Prantsusmaa veinikülaPrantsusmaa on maailma suurim veinitootja, mille tootmismahud jäävad 5-6 miljardi liitri kanti aastas, mis teeb umbes 7-8 miljardit pudelit (0,75l). Tüübilt jagunevad need umbkaudselt vastavalt punased veinid 65%, valged veinid 20%, rose veinid 8%, vahuveinid 6% ja kangestatud ehk portveinid 1%. Veini on toodetud Prantsusmaal juba mitutuhat aastat. Esimesed teadaolevad ülestäheldused veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.m.a. Lõuna-Prantsusmaalt, kui Kreeka kolonistid asutasid Massilia (tänapäeval Marseille) linna ja asusid selle ümbruses aktiivselt veini tegema. Kreeklased üldiselt ilma veinita läbi ei saanud. Tänapäeval on Prantsusmaa veinid eeskujuks kogu veinimaailmale.

SaksamaaSaksamaa veini tootmise alad on ühed põhjapoolsemad maailmas. Valdavalt jäävad veinide tootmise alad allapoole 50 põhja pikkuskraadi, mis läbib täpselt Saksamaa veinipiirkondi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega leida viinamarjasorte, mis oleksid piisavalt külmakindlad elamaks üle ka lumiseid talvi ning mille marjad valmiksid kiiremini. Ühtlasi kuna heledad viinamarjad valmivad reeglina kiiremini ja varem kui punased, siis sellest tulenevalt on ka enim kasvatatavad viinamarjasordid Saksamaal heledad. Kui 90-ndatel moodustasid Saksamaal kasvatatavatest viinamarjadest heledad ca 85%, siis täna on nende osakaal langenud ca 70%-ni.

Kaatrid Moseli peal vKui tava-eestlasele seostub Saksamaale reisimine sealt autode toomisega, siis meie otsustasime ette võtta natuke teistsuguse reisi. Nimelt oli meie eesmärgiks külastada Lõuna-Saksamaa ühte kuulsamat veinipiirkonda Moselit. Võttes arvesse et Mosel on ülimalt lähedal Frankfurt'ile ja Tallinnast saab Frankfurti Ryanairi otselennuga, siis on see reis tegelikult ülimalt soodne ja käegakatsutav igaühele, kel huvi omal käel seigelda ja maailma avastada.

HispaaniaHispaania on kauni maastiku, rikka ajaloo ja sügava ning keerulise kultuuriga riik, kus vein on alati mänginud olulist rolli. Viinamarju on kasvatatud Ibeeria poolsaarel vähemasti 3000 aastat, ajast, mil esimesed Foiniiklased jõudsid Lõuna-Hispaaniasse ja rajasid sealse Cadiz'i linna, mille kaudu toimus elav veinikaubandus. Tänapäeva Hispaanias on veiniistanduste all üle 1,17 mlj hektari, mis teeb Hispaaniast veiniistanduste pindala poolest maailma kõige suurema veiniriigi. Tootmismahult on ta Prantsusmaa ja Itaalia järel kolmas.

Kalaabria rannikItaalia on ajalooline veinimaa, kus kasvatatakse viinamarju igal võimalikul mäenõlval juba üle mitmetuhande aasta, ajast mil esimesed kreeklased Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias randusid. Sellest ajast on vein olnud Itaalias igapäevane toiduaine. Itaalia kuulub veinimaade suurde kolmikusse, olles tänaseks juhtpositsioonilt tõugatud maailma suuruselt teiseks veinitootjaks. Itaaliast leiab mitmeid maailmakuulsaid veine, eriti peetakse lugu Põhja-Itaalia veinidest nagu Barolo, Barbaresco, Barbera, Chianti, Soave, Berber ja loomulikult viimastel aastatel kuulsuse staatusesse tõusnud Prosecco. Aga suurepäraseid veine leiab ka Lõuna-Itaaliast.

Alsace puitsõrestikmajadRaske on leida piirkonda, mis veiniarmastajaid niisama soojalt vastu võtab kui Alsace Prantsusmaal. Keskaegsed puitsõrestikmajad, mööda mäekülgi alla looklevad viinapuuaiad ning veinikeldrid, mida on täis iga külakese peatänav ja kus veinimeistrid lahkelt oma suurepäraseid veine degusteerimiseks pakuvad.

VahuveinidVahuvein (inglise keeles "sparkling wine") kujutab endast veini, milles on märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi, mis teeb selle joogi kihisevaks. Süsinikdioksiidi saadakse kas naturaalse fermentatsiooni tulemusena või seda võidakse ka lihtsalt tagantjärgi vahuveini sisse lisada. Naturaalse fermentatsiooni tulemusena saadakse süsinikdioksiid vahuveini sisse kahel eri viisil: selle kääritamisel kas pudelis (nö Champagne meetod) või suures tsisternis hoituna (nö Charmat meetodil).

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga