USA veinid

USA on maailmas veini tootmismahult neljas riik, jäädes maha vaid Prantsusmaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Veine hakati USAs tootma juba 17. sajandil. Samas kui ülemaailmset kuulsust hakkasid USA veinid tänu Kalifornia osariigi veinidele koguma alles 1976. aastast alates, mil Pariisis aset leidnud veinide pimedegustatsiooni ajal seljatasid Kalifornia veinid mitmeid kuulsaid Prantsusmaa veine. Tänapäevaks on mitmed kuulsad Prantsuse veinitootjad rajanud oma harukontorid Kalifornia osariiki.

Nagu eelpool mainitud, suurem osa USA veinidest tuleb Kalifornia osariigist ja tuntuimad veinipiirkonnad on Napa ja Sonoma. Samas väärivad märkimist ka USA veinid Washingtoni, Oregoni ja New York'i osariigist.

 

Loe edasi: Ameerika Ühendriikide veinid

Veinikelder Balatoni PiirkonnasUngari veinidest teatakse üldiselt vaid paari konkreetset stiilinäidet, mis on maailmaturul edu saavutanud. Tegelikult on Ungari tootnud sajandite jooksul väga mitmekesiseid kvaliteetveine. Lisaks magusale Tokaj veinile ja sügavpunasele Egri Bikavér’ile (eesti keeles „Egeri pulliveri“) Egeri piirkonnast, toodetakse Ungaris ka kuivi valgeid veine Balatoni järve ääres ja mitmed Ungari veinipiirkonnad toodavad suurepäraseid punaseid veine. Punaste kvaliteetveinide piirkonnana tasub kindlasti märkida Pannonhalma, Sopron ja iseäranis just Aszar-Neszmely piirkonda.

 

Loe edasi: Ungari veinid

RumeeniaRumeenia on iidsete veinitraditsioonidega maa, mille viinamarjakasvatus sai alguse juba rohkem kui 6 000 aastat tagasi. Kuigi maailma mastaabis on Rumeenia veini tootmismahtude poolest 13-ndal kohal (2011), ei seosta enamus inimesi seda riiki eriti veini tootmisega. Eks põhjuseid ole mitmeid, kuid üheks põhjuseks võib lugeda perioodi 20-ndal sajandil, mil oldi nn „raudse eesriide" taga. Sel ajal väliseksporti eriti ei esinenud, rõhku pandi rohkem kvantiteedile kui kvaliteedile, täideti kommunistlikke nõudmisi ja plaane, tehnoloogia areng puudus jne. Kõik see on jätnud Rumeenia veinitööstusesse oma jälje.

 

Loe edasi: Rumeenia veinid

Kellerstrasse
Kellerstrasse
  • Kellerstrasse
  • Wachau
  • Kiviterrassidel viinapuud
  • Willendorfi Veenus
  • Melki klooster
  • Aprikoosipuu
  • Hinterbruhl Seegrotte
  • Hinterbruhl Seegrotte
  • Neusiedlersee
  • Neusiedlersee
  • Eisenstadt
  • Austria maed
  • Arnold Schwarzenegger Thal
  • Schönbrunn
  • Hundertwasser
  • Heuriger
  • Sacher
  • Weinviertel
  • Weinviertel
  • Austria veiniaiad
  • Päevalilled
  • Weingut
  • Weinkeller
  • Austria on üks olulisemaid Kesk-Euroopa veiniriike, mille heade veinide avastamiseks tuleb esmalt läbi käia siinsed Alam-Austria kvaliteetpiirkonnad Kamptal, Kremstal ja loomulikult Wachau.

     

    Slovakkia veiniaedSlovakkia, Tšehhi Vabariigi väikevend, on tuntud ennekõike oma suusakuurortite ja taskukohaste hindade poolest. Slovakkia veinid on tuntud ennekõike Slovakkia riigi piires ja Slovakkia lähiriikides. Välismaailm teab Slovakkia veinidest ehk ainult Slovakkia Tokaj veine, kui sedagi. Siiski on Slovakkias arvestatav hulk eri veinipiirkondasid ja aukartustäratavalt keeruline veinide kvaliteedisüsteem.

     

    Loe edasi: Slovakkia veinid

    Tshehhi veinitootjaTšehhi õllesid tunnevad meist arvatavasti kõik ja Tšehhi õllede kvaliteedis ei julge keegi kahelda. Krusovice, Budweiser ja Starobrno on vaid esimesed õllenimed, mis meelde tulevad. Paljudele võib aga tulla üllatusena, et Tšehhis toodetakse ka veine, mis oma kvaliteedi ja hea maitsega üllatada võivad. Tšehhis on kaks suuremat veinipiirkonda - üks asub Saksamaa piiri ääres, teine - suurem ja tuntum, asub aga Brno linnast lõunas, suhteliselt Austria piiri ääres.

     

    Loe edasi: Tšehhi veinid

    Slovenian FlagSloveenia näol on tegemist väikese riigiga, mis on üle kahe korra väiksem kui Eesti. Kui Eestit ja Sloveeniat veel omavahel võrrelda, siis Sloveenias võeti euro kasutusele 4 aastat varem kui Eestis – 2007. aasta jaanuaris; ehk siis varem kui ühelgi teisel Balkanimaal või Ida-Euroopa riigis. Seega on tegemist igati eesrindliku riigiga, kes oma naabritest alati sammu võrra ees on, olles selles suhtes vägagi sarnane Eestiga. Erinevalt Eestist on Sloveenial aga pikk veinitootmise ajalugu.

     

    Loe edasi: Veiniriik Sloveenia


    Kätte on jõudnud suvi ning soojade ilmadega on ametlikult alanud eestlaste igasuvine rahvussport - grillimine. Grillida kannatab kõike: liha (sealiha, veiseliha, kanaliha, ulukiliha), kala, vorstikesi ... aga ka juurvilju ja aedvilju. Maitse asi. Aga mida grilli kõrvale? Traditsiooniliselt on grilli kõrvale eestlased ikka õlut võtnud, kuid kuumal suvel sobib sinna kindlasti ka vein. Millist veini valida suvise rahvusspordi kõrvale kuumal suvepäeval või sumedal suveõhtul?

     

    KoduveinidKas ei oleks mitte tore üllatada oma sõpru-tuttavaid külla kutsudes päris enda tehtud veiniga? Samuti on see suurepäraseks originaalseks kingituseks, mille juurde saab alati jutustada selle valmimisloo, unikaalsuse ehk et mida ei leia kuskilt maailma poodidest, selle väga piiratud kogusest tulenev au seda juua jne.

     

    Aeg on jõudnud nii kaugele, et valmima hakkavad erinevad aia- ja muud loodussaadused, millest valmistada häid ja põnevaid koduseid veine. Rabarberi- ja võilillehooaeg hakkab küll juba vaikselt läbi saama, aga kõikvõimalike muude marjade ja puuviljade (nt maasikate, vaarikate, sõstarde, kirsside jne) hooaeg on kohe-kohe algamas.

    AustraaliaPäikeseline ja soe Austraalia, kus päikest ja soojust on sageli rohkem kui seda vaja oleks, mistõttu on hinnatud just jahedamad piirkonnad. Kuigi veini toodetakse küll kõigis kuues Austraalia osariigis, jäävad enamus veinitootmispiirkondi ikkagi ainult lõunarannikule, kus on jahedam kliima (peamiselt Uus-Lõuna-Wales, Viktoria ja Lõuna-Austraalia osariikidesse). Enamikes piirkondades on kliima liiga soe ning marjad küpsevad põletava päikese all kiiresti. Probleemiks on veinis piisava happesuse saavutamine, mis on aga veini puhul üheks olulisemaks komponendiks. Veini happesuse suurendamine kunstlikul teel on Austraalias täiesti tavaline, nagu ka viinapuude kastmine, mis Euroopas on enamasti taunitud.

     

    Loe edasi: Austraalia veiniriigi tutvustus

    Veinimõisa Nederburg logo1. novembril 1791 ostis 42-aastane Philippus Bernadus Wolvaart nimeline asunik Hollandi Ida-India Kompaniilt 49 hektarit maad. Seda ajahetke võib pidada ka veinimõisa ajaloo alguseks.

    Järk-järgult hakkas ta maad üles harima ja oma valdusi laiendama kasutades selleks oma 10 härga ja 6 hobust. Aastaks 1808 oli veinimõisa territooriumil juba 63 000 viinapuud ja veinimõis tootis 23 280 liitrit veini ja 2 328 liitrit brändit. Paar aastat hiljem müüs Philippus oma veinimõisa maha. Järgneva paari sajandi jooksul on veinimõis vahetanud veel mitmeid kordi omanikke. Veinimõisa omanike seas on olnud palju novaatorlikke veinimeistreid, kes on käinud teadmisi ammutamas Euroopa ülikoolides ja veinimõisates. Nederburgi veinid on võitnud hulgaliselt auhindasid nii Lõuna-Aafrika Vabariigis kui ka väljaspool Lõuna-Aafrika Vabariiki.

    austria-133136Austria ei sisalda endas ainult majesteetlikke lumiseid mägesid, alpimajakesi, suusakuurorteid, Après-ski'd ja põlvpükstes mehi, vaid siin toodetakse ka head veini. Austria kui veiniriigi mainet peaks kõvasti tõstma fakt, et maailma ühed kuulsamad ja kallimad Riedel'i veinipokaalid on pärit justnimelt Austriast. Samuti on Austria üks väheseid riike, kus riigi pealinn on ühtlasi ka riigi üheks tähtsamaks veinipiirkonnaks. Austria pealinn Viin on täis kõrtse, mida nimetatakse nimega "Heuriger" ja millede vahel saab seigelda trammiga. Seal pakutakse noori häid veine, mis tekitavad vaimustust nii turistides kui ka kohalikes elanikes.

    Austria on Kesk-Euroopa üks tähtsamaid veinitootjaid, seda nii kvaliteedi kui ka innovaatilisuse poolest. Sealt tulevad väga omanäolised veinid, mis on eeskujuks paljudele Austriaga piirnevatele veine tootvatele riikidele. Samas on Austria veinid tuntud üle kogu maailma. Viinamarjasortidest on vaieldamatuks kuningaks vürtsikas ja aromaatne Grüner Veltliner.

     

    Loe edasi: Austria>>

    Uus-Meremaa veinidUus-Meremaa puhul on tegu kauge saareriigiga Vaikses ookeanis, kus paikneb maailma kõige lõunapoolsem ja maailma kõige idapoolsem veinipiirkond. 1970-ndatest aastatest on Uus-Meremaa tõusnud maailmas tuntud ja tunnustatud veiniriigiks, kust tulevad paljude tunnustatud veinikriitikute sõnul maailma parimad veinid Sauvignon Blanc’ist. Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana ning alles hiljem, käesoleva sajandi esimesel kümnendil hakkas tekkima poeriiulitele soodsamaid veine. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis tunda 2008. aastal. Seetõttu oldi kriisi ilmnedes ja süvenedes tegelikult juba toimuvaks valmis. Uusi veiniaedu enam nii tormiliselt ei rajatud ja alates 2008. aastast on varem tühise osa moodustanud tsisternidega transporditavate ja mujal maailmas villitavate veinide kogused üha kasvanud. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse.

     

    Loe edasi: Veiniriik - Uus-Meremaa

    BernardMassardLuksemburg ehk ametliku nimega Luksemburgi Suurhertsogiriik, on väikene riigikene Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa vahel. Paljudele võib tulla üllatusena, et Luksemburgis üleüldse veine toodetakse. Siiski peab nentima, et Luksemburg on elaniku kohta üks suuremaid veinide tarbijaid Euroopas. Veinikasvatuspiirkond on koondunud Luksemburgi kaguosasse, Moseli jõe kallastele. Moseli jõgi on ühtlasi ka looduslikuks piiriks Luksemburgi ja Saksamaa vahel. Veinipõldude all on Luksemburgis ligikaudu 300-400 meetri laiune ja 42 kilomeetri pikkune ala.

     

    Loe edasi: Veinid Luksemburgi Suurhertsogiriigist >>>

    Frangimaa Kvaliteetvein BacchusKäesolevas artiklis kirjeldame Frangimaalt pärit veini Bacchus Kabinett Brennfleck. Frangimaa on Eesti veinisõpradele suhteliselt vähetuntud veinipiirkond ja samuti ka viinamarjasort Bacchus. Käesolev artikkel aitab loodetavasti natuke kaasa Saksamaa veinimaailma avastamisele.

    Cafayate vineyardVeini tootmine ja tarbimine ulatub Argentiinas enam kui 400 aastat tagasi, mil riiki toodi 16. sajandi alguses Hispaania vallutajate poolt esimesed Vitis vinifera marjasordid. Teadaolevalt istutasid esimesed viinapuud Argentiina pinnale 1534. aastal kaks Euroopa asunikku, preester nimega Isa Cidrón ja Juan Juffré, kes asutasid Mendoza. Kuna veinivalmistamist soodustas nii pinnas kui ka Andide piirkonna kliima, siis kasvas veinitootmine Argentiinas suisa plahvatuslikult.

    Champagne on üks maailma põhjapoolsemaid veinikasvatusalasid ja madalama aastase keskmise temperatuuriga kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Sellises jahedas kliimas on vegetatsiooniperiood harva piisavalt kuum, et viinamarjad küpseksid vajaliku tasemeni tavapärase veini valmistamiseks. Isegi mõõdukatel aastatel on šampanja viinamarjades kliimale omaselt kõrge happesus ning alles teise fermentatsiooni avastamisega tekkis võimalus toota siin sellist veini, milles on võimalik kõrget happesust nauditaval viisil ära kasutada.

    Klimaatiliste tingimuste ja viinamarjasortide eripärale lisaks eksisteerib veel kolmas komponent, mis teeb šampanja eriliseks. Kriidine ja lubjakivine pinnas on see, mis on teinud šampanjale tema nime. Kuigi šampanja piirkonna pinnas tervikuna on suhteliselt ühtlaselt kriidine, siis eksisteerib erinevaid mikrokliimasid, mis teevad ühe või teise ala paremini sobivaks erinevatele viinamarjasortidele. Cote des Blancs ja eriti Cote de Sezanne on ala, kus kasvavad parimad Chardonnay'd, samal ajal kui Montagne de Reims ja Vallee de la Marne on ideaalsed Pinot Noir'i ja Pinot Meunier'i jaoks.

    Seekordne rahvusõhtu möödus heade Tšiili veinide seltsis. Kui pikka aega peeti Tšiili veine pigem madalakvaliteetseteks, mis olid enamasti mõeldud vaid kodumaiseks tarbimiseks, siis tänaseks on Tšiili veinid arenenud ja teeninud maine kui mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga veinid. Tšiilist tulevad väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid, mille kvaliteet paraneb iga aastaga. Seetõttu on leidnud nad ka sooja vastuvõtu üle kogu maailma, sh ka Eestis, kus Tšiili veinide osakaal on järjepidevalt kasvanud ning moodustab täna 22%-ga suurima müügiartikli veinide osas, olles juba mitmed aastad seljatanud senise liidri Hispaania. Maailmas on Tšiili suuruselt viies veini eksportija, tootmismahult üheksas. Vaatamata oma pikaajalisele seotusele Hispaaniaga on Tšiili veinid mõjutatud paljuski Prantsuse, peamiselt Bordeaux veinivalmistamisest, mistõttu on ka Tšiili kõige populaarsemad viinamarjad Cabernet Sauvignon, Merlot ja Carmenère.

    Prosecco on Itaalia kuiv vahuvein, mida tehakse Glera viinamarjadest. Kui varasemal ajal peeti Champagne’t vahuveini sünonüümiks, siis praegune Prosecco edu ähvardab Champagne sellest tiitlist ilma jätta.

    Jätkasime oma rahvusõhtute traditsiooni ja võtsime seekord ette Gruusia. Gruusias valmistatakse traditsiooniliselt poolmagusaid veine, mida toodetakse nii valgetena kui ka punastena, sh loomulikult kuulus Kindzmarauli, aga Gruusiast tuleb ka häid vähem tuntud veine. Gruusia on maailma vanim veinivalmistamise piirkond, kus veini on valmistatud juba sajandeid ning omandanud läbi pika ajaloo lausa ikoonilise tähenduse. Gruusia veinivalmistamise ajalooline eripära on kääritamine koos rootsudega. Rootsud lisavad veinile küpsemisel õielisust ja rohkem komplekseid tanniine. Varsi kasutatakse ohtralt punaveinide valmistamisel, aga ka valgete veinide puhul. Seetõttu ongi Gruusia valged veinid oranžikad/kuldsed, saades oma kuldse värvi veetes kuni 6 kuud koos kestade, rootsude ja ohtra pärmiga kuevrides kogu käärimisaja jooksul. Selle tulemusel saadakse sügav tekstuur ja parkainete rikkus, mida tavapärasel meetodil valmistatud valgel veinil ei ole.

    Milline on hea vein? Poeriiulite vahel veini valides leiame end tihti sellelt lihtsalt küsimuselt, millele vastust leida samas ei olegi nii lihtne.

    Mille järgi hinnata veini headust? Üks levinud tõekspidamisi on vaadata veini hinda - mida kallim, seda parem. Kuigi tuleb tõdeda, et veinide headuse ja hinna vahel on teatav seos, siis kõrge hind ei ole hea veini garantii. Hind üksi ei näita kindlasti veini headust, seda eriti põhjusel, et veini hind varieerub sõltuvalt riigist, piirkonnast, aastakäigust jpm. Ka kalli hinnaga veine ostes võib pettumuse osaliseks saada, samas kui Euroopa säästukettidest võib leida tõeliselt häid ja joodavaid veine isegi 2-3 € eest. Siiski suurepärane vein ei ole kunagi odav ning parimate veinide nautimiseks tuleb proovida kalleid veine, sest neid lihtsalt ei ole saada odavalt. Kallimate veinide hinna tõstab kõrgele just nende haruldus. Makstakse unikaalse aroomi ja maitse eest ning unikaalsus on teadupärast kallim kui ükskõik milline iseloomutu masstoodang.

    Riesling viinamari smallRiesling ehk riisling on valge viinamarja sort ja seda kasvatatakse peamiselt veinide valmistamiseks. Marja poolest on Riesling väiksem kui Chardonnay, seetõttu on ka Riesling viinamarjade saagikus väiksem.

    2004 aasta seisuga oli Riesling 20 enim kasvatatava viinamarja seas ja see trend on kasvav.

     

    Loe edasi: Riesling - viinamarjade kuninganna

    Prantsusmaa veinikülaPrantsusmaa on maailma suurim veinitootja, mille tootmismahud jäävad 5-6 miljardi liitri kanti aastas, mis teeb umbes 7-8 miljardit pudelit (0,75l). Tüübilt jagunevad need umbkaudselt vastavalt punased veinid 65%, valged veinid 20%, rose veinid 8%, vahuveinid 6% ja kangestatud ehk portveinid 1%. Veini on toodetud Prantsusmaal juba mitutuhat aastat. Esimesed teadaolevad ülestäheldused veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.m.a. Lõuna-Prantsusmaalt, kui Kreeka kolonistid asutasid Massilia (tänapäeval Marseille) linna ja asusid selle ümbruses aktiivselt veini tegema. Kreeklased üldiselt ilma veinita läbi ei saanud. Tänapäeval on Prantsusmaa veinid eeskujuks kogu veinimaailmale.

    SaksamaaSaksamaa veini tootmise alad on ühed põhjapoolsemad maailmas. Valdavalt jäävad veinide tootmise alad allapoole 50 põhja pikkuskraadi, mis läbib täpselt Saksamaa veinipiirkondi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega leida viinamarjasorte, mis oleksid piisavalt külmakindlad elamaks üle ka lumiseid talvi ning mille marjad valmiksid kiiremini. Ühtlasi kuna heledad viinamarjad valmivad reeglina kiiremini ja varem kui punased, siis sellest tulenevalt on ka enim kasvatatavad viinamarjasordid Saksamaal heledad. Kui 90-ndatel moodustasid Saksamaal kasvatatavatest viinamarjadest heledad ca 85%, siis täna on nende osakaal langenud ca 70%-ni.

    Copyright © 2016 Veiniguru. Kõik õigused on kaitstud.
    Joomla! on vaba tarkvara, mis on välja antud GNU/GPL litsentsi alusel
    Liitu uudiskirjaga