VahuveinidVahuvein (inglise keeles "sparkling wine") kujutab endast veini, milles on märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi, mis teeb selle joogi kihisevaks. Süsinikdioksiidi saadakse kas naturaalse fermentatsiooni tulemusena või seda võidakse ka lihtsalt tagantjärgi vahuveini sisse lisada. Naturaalse fermentatsiooni tulemusena saadakse süsinikdioksiid vahuveini sisse kahel eri viisil: selle kääritamisel kas pudelis (nö Champagne meetod) või suures tsisternis hoituna (nö Charmat meetodil).

Vahuvein on üldreeglina kas valge või roosa, aga leidub ka punaseid vahuveine nagu Itaalia Brachetto või Austraalia Sparkling Shiraz. Samuti varieerub vahuveinide magusus suurel määral. Vahuveinid võivad olla väga kuivad ja hapud (mille parimaks näiteks on Champagne) ja samas võib olla ka väga magusaid vahuveine.

Prantsusmaa

Kõige paremini tuntud vahuvein on kahtlemata Champagne. Seda vahuveini toodetakse ainult Champagne piirkonnas Prantsusmaal. Peamised viinamarjasordid mida seal kasutatakse on Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier.

Kõiki ülejäänud Prantsusmaal toodetud vahuveine nimetatakse nimega Crémant. Vastavalt Prantsuse kvaliteedisüsteemile on neid ühtekokku 7 erinevat:

  • Crémant d'Alsace
  • Crémant de Bordeaux
  • Crémant de Bourgogne
  • Crémant de Die
  • Crémant du Jura
  • Crémant de Limoux
  • Crémant de Loire

Mousseux'ks nimetatakse vahuveini, mis ei ole valmistatud traditsioonilisel Champagne meetodil, samal ajal kui Crémant'iks saab nimetada ainult neid vahuveine, mis on valmistatud traditsioonilisel Champagne meetodil.

Luksemburgi vahuveinid

Luksemburg järgib Prantsusmaa eeskuju ja sealsed vahuveinid valmistatakse traditsioonilisel Champagne meetodil. Luksemburgi vahuveine nimetatakse Crémant de Luxembourg.

Saksamaa vahuveinid

Saksamaal nimetatakse vahuveine nimega Sekt. Suurem osa (ca 95%) vahuveine tehakse Charmat meetodil ja ülejäänud osa vahuveinidest tehakse traditsioonilisel meetodil (ehk siis Champagne meetodil). Odavaid vahuveine tehakse Saksamaal ka süsinikdioksiidi hilisemal lisamisel veini sisse, aga neid vahuveine ei tohi nimetada Sekt'iks, neid veine kutsutakse nimega Schaumwein, mis otseses tõlkes tähendabki vahuveini.

Hispaania VAHUVEINID

Cava'ks nimetatakse vahuveine mida toodetakse Hispaanias. Peamiseks veine tootvaks piirkonnaks on Kataloonia, aga vähesel määral toodetakse Cava'sid ka Valentsias, Rioja piirkonnas, Aragonis ja Extremadura's. Hispaania Cava't valmistatakse Champagne meetod'il, aga selle valmistamiseks kasutatakse erinevaid viinamarjasid kui Prantsuse Champagne's.

Cava't valmistatakse erinevate kuivusastmetega: brut nature, brut (eriti kuiv), sec (kuiv), semisec (keskimiselt kuiv/magus) and dolç (magus).

Vastavalt Hispaania kvaliteedistandarditele tohib Cava't valmistada kuues regioonis traditsioonilise meetodi järgi ( koos teise fermentatsiooniga pudelis) ja viinamarjasortidest tohib kasutada viinamarjasid Macabeu, Parellada, Xarel·lo, Chardonnay, Pinot Noir ja Subirat marjasid.

Itaalia vahuveinid

Vahuveine tehakse erinevates Itaalia osades, kuid kõige tuntumateks vahuveinideks on:

  • Asti, mida toodetakse Piedmont'is,
  • Lambrusco, mida toodetakse Emilia-Romagna's,
  • Prosecco, mida toodetakse Veneto's ja
  • Franciacorta Lombardiast.

Mullide suuruse koha pealt võib eristada spumante't ja frizzante't. Esimene on suuremate mullidega ja teine on pisemate mullidega.

Kuigi Franciacorta vahuveine tehakse traditsioonilisel meetodil, on enamus Itaalia vahuveine nagu Asti ja Prosecco tehtud siiski Charmat meetodil.

Asti on pisut magus vahuvein mis on tehtud Moscato viinamarjadest Asti provintsis. Tal on madal alkoholisisaldus, jäädes 8% juurde. Moscato d'Asti on frizzante ja ta on natuke magusam ja veel madalama alkoholisisaldusega (ca 5,5%).

 

Vahuveinidest saad lugeda täpsemalt ja lähemalt siit >>>

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga