USA Veinid Sonoma orustUSA on maailmas veini tootmismahult neljas riik, jäädes maha vaid Prantsusmaast, Itaaliast ja Hispaaniast. USAst on märkamatult saanud veine tootev riik, kust tulevad maailmatasemel veinid. Oma teene on siinkohal kindlasti maailmakuulsatel Kalifornia veinidel Napa ja Sonoma piirkonnast, kuid lisaks on USAs veel arvukalt teisi väikeseid ja vähem tuntud veinipiirkondi, mis ei pea oma veinide pärast häbenema. Heaks näiteks on Willamette Valley Oregonis ja Finger Lakes New Yorgis. Tegelikult on veine valmistatud USAs juba viimased 400 aastat, aga alles viimase 40 aasta jooksul on hakanud USA veinid leidma tunnustust ka rahvusvahelisel areenil.


Kuigi veine valmistatakse praktiliselt kõikides USA osariikides, tuleb valdav enamus veinidest siiski Kaliforniast. Kalifornia osariigile järgneb kolmik: Washingtoni osariik, Oregoni osariik ja New York'i osariik. Nendest neljast osariigist tuleb ligikaudu 95% kogu Ameerika Ühendriikide veinitoodangust. Ülejäänud 5% jaguneb teistele osariikidele, milledest suurimad veinitootjad on Texas ja Virginia.

 

USA veinide ajalugu

Veine hakati USAs tootma 17. sajandil. Varajased kolonistid tegid korduvalt algust veinitootmisega, tuginedes oma teadmistele, mille nad Euroopast endaga kaasa võtsid. Viinapuuistandusi hakati rajama kasutades kohalikke viinapuusorte (Vitis labrusca), mis olid tuntud oma jõulisuse ja kõrge saagikuse poolest. Euroopast kaasavõetud viinamarjasorte oli väga vähe. Kahjuks ei olnud kohalikest viinamarjadest toodetud vein ei stiili ega kvaliteedi poolest ligilähedanegi sellele, millega olid harjunud Euroopa kolonistid.

Euroopa vinifera viinapuid hakati Ameerikasse tooma alles 17. sajandi keskpaigas. Need sordid aga kannatasid kohalike kahjurite (näiteks phylloxera) ja seenhaiguste käes. Järgmise kolme sajandi jooksul sai selgeks, et viinapuude pookimine on lahenduseks, et saada viinapuid, mis on suutelised Ameerika kliimas ellu jääma ja milledest on võimalik toota kvaliteetseid veine. Tänaseks päevaks on praktiliselt kõik USA viinamarjasordid kas hübriidid (nagu näiteks Seyval Blanc) või siis Euroopa vinifera viinapuud, mille võsud on poogitud kohalike viinapuude juurtele, mis on phylloxera suhtes immuunsed.

Läbi aegade on USA veinitööstuses olnud veel mitmeid äkilisi muutusi. 1840-ndatel aastatel, mil Kaliforniat tabas kullapalavik, suurenes järsult nõudlus veinide järele ja viinapuuaedasid hakati rajama üle kogu osariigi. Selline impulsiivne viinapuuaedade rajamine tekitas volatiilse olukorra, mil mõnikord toimus veini ületootmine ja teisel perioodil jälle oli suur veini defitsiit. Selline olukord kestis aastakümneid.

Kahekümnenda sajandi esimesel poolel kehtestati USAs „kuiv seadus", mida seal tuntakse Prohibition nime all. Kuiv seadus kehtis USAs aastatel 1920-1933, keelates alkohoolsete jookide tootmise, müümise ja transportimise. Sellisel keeluseadusel olid tõsised tagajärjed USA veinitööstusele. Viinapuuistandusi hakati maha jätma, viinapuusid juuriti välja ja neid asendati teiste põllumajanduskultuuridega. Kuivale seadusele järgnesid majanduskriis ja Teine Maailmasõda, mis samuti vajutasid oma pitseri USA veinitööstusele. Pärast Teist Maailmasõda toimusid mõningased sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muutused, mis aitasid kaasa veinitööstuse arengule. USA veinitööstus näitas paranemise märke alles 1970-ndatel aastatel, mil Kalifornias hakati veinitööstuses sisse viima mõningaid uuendusi. Selle tulemusena tekkis USAs tervikuna huvi Kalifornia veinide vastu ja USA veinitööstus liikus uude ajastusse. Sellest ajast alates hakkas tekkima palju väikesi veinitootjaid üle kogu riigi ja palju rõhku hakati panema veinide kvaliteedi edendamisele. See areng on jätkunud tänapäevani.

 

USA veinide kvaliteedisüsteem

Nii nagu Euroopas, nii peetakse ka USAs oluliseks veinide regionaalset määratlust. Sellele kontseptsioonile tuginedes on määratletud 200 veinikasvatuspiirkonda ehk AVA (American Viticultural Area). Kuigi selline määratlus on sarnane euroopalikule apellatsioonide süsteemile, on siin siiski oluline erinevus. Kui Euroopa apellatsioon seab ranged piirid nii geograafilisele asupaigale kui ka viinamarjadele ja veinide valmistamise viisile, siis AVA ei ole nii range, st et AVA puhul on määravaks ainult geograafiline regioon, kus viinamarjad kasvatatud on. Rohkem kui pooled AVA piirkonnad on määratletud Kalifornia osariigis. Samas AVA pindala võib kõikuda tohutult, olles vahemikus mõnest ruutkilomeetrist kuni 77 700 ruutkilomeetrini ning ühe AVA sees võib olla veel mitu teist AVAt.

 

Ameerika Ühendriikide veinid Kalifornia osariigist

Kalifornia on USA kõige suurem ja kõige tähtsam veiniregioon, võttes enda alla ligikaudu kaks kolmandikku osariigi läänerannikust. Veiniaiad võtavad enda alla ligikaudu 10 laiuskraadi ehk siis 1370 km rannikuala koos mägede, orgude, tasandike ja platoodega.


Kaliforna veinid hakkasid kuulsust koguma pärast 1976. aastal Pariisis aset leidnud veinide pimedegustatsiooni, kus kõikidele üllatuseks seljatasid Kalifornia veinid mitmeid kuulsaid Burgundia ja Bordeaux veine. Sellegipoolest on Kalifornia veinide ajalugu üle 200 aasta vana. Tänaseks päevaks on Kalifornia koduks mitmetele maailma suurimatele veinitootjatele, aga nende kõrval leidub ka väiketootjaid, kes pakuvad astronoomiliste hindadega kultusveine. Ühtekokku tuleb Kaliforniast ligikaudu 90% kogu USA veinitoodangust ja üle 60% Ameerika Ühendriikides tarbitavast veinist on Kalifornia päritolu.


USAs kasvatatakse peamiselt viinamarjasid Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Siia on mitmed Prantsusmaalt Champagne'st pärit veinitootjad oma harukontorid rajanud, näiteks Moet & Chandon'i poolt rajatud Domaine Chandon, Taittinger'ide Domaine Carneros, Louis Roederer'i Roederer Estate ja Mumm Napa.


Kuna Kalifornia osariigi veinipiirkonnad asuvad väga suurel alal, siis kliima varieerub suuresti sõltuvalt pikkuskraadist, laiuskraadist ja Vaikse ookeani lähedusest. Rusikareegel on muidugi see, et mida rohkem mägesid on viinapuuaia ja Vaikse ookeani vahel, seda väiksem on ookeani jahutav mõju. Suvisel ajal tekitavad külmad Vaikse ookeani rannikuveed udupilved ranniku lähedale. Kui sisemaal õhk soojeneb ja tõuseb, siis udupilved imetakse ruumi täiteks sisemaa sooja õhu asemele. Mõningatel juhtudel liigub ookeanil tekkinud udu isegi 150-160 km kaugusele sisemaale, jahutades tee peale jäävaid viinapuuaedasid. Jahedamad piirkonnad ranniku lähedal sobivad paremini Pinot Noir'i ja Chardonnay kasvatamiseks, samas kui sisemaal, kus kliima on palavam, kasvatatakse Kalifornias väga kuulsat Cabernet Sauvignon'i ja ka Zinfandel'i.


Ameerika Ühendriikide veinid Washingtoni osariigist

Washingtoni osariik on üks kolmest USA osariigist, mis asub USA läänekaldal Vaikse ookeani ääres. Põhjast piirab teda Kanada ja lõunas asub Oregoni osariik. Enamus veinipiirkondadest asub Washingtoni idaosas, kus kliima on väga kõrbe sarnane. Ainult mõned üksikud veinipiirkonnad jäävad jahedamasse ja niiskemasse osariigi lääneosasse. Ilma niisutuseta kohalikest jõgedest nagu Columbia jõgi, Walla Walla jõgi ja Yakima jõgi ei oleks viinapuude kasvatamine selles piirkonnas võimalik. Samuti on nendel jõgedel oluline roll suve ja talvetemperatuuride tasakaalustamises. Suvel moodustub jõe kohale jahe ja niiske õhk, mis seguneb ümbruses asuva kõrbeõhuga ja aitab jahutada ning värskendada ümbruses asuvaid viinapuuaedasid. Samas kui talvel säilitab jõevesi soojuse ja seetõttu ei ole talved jõgede läheduses nii karmid.

 

Ameerika Ühendriikide veinid Oregoni osariigist

Oregon on USA üks nooremaid ja paljutõotavamaid veinipiirkondasid. Rahvusvahelist kuulsust hakkasid Oregoni veinid saavutama 1960-ndatel aastatel ja sellest ajast on nende tuntus aasta-aastalt suurenenud. 21. sajandi algupoolel saavutasid Oregoni Pinot Noir veinid tuntuse kui USA ühed parimad veinid. Oregoni veinipiirkondade kogupindala ei ole eriti suur, olles kokku ligikaudu 8 500 hektarit, sellest ligikaudu 60% ongi Pinot Noir viinapuuaedade all. Teisteks populaarseteks viinamarjasortideks on Pinot Gris, Chardonnay ja Riesling, aga siin kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon ja Merlot viinamarjasid.

 

Ameerika Ühendriikide veinid New York'i osariigist

New York'i osariik on USA üks rahvarohkemaid osariike. Veinitootmise poolest on ta USAs neljandal kohal, järgnedes Kalifornia, Washingtoni ja Oregoni osariigile. New York'i osariigi parimad veinid on tehtud Riesling viinamarjadest. Siinsed Riesling veinid on kuivad ja karged, aga siin toodetakse ka magusat jääveini. Lisaks Riesling'ule kasvatatakse ka viinamarjasid Chardonnay ja Pinot Noir ning kohalikku hübriidviinamarja Vidal Blanc.
Kuna New York'i osariigis on jahe kliima, siis enamik viinapuuaedasid on koondunud kas osariigi lääneosasse või siis osariigi idaosasse – mõlemal pool osariiki on suured veekogud (Suur Järvistu ja Atlandi ookean), mis aitavad kliimat mõõduka ja stabiilsena hoida.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga