Cafayate vineyardVeini tootmine ja tarbimine ulatub Argentiinas enam kui 400 aastat tagasi, mil riiki toodi 16. sajandi alguses Hispaania vallutajate poolt esimesed Vitis vinifera marjasordid. Teadaolevalt istutasid esimesed viinapuud Argentiina pinnale 1534. aastal kaks Euroopa asunikku, preester nimega Isa Cidrón ja Juan Juffré, kes asutasid Mendoza. Kuna veinivalmistamist soodustas nii pinnas kui ka Andide piirkonna kliima, siis kasvas veinitootmine Argentiinas suisa plahvatuslikult.

Argentiina veinitootmine tugineb suuresti niisutusel, mille avastasid esmalt kohalikud põllukultuure kasvatavad põliselanikud, kes leidsid viisi kuidas selles kõrbelises kliimas põllukultuure kasvatada. Inkad olid need, kes tõid kaasa vajaliku oskusteabe kuidas siinsele kuivale pinnasele elu sisse puhuda. Seega oli kunstlik niisutussüsteem arenenud ja kasutusel kohalike põliselanike seas Lääne-Argentiinas juba ammu enne kui esimesed eurooplased siia saabusid ja niisutussüsteemi keeruliste kraavide ja kanalite süsteemi abil edasi arendasid. Esimesed veiniaiad istutati kloostrite ümbrusesse, et tagada veini olemasolu pühade missade läbiviimiseks.

19. sajandil arenes Argentiinas veinitööstuslik tootmine ning sajandi lõpuks ulatus veiniaedade pindala juba 10 000 hektarini. Peamise põhjuse selleks andsid 19. sajandil Euroopast saabunud Itaalia ja Hispaania immigrandid, kes tutvustasid uusi veinikasvatamise tehnikaid ja selliseid Euroopa marjasorte nagu Malbec, Cabernet Sauvignon ja Merlot, mis leidsid Argentiina Andides ideaalse kasvukeskkonna.

Argentiina veinid on täidlased, puuviljased ja veidi ümarad ning tulenevalt soojast kliimast suhteliselt madala happesusega, samas väga hea kvaliteedi ja hinna suhtega. Kuigi Argentiinast leiab ka häid tippveine, toodetakse siin tänapäeval siiski peamiselt madalakvaliteedilisi mahuveine.

Tänaseks on Argentiina kasvanud Lõuna-Ameerika suurimaks veinitootjaks. Kuigi peamiselt tarbitakse veinid ära siseriiklikult, siis eksport on viimasel ajal järsult kasvanud ning Argentiina on tõusnud vana maailma kolmiku ja USA järel maailma viiendaks veinitootjaks.

Argentiina veinimõisad asuvad peamiselt jahedas kõrgmäestikus kuni 3 000 m kõrgusel üle merepinna. Argentiina veiniaiad laiuvad üle 221 000 hektari, millest hõlmab 52,3 % punased, 20,9 % valged ja 26,8 % rose veinide viinamarjad.

Argentiinas on kõrbeline kliima, mistõttu on veiniaedade niisutamine hädavajalik.

Veinipiirkonnad jagunevad regioonideks ja alampiirkondadeks, millest mõned paistavad silma oma kõrguse poolest, nagu nt Calchaquíe orud põhjas, teised jällegi pinnase kuivuse poolest, nagu nt Mendoza, San Juan ja La Rioja, kuid Argentiinast leiab ka madalal asuvaid veinikasvatuspiirkondi nagu nt Patagoonia.
Argentiina suurim ja tähtsaim veinipiirkond on Mendoza (155 000 ha veiniaedu), tootes enam kui 80% kohalikust veinist, olles kahtlemata kogu riigi ja isegi Lõuna-Ameerika veinitööstuskeskus.

Argentiina viinamarjadest on tähtsaim kindlasti rahvusviinamarjaks peetav Malbec, millest valmistatakse veine, mis on saanud Argentiina veinide võrdkujuks. Viinamari pärineb Cahorist Lõuna-Prantsusmaalt ning toodi Argentiinasse 19. sajandi keskpaigas, kus ta kohanes hästi. Malbec on väga elujõuline ja hea veini valmistamiseks sobilik mari, mistõttu hakati teda kasvatama väga massiliselt. Malbecit katsetati sel ajal paljude erinevate veinide valmistamiseks, alates noortest ja lihtsatest veinidest kuni kompleksete ja laagerdunud veinideni, sh rose, vahuveinide ja isegi kangestatud veinide valmistamiseks. Malbecist valmib punane vein, mida tasub proovida küpsetatud veiseliha, hautiste, tomatikastmes pasta ja juustuga, aga ka ulukiliha ja kõvade juustudega.

 

Loe edasi: Argentiina veinidest lähemalt

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga