Prantsusmaa veinikülaPrantsusmaa on maailma suurim veinitootja, mille tootmismahud jäävad 5-6 miljardi liitri kanti aastas, mis teeb umbes 7-8 miljardit pudelit (0,75l). Tüübilt jagunevad need umbkaudselt vastavalt punased veinid 65%, valged veinid 20%, rose veinid 8%, vahuveinid 6% ja kangestatud ehk portveinid 1%. Veini on toodetud Prantsusmaal juba mitutuhat aastat. Esimesed teadaolevad ülestäheldused veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.m.a. Lõuna-Prantsusmaalt, kui Kreeka kolonistid asutasid Massilia (tänapäeval Marseille) linna ja asusid selle ümbruses aktiivselt veini tegema. Kreeklased üldiselt ilma veinita läbi ei saanud. Tänapäeval on Prantsusmaa veinid eeskujuks kogu veinimaailmale.

Populaarseimad tumedate viinamarjade sorid on Merlot, Grenache, Syrah, Carignan ja Cabernet Sauvignon ning heledatest viinamarjadest Ugni Blanc (tänu konjaki- ja armanjakitööstusele), Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Prantsusmaa veinide kvaliteediklassid

Esmakordselt teostati Prantsusmaal veinitootjate klassifitseerimist 1855. aastal, mil imperaator Napoleon III andis Bordeaux Kaubanduskojale inspekteerida kõiki Bordeaux veinitootjaid. Kuna Pariisist oli saanud selleks ajaks suur Bordeaux veinide tarbija, aga metropoli saabuvate veinide kvaliteet kõikus seinast-seina, pidas keiser vajalikuks kõiki veinitootjaid klassifitseerida toodetavate veinide kvaliteedi järgi, et õukonnal ja linnaelanikel oleks võimalik lihtsamini veinide kvaliteedist aru saada. Tegu oli nn Cru süsteemiga, mis toimib tänapäevani, küll aga tuleb nentida, et see on kasutusel vaid teatud veinipiirkondades ja kohati on sealsed standardid erinevad. „Cru“ tähistab veiniaeda või -piirkonda, mis väärib esiletõstmist. Grand Cru, Premier Cru, Grand Cru Classe, Cru Bourgeois jne tähistavad kõiki eri piirkondades ja süsteemides häid ja parimaid veiniaedu.

1935. a loodi Prantsusmaa Põllumajandusministeeriumi juurde INAO – Institut National des Appellations d’Origine (Rahvuslik Päritoluapellatsioonide Instituut), mille eesmärgiks oli asuda üleriigiliselt kontrollima ja reguleerima viinamarjakasvatust ja veinitootmist, et tagada ühtne kvaliteedistruktuur.

Tänapäeval jagatakse Prantsuse veinid nende kvaliteedi ja algupära järgi nelja klassi, millest kaks langevad Euroopa Liidu regulatsiooni kohaselt lauaveini kategooriasse ja kindla piirkonna kvaliteetveini (Quality Wine Produced in a Specific Region (QWPSR)) kategooriasse. Nimetatud 4 kvaliteediklassifikatsiooni on järgmised:

  • Vin de Table (VDT) ehk lauavein. Võib olla valmistatud ükskõik millisest viinamarjasordist või sortide segust ja pärit ükskõik kust Prantsusmaalt.
  • Vin de Pays (VDP), maakonnavein ehk kaitstud geograafilise tähisega vein. Antud veinide puhul on tegu veiniga, mis on pärit konkreetsest piirkonnast, aga selle kohta pole kehtestatud nii rangeid reegleid kui apellatsiooniveinidel (AOC).
  • Vin Délimité de Qualité Supérieure (VDQS), apellatsiooniveinide järelkasv, kuhu kuulub ca 1%  Prantsuse veinidest. Antud kategooria puhul ei ole nõuded nii karmid kui AOC puhul. Tavaliselt kasutatakse väiksemate alade puhul või siis nn „ooteruumina“ potentsiaalse AOC klassifikatsiooni omastamiseni. Nimetatud kategooria moodustati 2011. aasta lõpus.
  • Appellation d'Origine Contrôlée (AOC), kontrollitud algupäraga, s.t kindlast piirkonnast pärinev vein, millele on kehtestatud hulk nõudeid. Eri piirkondades (apellatsioonides) on need nõuded erinevad. Apellatsioonireeglid määravad täpselt apellatsiooni piirid, viinamarjasordid, alkoholiprotsendi, maksimaalse hektarisaagi, viinamarja kasvatusviisi (nt Bordeaux’s on keelatud kasta viinamarju), veini valmistamisviisi, nõuded pudeldamisel (mitmes apellatsioonis peab see sündima tootmispiirkonnas) ja kontrolldegustatsiooni reeglid.

Prantsusmaa veinidest loe pikemalt siit >>>

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga