmase aroomina küpseid musti ploome, sageli piparmünti, jäädes suus pehmelt täidlaseks ja ümaraks. Vein on tume ja tanniinne. Malbecist valmib punane vein, mida tasub proovida küpsetatud veiseliha, hautiste, tomatikastmes pasta ja juustuga, aga ka ulukiliha ja kõvade juustudega.
  • Bonarda on tähtsuselt teine kõige enam viljeletav ja üks kõige traditsioonilisem punane viinamarjasort Argentiinas. Bonardat iseloomustab sügav värvus ning tänu tema elujõulisusele ja kasvatamisega seotud madalatele kuludele on ta olnud ajalooliselt üks veinide valmistamiseks kõige praktilisemaid viinamarju. Bonardast saab veine, millel on hea kehand ja värvus, mahlakas vaarika aroom ja peen aniisi maitse. Bonarda kasutamisel segudes lisab ta värvile intensiivsust ja marjaseid noote. Bonardal on hea tammevaadi laagerdumise potentsiaal.
  • Cabernet Sauvignon on viinamari, milles on sõltuvalt tema kasvupiirkonnast märgatav happesus ning tugev tanniinsus, mis muutub arukal matsereerimisel maitsvaks ja täidlaseks. Argentiina looderegioonis omandab Cabernet Sauvignon üllatava intensiivse värvi ja aroomi, mis meenutab murakaid ja rohelist pipart. Cuyos seevastu on Cabernet Sauvignon marjane, küpsete kirsi nootidega ning Argentiina lõunaosas muutuvad aroomid palju intensiivsemaks, arendades mineraalseid ja mullaseid bukette. Laagerdumine vaadis ja pudelis viib elegantsuseni, milles on tubakat, nahka ja vürtsiseid aroome.
  • Syrah on olnud ajalooliselt segumari, kuid teda on viimasel kümnendil hakatud ulatuslikult kasvatama ja temast valmistatakse ka sordiveini. Syrahst tuleb kerge ja värske vein, millel on pikk järelmaitse. Syrah kohaneb väga hästi piirkondades, kus on intensiivne päikesepaiste, nagu nt Tulumi org San Juanis ja Mendoza idaregioonid. Mendoza külmemad piirkonnad, nagu nt Uco Valley, toodavad veine, mis on hea struktuuriga ja sobivad pikaks laagerdumiseks. Soojemates piirkondades omandab vein hea värvi ja tugeva marjase noodi. Syrah on noorte veinide puhul väga intensiivse värvuse, täidlase tekstuuri ja aroomiga ning matsereerimisel tammevaadis omandab lillelisust, vürtsikust ja loomseid noote.
  • Merlot on üsna hiljaaegu Argentiinasse jõudnud, kuid suure potentsiaaliga punane viinamari. Merlot on kohanenud kõige paremini Argentiina kõrgete ja jahedate aladega, eriti Uco Orus ja Patagoonias. Oskusliku saagikuse piiramise ja viinamarjakasvatamise korral võib Merlot'st kujuneda väga delikaatne vein, milles on hea intensiivsus. Merlot aroomid meenutavad paprikat, seedrit, musta sõstart ja vürtse.
  • Tempranilla saavutab hea kasvuhooaja ja hispaania stiilis ameerika tammevaadis laagerdumise korral erakordse kvaliteedi ja suurepärase arengupotentsiaali. Sellel veinil on keskmine alkoholisisaldus ja suus meeldiv ning heas tasakaalus maitse, milles on tunda šokolaadi ning vanilje noote, mis tulenevad tammevaadis laagerdumisest. Tempranilla on sügava rubiinpunase värviga, millel on violetne alatoon. Aroomid meenutavad ploomi, musti sõstraid, pähkleid, kirssi ja vaarikad, mida täiendavad tubaka noodid, kohvi ja kakao.
  • Pinot Noir on vana ja väärikas viinamarjasort, mida kasutatakse sageli parimate vahuveinide valmistamise baasveinina. Kuna Pinot Noir vajab külmemat kliimat on see leidnud endale ideaalse kasvukoha Mendozas ja Neuquenis. Pinot Noir on väga pehme, värske ja puuviljane, hea, samas mitte liiga agressiivse happega, mis viib suulael kauakestva järelmaitseni. Pinot Noir muteerub hõlpsasti, mistõttu temast eksisteerib palju erinevaid kloone. Pinot Noiri värv ulatub rubiinpunasest intensiivse punaseni, säilitades sõltumata kloonist oma iseloomulikud vaarika ja suhkrupeedi aroomid.

 

  • Torrontesi peetakse 100 % Argentiina viinamarjasordiks ning teda kasvatatakse kõikides Argentiina veinipiirkondades üle kogu riigi, alustades Saltast kuni Rio Negroni. Torrontesi päritolu üle on pikalt vaieldud, kuid tema seos Euroopa vahemere Muscatiga on ilmselge ning selle kasuks räägib ka tema aroom, mis meenutab roosi ja jasmiini, kergete vürtsikate nootidega. Esimesena asusid Argentiinas Torrontesi kasvatama Hispaania vallutajad ja sellest hetkest alates on ta kujunenud üheks kõige enam viljeletavaks viinamarjasordiks Argentiinas. Viimasel ajal on temast välja arendatud isegi vahuvein ning kangestatud vein, kus mõlemal juhul on saavutatud suurepärased tulemused. Torrontesis on hea kaaslane vürtsika toiduga, nt Hiina, Vietnami või Tai köögiga. Samuti sobib ta ideaalselt Põhja Argentiina Empanada'de ja maisihautistega.
  • Chardonnay hoiab esimest kohta klassikaliste valgete viinamarjasortide seas ning on Argentiinas kõrgelt hinnatud oma hea küpsemise tõttu. Temast saab valmistada väga paljusid erinevaid veine: vahuveinidest täidlaste tammevaadi laagerdusega veinideni, aga ka värskeid ja elegantseid tammevaadilaagerduseta veine. Chardonnay on peen ja äärmiselt vastupidav viinamarjasort, mis võib olla väga kompleksne, omandades nüansse pinnasest, millel ta kasvab. Soojas kliimas võib Chardonnayd iseloomustada kui veini, millel on troopilised noodid, samas külmemas piirkonnas on ta pigem mineraalsete aroomidega, kus on tunda värskeid köögivilju. Värvilt helekollane, rohelise alatooniga ja aroom meenutab rohelist õuna, sidrunit ja greipi.
  • Chenin Blanc on viinamari, mis on ajalooliselt väga hästi kohanenud Argentiina pinnase ja kliimaga. Siiski kasvatatakse seda viinamarjasorti vähe, peamiselt selleks, et lisada värskust ja happelist struktuuri paljudele teistele valgete segudele. Tema aroomis on tavapäraselt valge virsiku koort.
  • Sauvignon Blanc on valge viinamari, mis nõuab heade veinide tootmiseks hoolt ja tarkust. Tegemist on väga vana sordiga, mida Argentiinas ei ole siiani palju viljeletud, kuid tema kasvuala on viimastel aastatel oluliselt laienenud. Sauvignon Blanc on kuiv ja värske vein, hea kehandi ja märkimisväärse happesusega. Mõnikord on temas suitsused noodid ja kergelt vürtsikas maitse. Värvuselt kollane, rohelise ja kuldse alatooniga ning pakub kõrreliste aroome. Sauvignon Blanc on suurepärane aperitiiv.
  • Semillioni on kasvatatud Argentiinas alates 19. sajandist. See sort vajab jahedat ja mahedat ilmastikku ja riigis on ainult kaks kohta, kus ta hästi kasvab: Uco Valley (Mendoza) ja Rio Negro Valley. Tegemist on kuiva, tasakaalustatud veiniga, millel on hea kehand ja troopilisi puuvilja noote. Värvuselt kergelt rohekas-kollast värvi. Cuyo piirkonnas omandab Semillon aromaatsete valgete marjade toone ja huvitavaid mee nüansse, samal ajal kui Patagoonias on temas tunda õuna. Mõlemal juhul on Semillionil hea arengupotentsiaal kompleksete maitsenüansside arendamiseks pudelis.
Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga