SaksamaaSaksamaa veini tootmise alad on ühed põhjapoolsemad maailmas. Valdavalt jäävad veinide tootmise alad allapoole 50 põhja pikkuskraadi, mis läbib täpselt Saksamaa veinipiirkondi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega leida viinamarjasorte, mis oleksid piisavalt külmakindlad elamaks üle ka lumiseid talvi ning mille marjad valmiksid kiiremini. Ühtlasi kuna heledad viinamarjad valmivad reeglina kiiremini ja varem kui punased, siis sellest tulenevalt on ka enim kasvatatavad viinamarjasordid Saksamaal heledad. Kui 90-ndatel moodustasid Saksamaal kasvatatavatest viinamarjadest heledad ca 85%, siis täna on nende osakaal langenud ca 70%-ni.

Põhjuseks võib tuua nii mõningase kliima soojenemise kui ka antud kliimasse sobilike punaste viinamarjasortide leidmise, mis oleksid külmale vastupidavad ning valmiksid piisavalt varakult. Peamised veini tootmise alad jäävad Lääne-Saksamaale Reini jõe ja selle lisajõgedega piirnevatele aladele, kus jõgede orgudes on mikrokliima mõnevõrra pehmem kui mujal.

Saksamaa veinitoodangu säravaimaks pooleks on sealsed kerged ja maitseküllased valged veinid. Seevastu punaste veinidega on hoopis teine lugu. Siinkohal oleks kõige parem tsiteerida Kalev Keskküla, et Saksamaa punaste veinide armastamiseks on vaja olla kas sakslane või siis tõsine saksa asja austaja, kuna nende veinide maitse vajab üldjuhul omajagu harjumist.

Viinamarjapõldude all on kokku umbes 102000 hektari ehk 1020 ruutkilomeetri jagu maad, mis moodustab umbes 1/10 Hispaania, Prantsusmaa või Itaalia viinamarjapõldudest. Nendelt viinamarjapõldudelt toodetakse aastas kokku ca 1000000 tonni veini, mis paigutab Saksamaa maailma veinitootjate riikide edetabelis orienteeruvalt 8.-10. kohale.

Kõige populaarsem Saksamaal kasvatatav viinamarjasort on otseloomulikult teada tuntud Riesling. Tõeline Saksamaa uhkus, mis moodustab ca 22% kõigist kasvatatavatest viinamarjadest. Punastest viinamarjadest on kõige populaarsem Spätburgunder (ca 12% kõigist kasvatatavatest viinamarjadest), kuid rohkem tuntakse seda Pinot Noir nime all.

Saksamaa veinide liigitamine

Veinide valimisel on hea teada teatavaid Saksamaa veinide liigitamise algtõdesid.
Saksamaa veinid jaotatakse nelja kvaliteediklassi:

  1. Deutscher Tafelwein – tegu lauaveiniga, mida toodetakse enamasti kohaliku turu tarvis ja mida ei ekspordita.
  2. Landwein – maakonnavein, mis samuti ei mängi olulist rolli eksporditurul
  3. Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete (QbA) – kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast
  4. Prädikatswein (varasema nimetusega Qualitätswein mit Prädikat (QmP)) – kvaliteetvein lisaklassiga. Antud kvaliteediklass jaguneb virde (käärima pandava viinamarjamahla) magususe alusel 6 klassi. Magusust mõõdetakse Oechsle skaala (Oe) alusel, kus 1 Oe = umbes 2g suhkrut liitri kohta. Nimetatud kvaliteetveini klassi algse virde suhkru sisaldus on vähemalt 73 Oechele kraadi, mille täielikul alkoholiks kääritamisel oleks alkoholi sisaldus vähemalt 9,5 mahuprotsenti.
    1. Kabinett – väikese alkoholisisaldusega (ca 7-9 mahuprotsenti) ja enamasti kuiv või poolkuiv vein.
    2. Spätlese – tähendab „hilist korjet“. Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Alkoholisisaldus jääb pigem madalapoolseks ning vein on enamasti poolkuiv või magus.
    3. Auslese – tähendab „valitud korjet“. Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Enamasti poolmagus, aga vahel ka kuiv.
    4. Beerenauslese – tähendab „valitud viinamarju“. Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega – Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis „sööb“ viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.). Sellest tasemest alates on alati magusad veinid.
    5. Trockenbeerenauslese – tähendab „kuivatatud valitud viinamarju“. Viinamarjad, mis on kaetud väärishallitusega ja on peaaegu rosinataolised. Valmistatakse ainult hoolikalt valitud marjadest. Dessertvein.
    6. Eiswein – tähendab „jääveini“. Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein.

Vahel võib leida veinisildilt väljendi „trocken“ ehk kuiv või „halbtrockenen“ ehk poolkuiv.

Saksamaa veinipiirkonnad

Kokku on Saksamaal 13 veinipiirkonda:

Saksamaa veinidest loe pikemalt siit >>>

Copyright © 2017 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
Liitu uudiskirjaga