Tõenäoliselt hakati veine esimesena valmistama Kaukaasia ja Kesk-Aasia mägialadel, kusagil tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Kui Gruusiat võib pidada veinide sünnikohaks, siis veinide tootmise ja viinamarjakasvatuse laialdasema leviku eest tuleb tänulik olla Vana Roomale, kust impeeriumi laienedes levis veinivalmistamine üle kogu Euroopa ning sealt edasi maadeavastuste ja vallutusretkede ajastul juba üle kogu maailma.

Veine võibki laias laastus jagada uue maailma veinideks ja vana maailma veinideks. Põhilised veinikasvatuspiirkonnad on loomulikult vana maailma veinitootjad Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, kust tuleb lõviosa maailma veinidest, aga olulise panuse annavad ka Ameerika Ühendriigid, maailmas viiendat-kuuendat kohta jagavad Hiina ja Argentiina, Austraalia, Tšiili, LAV ja Saksamaa.

Tüübilt võib veine liigitada lihtsamalt: punased veinid, valged veinid, rosee veinid ja vahuveinid (Sekt, Cava, Prosecco, Champagne) ning kangestatud veinid (Sherri, Madeira, Portvein).

Veini valmistamine on iseenesest lihtne ja sellega saab hakkama igaüks. Ometi heade veinide valmistamine on jõukohane vaid kogenud veinimeistritele, kelle oskused erinevaid komponente kombineerida annavad tulemuseks suurepärased veinid. Esimese komponendina on hea veini valmistamiseks muidugi viinamari. Viinapuu Vitis Vinifera erinevaid sorte on maailmas tuhandeid, veini valmistatakse neist ehk tuhatkonnast aga laialdaselt on levinud ja suurepärased veinid valmivad vaid mõnekümnest viinamarjast. Kõige levinum punane viinamari maailmas on Cabernet Sauvignon – paksukestaliste marjade ja hilise küpsega tanniinsust täis viinamari. Rahvusvaheliselt on populaarsed veel Merlot, Pinot Noir, aga ka kohalikud sordid nagu Tempranillo, Garnacha, Syrah ja itaallaste lemmik Sangiovese. Valgetest viinamarjadest on levinuim muidugi kõrge happesuse ja aroomiga Chardonnay, aga ka valgete veinide kuningas Riesling samuti Sauvignon Blanc, Chenin Blanc, Pinot Gris või parfüümikas ja madala happesusega Gewürztraminer ning itaallaste Trebbiano.

Lisaks viinamarjasordile on äärmiselt oluline tema kasvukoht. Kidural kiltpinnasel võrsunud mari võib viljakal pinnasel kasvava sama viinamarjaga võrreldes omada maitses hoopiski huvitavamat eripära. Samuti on siinkohal olulised niiskus ja päikesevalgus. Lõpliku lihvi veinile annab loomulikult veinimeister, otsustades milliseid marju ta kokku segab ja kui kaua vein tammevaadis laagerdub.

Kõik need tegurid määravad veini maitseomadused, selle kas ja mida me veini maitses ja lõhnas tunneme. Vein võib olla lilleline või hoopiski puuviljane, näiteks aprikoosi- või sidrunimaitseline. Mõned veinid on vürtsikad, teised täis mineraalsust: mullasust või kiltkivi. Aga veinis võib leida ka huvitavaid maitseid nagu loomsust, nahka, muskust või isegi petroolsust või kopitust.

Veini oskuslikult toiduga sobitades, leides kooslusi kus vein ja toit on omavahelises heas sobivuses ja tasakaalus, kerkib esile veini tõeline pale ja see toob paremini esile erinevaid maitsenüansse. Veinimaailm on imeline.

Veinimaailm
Veinimaailm
  • Veinimaailm
  •  

     

    Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
    Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
    Liitu uudiskirjaga