Champagne on üks maailma põhjapoolsemaid veinikasvatusalasid ja madalama aastase keskmise temperatuuriga kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Sellises jahedas kliimas on vegetatsiooniperiood harva piisavalt kuum, et viinamarjad küpseksid vajaliku tasemeni tavapärase veini valmistamiseks. Isegi mõõdukatel aastatel on šampanja viinamarjades kliimale omaselt kõrge happesus ning alles teise fermentatsiooni avastamisega tekkis võimalus toota siin sellist veini, milles on võimalik kõrget happesust nauditaval viisil ära kasutada.

Klimaatiliste tingimuste ja viinamarjasortide eripärale lisaks eksisteerib veel kolmas komponent, mis teeb šampanja eriliseks. Kriidine ja lubjakivine pinnas on see, mis on teinud šampanjale tema nime. Kuigi šampanja piirkonna pinnas tervikuna on suhteliselt ühtlaselt kriidine, siis eksisteerib erinevaid mikrokliimasid, mis teevad ühe või teise ala paremini sobivaks erinevatele viinamarjasortidele. Cote des Blancs ja eriti Cote de Sezanne on ala, kus kasvavad parimad Chardonnay'd, samal ajal kui Montagne de Reims ja Vallee de la Marne on ideaalsed Pinot Noir'i ja Pinot Meunier'i jaoks.

Šampanja ajalugu

Tihti peetakse ekslikult šampanja loojaks Benedictuse munka Dom Perignoni (sünd. 1638), kuid vahuveini on valmistatud maailmas ja isegi Prantsusmaal juba ammu enne teda. Dom Perignoni panus vahuveinidesse seisnes hoopiski selles, et ta otsis lahendust kuidas vältida veini pudelis uuesti käärima minemist. Seetõttu soovitaski Dom Perignon pigem mitte kasutada Chardonnay marja, kuna see kippus väga kergesti pudelis uuesti käärima minema ja julgustas kasutama tumeda kestaga viinamarju (eriti Pinot Noiri). Pinot Noirist valmistatud veinid olid vähem altid pudelis uuesti käärima minemisele – protsess, mida ei suudetud veini valmistamisel sel ajal veel tõhusalt kontrollida ja mida üritati vältida.

Šampanja veinipiirkond

Šampanja veinipiirkond asetseb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes üle 34000 hektari ja 320 küla (Cru). Kokku hõlmab piirkond ligikaudu 278000 veiniaeda, millest igaüks on laias laastus 100 ruutmeetrit. 320-st külast omavad 17 küla Grand Cru ja 42 Premier Cru staatust. Tavašampanja pärineb ülejäänud külades kasvatatud viinamarjadest. Viinamarja kasvatajaid on ca 19000, veinitootjaid 50000, neist 300 on tuntud veinikojad, kogutoodanguga 338 mlj pudelit aastas. Suurimad ja tuntuimad tootjad on Moët & Chandon, Mumm, Bollinger, Deutz, Krug, Piper-Heidsieck, Pommery, Ruinart, Taittinger. Suurim maaomanik on aga Louis Roederer, kellele kuulub 214 ha maad, teiseks on 200 hektariga Mumm. Vanim veinimaja 1584 Gosset, vanim šampanjamaja 1729 Ruinart.

Vintage/Non-Vintage šampanja

Aastakäiguta (Non-vintage) šampanja veinid on tavapäraselt segatud marjadest, mis on korjatud erinevatel aastatel (erinevad aastakäigud), kuid nad võivad sõltuvalt šampanja stiilist sisaldada ka viinamarju erinevatest Cru'dest ja marjasortidest. Non-vintage segud aitavad tagada stabiilset majastiili, sõltumata sellest, kui hea oli konkreetne aastakäik ja on unikaalne igale šampanja kaubamärgile. Aastakäigu šampanja (Vintage Champagne, Millesime) on segatud baasveinidest, mis on samast aastakäigust: üks konkreetne suurepärane aastakäik, ühelt konkreetselt šampanja valmistajalt, kes otsustab, et on olnud erakordselt hea aastakäik.
Enamik šampanjadest (isegi 4/5) on siiski ilma aastakäiguta vahuveinid (Non-Vintage, NV). Peamine põhjus selleks on aastakäikude erinevus, mis tuleneb siinsest tagasihoidlikust kliimast. Aastakäike omavahel kokku segades on võimalik kehvade aastakäikude mõju vähendada.

Šampanja kuivusaste

Sõna Brut viitab sellele, et šampanjale on magusust lisatud vaid õige pisut: vein on pudeldatud peaaegu tema oma naturaalses olekus, et esile tuua veini aromaatsus. Üle 90% šampanja veinidest valmistatakse Brut stiilis. Šampanja magususe määrabki doseerimine ehk Liguer d'Expedition, kus vahetult enne pudeldamist lisatakse teatud määral magusust, sh ka selleks, et asendada ümberkorkimisel kaotsiläinud osa vahuveinist. Üks äärmus on "Extra Brut" (ei lisata üldse) ja teises otsas on "Doux". Nende vahele jäävad Brut, Extra sec, Sec ja Demi-Sec.

  • Extra brut – eriti kuiv šampanja.
  • Brut – kuiv šampanja.
  • Extra sec – veidi magusam.
  • Sec – magusam kui extra sec.
  • Demi sec – peaaegu magus šampanja.
  • Doux - magus.

Šampanjapudelite mõõdud

Champagne on ainus Apellatsioon, mis kasutab nii laia valikut erinevaid veinipudeleid alates 20cl kuni 30 liitrini. Klassikaline šampanjapudel on 75 cl, Magnum on sellest 2 korda suurem (1,5 l), olles ideaalne suurus pidude ja pidulikeks sündmusteks. Veelgi suuremate sündmuste jaoks on šampanjal pudelid, mis hoiavad endas kuni 40 tavapudeli mõõtu. Neid valmistatakse vaid ettetellimisel ja sisuliselt valatakse nende valmistamisel väiksemad pudelid ühte suurde. Need on küll väga efektsed, kuid samas ka äärmiselt ebapraktilised, sest püüdke ise serveerida veini pokaalidesse pudelisuust, mis on sama suur kui Magnumi pudel.

Šampanja serveerimistemperatuur

Šampanjat on kõige parem serveerida jahutatult, vahemikus 8-10 °C, sõltuvalt joogi kvaliteediastmest ja punaste marjade osakaalust. Alla 8°C puhul on vein liiga külm ja lõhnade (aroomide) tajumine seetõttu raske, üle 10 °C korral on vein juba veidi raske. Šampanjat on läbi aegade olnud tavaks tuua lauale jäänõus, et tagada õigel temperatuuril serveerimine. Õige temperatuuri saavutamiseks võib asetada pudeli nt pooleks tunniks jäänõusse või külili asendis neljaks tunniks külmikusse. Kindlasti ei tohiks mitte mingil juhul šampanjat sügavkülma panna ja mitte kunagi serveerida teda jahutatud klaasist.

Šampanja ja toit

Šampanja sobib klassikaliselt austrite, mereandide ja erinevate kalaroogadega. Aastakäigu šampanjad sobivad grillitud mereandide ja soojade kalaroogadega. Poolkuivasid šampanjasid võib proovida ka kergemate magustoitude ja puuviljadega.

 

Loe edasi: šampus, šampanja, champagne >>>

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga