Milline on hea vein? Poeriiulite vahel veini valides leiame end tihti sellelt lihtsalt küsimuselt, millele vastust leida samas ei olegi nii lihtne.

Mille järgi hinnata veini headust? Üks levinud tõekspidamisi on vaadata veini hinda - mida kallim, seda parem. Kuigi tuleb tõdeda, et veinide headuse ja hinna vahel on teatav seos, siis kõrge hind ei ole hea veini garantii. Hind üksi ei näita kindlasti veini headust, seda eriti põhjusel, et veini hind varieerub sõltuvalt riigist, piirkonnast, aastakäigust jpm. Ka kalli hinnaga veine ostes võib pettumuse osaliseks saada, samas kui Euroopa säästukettidest võib leida tõeliselt häid ja joodavaid veine isegi 2-3 € eest. Siiski suurepärane vein ei ole kunagi odav ning parimate veinide nautimiseks tuleb proovida kalleid veine, sest neid lihtsalt ei ole saada odavalt. Kallimate veinide hinna tõstab kõrgele just nende haruldus. Makstakse unikaalse aroomi ja maitse eest ning unikaalsus on teadupärast kallim kui ükskõik milline iseloomutu masstoodang.

Veinimaailmaga tehakse tutvust tihti just magusamate ja odavamate veinide proovimisega. Nende seast võib leida üsna joodavaid veine, mistõttu tekibki tihti küsimus, et milleks maksta veini eest 10-15 €, kui täiesti hea ja joodava veini saab poest kätte juba ka 5 € eest. Mõningate, nt pakiveinide puhul tuleb ‛pudeli' hind isegi veelgi soodsam. Magusat ja taskukohast veini joov veinisõber ei mõista, miks peab maksma rohkem kibeda ja kuiva veini eest, mis ei maitse üldse nii hästi kui harjumuspärane magus vein. Tõepoolest kallid veinid ei ole alati paremad kui odavamad. Vastupidi, odav vein võib olla väga hea ning kui see maitseb, siis ei olegi vaja osta kallist veini. Kui maitseb, järelikult on hea. Nendel taskukohastel lauaveinidel ei ole häda midagi ning kindlasti ei maksa halvustada neid, kes neid tarbivad. Massid ei saa eksida ning seda, et neid ostetakse rohkem kui kallimaid veine, näitab ka poodide müügistatistika. Vox populi, vox dei. Rahva hääl ei valeta. Niisamuti ei peaks snooblikuks pidama veinisõpra, kes otsib teisi maitseid. Vahel tahaks ju pisut erilisemat. Samuti nagu õllesõber, kes tavapäraselt tarbib levinud heledaid laagreid, siis teinekord tekib soov mõne eripruuli järele, nt vaskse Müncheni, jõulude puhul pisut raskema porteri või suisa mõne erilisema Belgia harulduse järele. Tihti tuleb nende eest ka pisut rohkem välja käia, kui tavapärase õlle eest. Ja süües kasvab isu. Nii on ka veinidega.

Millist head veini soovitada? Veelkord, raudseid reegleid ei ole ja ei saagi olema. Niipalju kui on erinevaid maitseid on erinevaid lemmikveine. Konkreetse veini valik sõltub lisaks kindlasti ka sellest, mis on tema eesmärk. Mõni vein sobib hästi mõne toiduga, sest alles siis avaneb tema tõeline iseloom ning jõuab kohale arusaam, mille eest pisut rohkem eurosid sooviti. Teine on jällegi suurepärane iseseisvalt tarbimiseks sobiv seltskonnavein. Soojal suveõhtul sobib hoopiski mõni jahe ja kerge valge vein, mida talvel kamina ees maitsta üldse ei passi.

Kui meeldivad tanniinsed ja jõulised punaveinid, siis tasub pöörduda hispaanlaste poole, kus enamik Rioja veinidest, mis on pisutki tammevaati näinud, on täesti joodavad ja eriti mööda ei ole võimalik panna. Kui meeldivad happelisemad ja puuviljased valged veinid, siis sellised üsna kindla peale valikud on Alsace ja Mosel. Magusamate ja poolmagusate veinide osas kindlasti vanad head Gruusia veinid, nii valged kui punased. Häid ja suhteliselt mõistliku hinnaga kergeid veine leiab ka uuest maailmast, näiteks Tšiilist. Olgu need vaid mõned väga üldised soovitused suuremate möödapanekute välitmiseks. Veine tuleb osta vastavalt oma maitsele ja rahakotile, ning meeles pidada, et kõige parema hinna ja kvaliteedi suhte leiab pigem keskmisest hinnaklassist.

Enamikule meist meeldib piimašokolaad, samas mõni eelistab tumedat šokolaadi, teine hoopiski valget. Nii on ka veinidega - hea vein on see, mis maitseb ... ja nii ongi. Kui vein maitseb, siis järelikult on tegemist hea veiniga. Ja selle järgi tulebki veini headuse üle otsustada.

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga